User:Ktaelma
ESSEE
Esimene loeng toimus 25.august. Teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Loengus loodi meile esmane pilt sellest, kuhu me õppima tulime ja mis meil lähimal ajal toimuma hakkab. Lisaks sellele rääkis ta meile raamatukogust, e-õppest ja koolis olevatest võimalustest. Väga huvitav teadmine oli minu jaoks see, et ma võin minna ka külalisõppuriks teise kooli. Lisaks üldkorraldusele räägiti meile ka klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest. Esimene loeng oli kui sissejuhatus kõigele-koolis õppimisele, selle aine edasisele korraldusele. Loeng oli minu arvates väga hariv. Tänu sellele sain ma teada, millal ma pean midagi esitama, kuidas ma seda tegema pean ja mida ma teatud asjade kohta veel teadma peaks. Näiteks deklareerimine. Kõige lõpuks rääkis meile Üliõpilasesinduse esimees sellest, mis toimub lähinädalatel. Uutele õpilastele oli see väga kasulik informatsioon, sest tänu paljudele tegevustele oli võimalus tutvuda enda grupikaaslaste ja teiste koolikaaslastega.
1.september toimus loeng , kus räägiti meile innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Teises loengus räägiti meile lähemalt sellest, kust leida selle aine arvestuseks vaja minevat materjali. Peale selle räägiti meile DVD regioonidest ja sellest, kuidas paljud rahvad ei saa internetist kätte teatud teenuseid just selle pärast, et nad elavad teatud maal. Seega on paljud inimesed ka Eestis märkinud ennast teiste maade rahvaks, et saada kätte mitmeid teenuseid. Lisaks räägiti meile ka innovatsioonis-uue idee kasutusele võtmisest. See loeng oli väga huvitav, kuna ma sain sealt palju uut ja huvitavat teada. Asja aitas selgemaks teha ka see, et ta märkis asju tahvlile, mitte ainult ei rääkinud. Oli erinevaid näiteid ja õppejõud selgitas raskemaid asju, et kõik saaks teemast aru. Seega võib öelda, et loeng ja selle teema oli hästi arusaadav.
Kolmas loeng, mis toimus 8.septembril, käsitles teemat ,,Ideest teostuseni’’. Kohe alguses oli suureks plussiks see, et loengu kava oli paika pandud. Ma teadsin , millest enamvähem rääkima hakatakse ja mis üldse toimub. See omakorda pani mind rohkem kuulama ja kaasa mõtlema. Kuna tegemist oli kooli vilistlasega, siis see tegi kindlasti loengu palju huvitavamaks . On ju tore kuulata jutte sellest, millega peale kooli tegeleda saaks või mida on kasulik ette võtta ja mida mitte. Tema jutud erinevatest firmadest, kus ta kaasa lõi olid huvi pakkuvad. Oli näha, et Mart Mangus jagas seda teemat , millest ta rääkis. Kasulik oli saada informatsiooni palgatööst ja ettevõtlusest, nende plussidest ja miinustest. Loengu lõpupoole toimus ideede välja mõtlemine ja hiljem juba grupitöö, kus käsitleti mõnda äriideed lähemalt. Kõige lõpuks saime me ülevaate sellest, kuidas teha SWOT analüüsi. Sellised grupitööd on väga arendavad ja viivad tihti paremate ideedeni, kui üksinda töötades. Minu arust oli see üks huvitavamaid loenguid ja kindlasti ka väga hariv, sest on otseselt seotud meie tulevikuga.
Robootikast IT kolledžis, oli loengu teemaks. Räägiti lähemalt koolis toimuvast robootika klubist-millega seal tegeletakse, kuidas asi lähemalt toimub. Õppimine läbi mängulisuse ja katsete on minu arust palju selgem ja paremini õpetav, kui teooria õppimine. Katsetamise käigus, saab inimene palju paremini aru oma vigadest ja oskab neid kiiremini ka lahendada. Tänu sellele loengule hakkas mind rohkem huvitama see, et kuidas täpsemalt teha roboteid ja neid mööda kindlat trajektoori liikuma panna.
Viiendas loengus räägiti meile lähemalt NET grupist ja selle tegemistest ja saavutustest. Antud firma on laienenud paljudesse riikidesse just tänus aktiivsetele töötajatele. Seega kui tahad, et sinu tegevused vilja kannaks tuleb olla väga aktiivne ja koostööaldis. Räägiti lähemalt serveritest, serverikeskustest ja kommunikatsioonilahendustest. Mis loengu huvitavaks tegi, oli see, et ma sain parema ettekujutuse sellest, kuidas see kõik toimub. Sest see mida me Internetis näeme, on ainult väike osa sellest, mis see tegelikult on.
29.september toimus loeng, mille teemaks oli ,,Kas sellist IT’d me tahtsimegi’’. Esimene küsimus selles loengus oli see, et miks keegi IT’d õppima tuli. See pani kindlasti mõtlema, miks ma seda õppima tulin ja millised on mu tulevikuplaanid sellel alal. Loengus oli see hea, et kaasati kogu auditoorium. Küsiti arvamusi ja paljud mõtlesid kindlasti kaasa. Kui rääkida ühest teemast pikalt ja laialt, kaasamata kuulajaid, siis on teemast kindlasti raskem aru saada ja võib kohati isegi ebahuvitav tunduda. Püstitati küsimusi, millele leidsime üheskoos vastuseid. Slaidi pealt näidati meile fakte tööst. Seal oli mitmeid huvitavaid punkte. Näiteks see, et tööpäevad on viimaste aastate jooksul pikemaks läinud. Loengus käsitleti peamiselt IT mõjusid hetkel ja ka tulevikus. Tehnoloogia arenedes, muutub see tegelikult järjest keerukamaks. Terve see loeng oli väga huvitav, kuna see kaasas auditooriumi. Palju huvitavam on kuulata oma kaastudengite arvamust, kellel pole võib-olla nii sügavaid teadmisi antud teemadel.
Seitsmendas loengus rääkis Anto Veldre meile arvutitest, häkkimisest , identiteedi vargustest. Räägiti, et on koole, kus õpetataksegi küberrünnakute tegemisi ja koolitatakse välja häkkereid. Räägiti viirusest nimega Zeus ja sellest, et seda on väga raske ära tunda. Ligikaudu 40% ulatuses on see viirus ära tuntav. Viiruste vastu pole kaitset, vähemalt mitte politsei poolt, sest nemad ei tegele nii väikeste probleemidega. Toodi näiteid selle kohta, millist kahju võivad häkkerit tekitada. Loeng oli väga kasulik, selle poolest , et pani mõtlema sellele mida ja kust tõmmata, ning mis asju see kaasa võib tuua. Kui tõmmata Internetist mingit kraami, siis võib tihti kaasa tulla igasuguseid viiruseid, millest meil alguses ei pruugi aimugi olla. Me teame kõik, et viirused eksisteerivad, aga hr.Veldre valgustas natukene, kuidas nad alguse saavad , mida/keda selleks vaja on ja kuidas see toimub. Räägiti ka ühest viirusetõrjest, mis laseb viiruseid tegelikult ligi. Selleks, et väidetavalt saab kaitsta ennast täielikult viiruste eest, selleks peab maksma. Tegelikult on nii, et on olemas selliseid viirusetõrjeid, mis kaitsevad sind viiruste eest ja on selliseid, mis lasevad mingil määral viirusi läbi. Loengu teema läks asja ette. Ma sain targemaks viirusetõrjete ja viiruse ohtude osas. Tänu sellele loengule olen ma edaspidi ettevaatlikum, kui kuskilt midagi tõmbama hakkan.
Viimane loeng toimus 13.oktoober. Loengus tutvustati nii meie enda kooli, kui ka Tallinna Tehnikaülikooli. Teemaks tuli ka see, et kuhu võike peale IT Kolledži lõpetamist minna ja mida edasi teha. Härra Kalle Tammemäe rääkis meile põgusalt Akadeemia teest-ümbruskonnast, mida mitmed tudengid läbivad, et jõuda kooli. Slaididel näidati meile, kus asub TTÜ spordihoone, ülikooli peahoone, raamatukogu. Ma teadsin küll, et TTÜ hõlmab enda alla suure maa-lapi ja selle alla lähevad erinevad hooned , aga ma ei teadnud, kui keskel asub IT kolledž sellel alal. Põgus ülevaade anti kõrgharidusruumist, mis otseselt puudutab meid kõiki. Seega oli loeng väga põnev ja kindlasti ka üks kasulikumaid. Välja toodi ülikoolide pingerida. Väga positiivne oli kuulda, et Eesti asub pingereas tegelikult väga hea kohal. Loengust sain ma teada lisamaterjali ülikoolide kohta, sest hetkel otseselt ei mõjuta mind see, mitmendal kohal on Tallinna või Tartu ülikool kuskil pingereas. Saadud teadmised võivad aidata mind paari-kolme aasta pärast, kui tuleb edasiõppimissoov.
Ma arvan, et selline õppeaine on olnud kokkuvõttes väga kasulik. Kõikides loengutes on käsitletud teemasid, mis konkreetselt aitavad mind praegu või peale kooli lõpetamist. Kõik teemad olid mingil moel seotud IT-ga ja IT Kolledžiga.
KÜSIMUS B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
VASTUS: Kui arvestusel läbi kukkuda, siis tuleb rääkida õppejõuga, kes ainet läbi viib. Tuleb küsida millal saab järelarvestust teha. Ennem järelarvestusele minemist peab ennast registreerima ja REV õppekohal õppijad peavad tasuma ka kordussoorituse tasu, mison 13€. RE kohtadel õppivatele tudengitele on kordussooritus tasuta. Kordussoorituse tasu tuleb maksta paar päeva ennem järelarvestuse toimumise päeva. Igal tudengil on õigus kolmele sooritusele. Kordusarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
KÜSIMUS 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
VASTUS: Uksekaardi kaotamisel tuleb siseneda portaali www.minukool.ee ja sealt asenduskaart tellida. Asenduskaart maksab 6,5€. Asenduskaardi tellimisel, kaotab eelmine kaart oma kehtivuse. Kui oled kaotanud kapi võtme, siis tuleb sellest teada anda õppetehnikule ja tema aitab sul sellega edasi tegeleda.
