Essee

IT Kolledži õppekorralduse ja erialatutvustuse aine raames anti ülesandeks kirjutada vastava aine loengusarja kohta essee. Loenguid andsid õppeosakonna juhataja Inga Vau, külalisesinejad IT firmadest, samuti ka IT Kolledži õppejõud ja IT süsteemide arenduse õppekava juht Margus Ernits, õppejõud Linnar Viik ning osalise tööajaga õppejõuna tegutsev ettevõtja Andres Käver. Külalisesinejatest pidasid loengut Tarmo Randel küberkuritegude kohta, Skype’i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Network Operation System (NOC) monitoorimisest, Ats Albre ja Helen Piirsalu IT projektijuhtimisest Nortali firmas ning viimasena Microsofti personaliosakonna juht Merle Liisu Lindma õigest ellusuhtumisest. Kirjutan järgnevates lõikudes lahti minu jaoks kõige intrigeerivamad mõtted.

Esimeses loengus esinesid IT infosüsteemide administreerimise õppekava juht Indrek Rokk, multimeediaspetsialist Juri Tretjakov ning põhiesinejana õppeosakonna juhataja Inga Vau. Viimane tutvustas üldist IT Kolledži õppekorraldust ning sealjuures seletas selgelt ning arusaadavalt ära tegemata ainete mahus EAP-de maksmise korra. Juri Tretjakov andis ülevaate e-õppest. Mulle IT Kolledžis väga imponeerib, et kõiki loenguid salvestatakse. See võimaldab keerulisemaid sisutihedaid loenguid kuulata uuesti ning annab turvatunde: kui üliõpilasel on mingil põhjusel kohaletulek raskendatud või ei suutnud ta enda standarditele vastavalt loengust teavet omandada, siis tal on võimalik ilma kedagi eraldi tülitamata või liigse ajakuluta kogu vajalikule informatsioonile ligi pääseda.[1]

Ainsa nn elava loengu pidas IT Kolledži õppejõud Margus Ernits kaugõppe üliõpilastele õppeaine korraldusest ja üliõpilaste motivatsioonist. Õppejõud soovitas esitada kõik kodused tööd mitte viimasel hetkel, mille ma võtsin kohe endale sihtmärgiks. Seni Tartu Ülikoolis õppides olen esitanud oma tööd alati viimasel päeval eesmärgiga vahetult enne tähtaja saabumist kirjatükk värske pilguga üle vaadata, aga töö tegemiseks kulub seda siludes nii ebaratsionaalselt palju aega, lisaks on õppejõu aspektist varasem ajastus viisakam. Kahetsusväärne on, et loengus oli nii palju vaja pühenduda teemadele nagu eetika, spikerdamine ning motivatsioon. IT sektoris, kus diplom enamasti ei loe ning loevad kogemused, on see eriti arusaamatu. Nägin, et kool on selles osas võtnud väga range hoiaku, mis loogiliselt peaks aitama diplomi kaalu säilitada või tõsta.

IT Kolledži õppejõud Linnar Viik kõneles oma loengus innovatsioonist, mis on tänapäeval seotud enamasti IT sektoriga, ja selle juhtimisest. Ta rõhutas, et kui turg on selleks valmis, siis tuleks idee kohe käiku lasta ning kui on näha, et sellel on eduks potentsiaali, siis seda kiirelt töö käigus lihvida. Moraal seisneb selles, et kui ollakse valel teel, saadakse sellest kiiresti aru ning siis kas radikaalselt muudetakse midagi või lastakse ideel surra – fail fast. Arvan ka, et idee kohe käikulaskmine annab võimaluse leida pidevalt õige suund, mida turg nõuab, ning leida ka väga kiirelt viga, mida toote arendamisel või turustamisel on tehtud. Edukad juhid on seda varemgi välja toonud ja nende edu ilmestab antud mõtet. Lisaks fail fast ideele tõi Linnar Viik välja ka fail small idee. Minu jaoks oli valgustav ka, et toote turule toomiseks pole õige aeg alati „siis kui valmis saab“, vaid turule tuleb tulla siis, kui ikka turg selleks valmis on ehk nõudlus on olemas. Minu seisukoht on, et teha tuleb alati turuanalüüs, mille käigus kindlasti mõelda ka turuletuleku ajastamisele. Lõppkokkuvõttes pakkus antud loeng mõtteainet erinevatel vajalikel teemadel: toote turule toomise ja ärakorjamise aeg, innovatsiooni strateegiline juhtimine, näiteks kus see on vajalik, kus mitte, eksimise ning katsetamise julgustamine. Minu jaoks sisaldas antud loeng küll suhteliselt vähe uut informatsiooni, kuid julgen siiski arvata, et sealt leidis igaüks mõne olulise mõtte edasiseks.[2]

Tarmo Randeli – Infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Riigi Infosüsteemi Ametis – pajatus küberkuritegudest oli tegelikult ülevaatliku loomuga, aga minu jaoks ülipõnev algusest lõpuni, kuna varem puudus mul sellest vallast ettekujutus. Loengus käsitleti küberkuritegevuse organisatoorset poolt, tutvustati pahavara levitamise võimalusi, puudutati vastavaid karistusi. Eriti üllatav oli, kuivõrd lihtne on näiteks turvaaukude kohta informatsiooni leida, samuti fakt, et suunatud küberründe korral ei aita rünnatavat ükski teada-tuntud viiruskaitse, viirus võib jääda koguni näiteks paariks tunniks avastamata. Loengupidaja jättis mulje, et on lihtne tellida küberkurikaeladelt tööd ja reaalselt siis näiteks mõnelt pangalt raha niiviisi varastada või kättemaksuks mõne kaubanduskeskuse server kümneks minutiks kokku jooksutada. Uudne oli ka informatsioon meie mailpostkastide nn spammidest peaaegu puhtad hoidmisest: selle eest on hoolt kandnud suuresti vabatahtlik organisatsioon The Spamhaus Project. Väga praktilisest vaatevinklist on oluline teave, et saades lahti turvaaukudest, on võimalik ettevõtte serveri infosüsteemis kõrvaldada mitmeid probleeme. Kui eelmise loengu puhul ma enamike majandusteemaliste asjadega olin kaudselt kursis juba eelnevalt, siis Tarmo Randeli kübekuritegude loeng oli ülimalt informatiivne ja silmiavav ning tekitas soovi sellel alal teadmisi juurde hankida.[3]

Järgmise loengu esitas IT Kolledži edukalt kaugõppes lõpetanu ja ka IT Kolledži õppejõud Andres Käver, kes jagas oma arvamust elust ja jutustas IT-st Eestis. Andres Käver andis mitmeid näpunäiteid nii IT Kolledžis hakkama saamiseks kui hiljem kuskil ettevõttes töötades toimetulekuks, kuna tal endal on olnud oma ettevõte juba 20 aastat. Esinejast kumas läbi vastutustundlikkus ja otsekohesus, viimase väljendus oli mõnikord küll jahmatav; lisaks jagan elufilosoofiat, et asjad tuleks teha ära kohe, vältides nn tudengi sündroomi. See viimane mõte on muidugi mõnest aspektist riukalik, vastandlik idee. Kui lähen kohe kooli IT-d õppima ja ei lükka seda järgmisse aastasse, siis ilmselt pean arvestama, et aega napib ning mõne aine tegemine jääb ikka viimasele hetkele. Samas selle teoga lähen ikkagi kohe kooli ning ei lükka antud ideed suuremas plaanis edasi, sealjuures olen valmis pingutama ja natuke riskima. Aga juba vanarahvas ütles: kes proovib kõigest väest, saab üle igast mäest. Andres Käver rääkis oma kogemustele tuginedes, et programmeerimine reaalses elus on lihtne ja lahendatavad ülesanded on triviaalsed. Keeruliseks muudab programmeerimise väga suured mahud, seal orienteerumine ning dokumenteerimine.[4]

Skype’is NOC monitooringuga tegelevate Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut oli raske kuulata. Näha oli, et neil on huvitavat teavet edastada, aga kahjuks esitus ei olnud piisavalt ülevaatlik ning arusaadav. Mul tekkis loengut kuulates vaid mõte IT inimeste tüüpilisest tööelust, milles komistatakse kogu aeg lisaks eeldatavatele probleemidele ka paljude ootamatuste otsa: midagi jälle ei tööta, miks ei tööta jne. Kui nende lahendamisel õnnestub säilitada rahu ja rõõmus meel ning võetakse seda kui normaalset nähtust, siis ollaksegi õiges kohas. Tekkis ka väike ettekujutus Skype’i monitoorimise tööst, kuidas luuakse ise meetodeid, nn kodukootud süsteeme, ning kuidas on vaja lausa seitse päeva nädalas ning 24 tundi päevas vaja tegeleda monitoorimisalaste küsimistega. Neil on ainult selliste probleemide ennetamiseks Skype’s tööl koguni 10 inimest.[5]

Baltikumi suurima tarkvaraarendusettevõtte Nortali avaliku sektori projektijuht Ats Albre koos personaliosakonna töötaja Helen Piirsaluga käisid rääkimas, kuidas neil Nortalis tööd korraldatakse. Loengu algul küsisid nad üliõpilaste käest, mitmenda kursusega on tegemist. Kas see oli kuulajaskonnaga kontakti saavutamiseks või tõesti nad ei teadnud, oli arusaamatu. Igatahes võis see tekitada kuulajates tunde nagu poleks loengut üldse ette valmistatud ja puudub üliõpilaste vastu austus. Kui see kõrvale jätta, siis ettekandes leidus mitmeid uusi teadmisi, ning mina kuulasin edastatud informatsiooni huviga. Ats Albre lükkas ümber eksiarvamuse, nagu IT valdkonnas võiks pääseda igapäevasest tihedast suhtlemisest. Pidevad vestlused on tarvilikud õige fookuse säilitamiseks ning firmades nähakse eraldi vaeva, et korraldada võimalikult väikese informatsioonikaoga suhtlust. Noormees tõi välja, et kõige hullem on, kui kliendi nõudmiste tasemel ärianalüüsis jääb midagi mõistetamatuks. Minu arvates andis Ats Albre hea ülevaate projektijuhi väga vastutusrikkast tööst ja sellega kaasnevast suhtlusest. Ühes teises loengus tõi ettevõtja Andres Käver välja, et kui klient on õnnelik, siis projekt õnnestub hästi. Kliendi õnnelikuna hoidmine on projektijuhi üks vastutusaladest ja minu jaoks kõige raskemana näiv ülesanne üldse, sest nagu Ats Albre ütles: „Probleeme tuleb igas projektis“.[6]

Nelja lapse ema ja Microsofti personaliosakonna juhataja Merle Liisu Lindma loengu teemaks oli „Life is an attitude“. Minu jaoks jäid loengust kõlama mitmeid mõtteid. Üks neist oli, et inimene saab suurel määral teha oma eluga, mida soovib, sest inimene juhib oma elu ise. Loomulikult pole igal ühel oma kõikideks ambitsioonideks võimeid või jultumust, aga usun ka, et üldjuhul saab inimene iseenda jaoks väga palju ära teha. Mitte et elu on nagu meri, mille üle kontroll puudub. Elu saab muuta, mis võib tähendada mugavustsoonist välja astumist ja riskide võtmist. Vahel on vaja selleks ära teha mõned asjad, mis hästi ei meeldi (sest see näiteks nõuab liialt vaeva või on hirmus), et investeerida enda tuleviku heaolusse. Samas ma leian, et oma elu muutes ja riske võttes tuleks kaaluda ka riski „äratasumist“. Mõnikord pärsib suur stabiilsuse armastus ja pöörde kartus elamast nii nagu indiviid tahaks, aga nõustun Merle Liisu Lindmaga, et sel juhul on see inimeses endas kinni ning kaevelda ei maksa. Ideaalvariant lihtsustatult oleks siis: võta risk, õnnestu selles, seeläbi oled õnnelikum, mille tõttu omakorda jõuad rohkem ning oled topeltrahul. Mulle meeldis, et loengupidaja tõi välja ka 10:10:10 reegli: kui ma nii teen, mis juhtub 10 minuti/10 kuu/10 aasta pärast, sest kui mõne üliõpilase elufilosoofia siiani pole asjade tähtsustamisel ja põdemise koha pealt selliseks kujunenud, siis võis see õpetus oluliseks abiks olla. Minule oli abiks meeldetuletus, et vasta iseenda ootustele. Elu on interaktiivne, inimene on seotud oma peredega, oma teise poole sugulastega, sõpradega, tööga, kliendiga jt. Ja kui neil kõigil on mingisugused ootused mis iganes põhjusel, siis võib tõepoolest juhtuda, et mõnes olulises otsuses surutakse oma tahtmine alla ja kaotatakse iseennast, aga vastutatakse ju oma elu eest üksinda. Loengupidaja õpetas ka ütlema lauset: „Mulle see ei sobi“, mis on niivõrd lihtne ning aus viis ennast väljendada mitte kedagi solvamata.[7]

Antud loengusari täitis minu meelest oma eesmärki: tutvustas eriala ning andis mingisuguse ettekujutuse eesootavast tööst ja töövõimalustest, vajalikest eeldustest. Mina eelistan tihti raamatut või üksühele vestlust loengule, aga kui on õnnestunud loengupidajad, kes pakuvad uudseid mõtteid ja võtavad loengu andmist piisavalt tõsiselt, samuti on teemad paeluvad, nagu antud loengusarjas enamus olid, siis ka loengu õppimisvorm on vahelduseks tore.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha kuni eksamisessiooni lõpupäevani [1]. Saab ka sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [2], aga sel juhul tuleb arvestada, et kui pole sügissemestril nt kokku saadud 27 EAP-d, siis tuleb sooritamata ainete EAP-de mahus maksta. Kokku leppida järeleksami ajas tuleb õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [2]. Järeleksamiks registreeritakse end ÕIS-s minimaalselt kaks tööpäeva enne eksami toimumise päeva [3]. Ühe õppeaine deklaratsiooni raames on võimalik sooritada eksamit kolmel korral [4]. RF õppekohal on korduseksam tasuta [5]. Kordussoorituse tasu RF ja OF tudengil on 20 EUR[6].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Enne punase joone päeva tuleb:

kinnitada käesoleva semestri õpingukava [7]
taotleda VÕTA, kui selleks on soov [8]
vaadata üle enda kordusarvestused [9]
esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks [10], kui selleks on soov. On võimalik ka semestri kestel, kui on tegemist eranditega [11]
pikendada akadeemilist puhkust, kui on soov/vajadus [12]
esitada avaldus ainete deklareerimiseks, kui isik on lapse hooldamiseks akadeemilisel puhkusel ja soovib osaleda õppetöös [13]
esitada avaldus, kui on soov akadeemiliselt liikuda [14].

Eksami positiivse hinde parandamist on võimalik taotleda kahe semestri jooksul korra, seega kokku kolm korda. Kusjuures akadeemilisele õiendile läheb parim hinne [15].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Eelviimane koodi nr 8, viimane nr 2, seega x = 27 ja y =21. Ainepunkte on esimesel semestril 27, teisel semestril 21. Esimesel semestril midagi tasuma ei pea. Kevadsemestri eest jääb võlg 27 - 21 = 6 EAP jagu. 1 EAP maksab 50 EUR, seega tasuda tuleb 6 * 50 = 300 EUR (tasutakse järgmisel semestril).

Kasutatud kirjandus

User:Ktalumae

Contents

Essee

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus A

Küsimus 2

Ülesanne

Kasutatud kirjandus

Navigation menu

Page actions

Page actions

Personal tools

Navigation

Search

Tools