User:Ktarma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaido Tarma

Esitamise kuupäev: 16.10.2011

Essee

1. Õppekorraldus ja sisekord, 25. august (Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum, Merle Varendi, Marko Puusaar, Jaan Kruusma)

Kirjeldati kooli, selle eesmärke ning korraldust. Räägiti õpivõimalustest nii ITKs kui mujal. Tutvustati e-õpet, ÕISi, Moodlet ja Wikit. Täpsustati akadeemilist kalendrit ning akadeemilist liikumist. Juttu oli raamatukogust ning selle võimalustest. Mainiti, et soovitakse saada tagasisidet ning aktiivsust kooli poolt esitatud küsimustike vastamisel. Üliõpilasesindus kirjeldas ka enda tegevuskava lähinädalatel.

Loeng oli esmakursuslasele hädavajalik ning sissejuhatav. Rohkem oleks võinud kirjeldada andmeliikuvust - kuidas läbi SSH kooli serveris paiknevatele kooli arvutis loodud andmetele ligi pääseb, kuid sain sellega ise hakkama ning aitasin ka kaasõpilasi.

2. Innovatsiooni olemus ja juhtimine, 1. september (Indrek Rokk, Margus Ernits, Linnar Viik)

Räägiti aine arvestuse saamiseks vajalikest töödest.

Kirjeldati Euroopa digitaalse ühisturu projekti (European Policy Center - Digital Single Market). Hetkel on meil erinevate Euroopa riikide vahel küll liikumis - ning kauplemisvabadus, kuid ei ole ühist majandustsooni ega digitaalset turgu.

Näide 1: DVD plaadid, kus siiani veel regiooni - süsteem, mida ei saa legaalselt vaadata teistesse regioonidesse kuuluvate seadmetega.

Näide 2: Apple’i iTunes näitab muusikat või videoid otsides erinevates riikides erinevaid tulemusi ning hindu.

Näide 3: Mobiil - ja andmeside välismaal kasutades kohalikku võrku, kuid oma riigi teenusepakkujat on võimalik hetkel põhjendamatult kõrge hinnaga.

Selliseid näiteid/probleeme on palju, kuid neid saab lahendada just ühise digitaalse turu loomisega. Lootus on, et aastaks 2020 on see mure lahendatud.

Innovatsioon – kõikvõimalikud uued lahendused, kasutades ka vanu lahendusi.

Toote/teenuse-innovatsioon - e-õpe,e-valimised.., elektriauto, 3d, ...

Protsessi-innovatsioon - pangad ja bensiinijaamad on lahti 24/7, ...

Positsiooni-innovatsioon - mobiiltelefonid lastele või vanuritele, spad(kunagi sanatooriumid), reklaamid vastavalt soole/vanusele/uskumustele, ...

Mõtlemismaailma-innovatsioon(väärtushinnangute muutumine) - „roheline“ mõtlemine, ...

Kirjeldati innovatsiooni panustamist erinevates riikides ning erinevates valdkondades (eriti farmaatsiatööstus ning tehnoloogia).

Allikad ja mõju. Mingi lahenduse väljatöötamist võib vaadelda kahest aspektist: puhast teadus või otsene vajadus. Samuti võib vaadelda, kas antud lahenduse mõju on radikaalne või vaid inkrementaalne.

Loeng viidi läbi kaasahaaravalt, oli näha, et õppejõud antud teemat hingega võtab ning seda tõsiselt hästi valdab. Näited olid lihtsad ning hoomatavad, mis oli samuti plussiks esimesele tõsisele loengule. Rohkem oleks soovinud kuulda ühisturu projekti kohta, kuid seda saab ka netist uurida.

3. Ideest teostuseni, 8. september (Mart Mangus)

Võrreldi palgatööd ja ettevõtjat, nende plusse ja miinuseid.

Kirjeldati ettevõtluse ja firma alustamist, selle planeerimist, sellega kaasnevast ning ka riskidest.

Mõistlik on alguses kasutada olemasolevaid lihtsaid lahendusi, et vaikselt areneda, ning siis, kui asi käima on tõmmatud, võib ka keerulisi lahendusi arendama hakata.

Tuletati meelde erinevaid ettevõtlusvorme, mis on OÜ, AS, FIE, TÜ ja MTÜ. Räägiti firma kohustustest: maksudeklaratsioonidest, aasta aruannetest, aruannetest Statistikaametile.

Täpsustati erinevaid makse, tulusid, palga maksmist ning dividende.

Õpilased genereerisid ideid, need arutati läbi. Parimate firmade kohta tehti SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, and Threats) analüüs. http://et.wikipedia.org/wiki/TNVO-analüüs

Positiivne oli see, et Mart kirjeldas enda kogemusi ettevõtluse alal ning rääkis ka läbikukkumistest. Huvitav oli vaadelda erinevaid õpilaste poolt genereeritud ideid. Antud lahendus oli tõsiselt hea mõte õpilaste kaasamiseks, sai lähemalt kaasvõitlejate mõttemaailma tundma õppida. SWOT analüüsi koostamine oli samuti õpetlik, kuigi tekkis ajanappus.

4. Robootikast IT Kolledžis, 15. september (Margus Ernits)

Räägiti, miks on õppimine läbi praktiseerimise puhtast teooriaõppest parem. Praktiseerimine annab motivatsiooni, sest inimene näeb tulemust.

Tutvustati SumoRoboteid ning RoboCode’i. RoboCode on vaba lähtekoodiga õppeotstarbeks kirjutatud mäng. Mängus saab tanki ringi liigutada ning ka tulistada Java koodiga. Nii saavad võistelda mitu inimest(nende kirjutatud kood) või arvutit(eelnevalt valmiskirjutatud kood).

Mainiti Web 2.0 olemust.

Mõned õpilased said väikese arvutustöö: mõelda välja, kui kiiresti sõidab kätteantud robot.

Kirjeldati Robotexi võistlust, mille tavaline võitja just ITK on.

Loengus õppisin lähemalt tundma ITK robootikat. Tean, et läbi praktika õpib inimene tunduvalt rohkem kui teooriat tuupides ning olen selle mõttega täiesti nõus. Esitlus viidi läbi põnevalt, tekkis suurem huvi robootika kohta. Kui rohkem aega tekib, liitun ka robootika klubiga.

5. Serverikeskuste võrguarhitektuur, 22. september (Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann)

Reklaamiti Net Groupi, selle tegemisi ja kogemusi.

Räägiti serveriteenuste haldusest, kommunikatsioonilahendustest ning infosüsteemide integreerimisest.

Niisama lihtsate teenuste koostöö jaoks tuleb neid lähemalt tundma õppida ning arvestada kõikide nende võimaluste ja miinustega.

Serverikeskus koosneb kettaseadmetest, serveritest ning virtualiseerimiskihist. Kettaseadmeid on tavaliselt mitu ning selleks, et andmed ära ei kaoks, kasutatakse ka RAID süsteeme - andmed kopeeritakse automaatselt mitme ketta vahel ning kui üks neist katki läheb, on teis(t)es veel andmed alles.

Mõni aeg tagasi jooksis serverisse palju kaableid, iga auk oli eraldi nn „võrk“. Tänapäeval (Unified Fabric & IO) saab hakkama kahe kaabliga, sest võrgukaart on nüüd poolvirtuaalne ning me saame kaardile öelda, mitu eraldi võrku tal on. Viimase lahenduse eelis on ka see, et kui midagi oleks vaja muuta, ei pea hakkama jälle kaabeldama, vaid kõike saab hallata tarkvaras.

Mainiti paari sõnaga Cisco’t.

Kirjeldati privaatpilve arhitektuuri. Tutvustati iseteenistuse portaali, kus saaks ka üle veebi virtuaalselt serveri püsti panna.

Räägiti virtuaalsest töölauast - arvuti, telefon või muu nn terminal on ühenduses läbi võrgu mingi serveriga, kus asuvad kõik andmed ning seal sooritatakse ka kõik arvutused. Piltlikult öeldes oleks vaja kasutajal siis ainult veebiga ühenduses monitori, klaviatuuri ja hiirt, et enda igapäevast tööd teha.

Rakenduste virtualiseerimisest on kasu siis, kui kasutuses on mingi muu operatsioonisüsteem või tahetakse antud rakendust omaette ning registrit puhtana hoida.

Loengus käsitleti võrgundust, see oli vajalik tudengitele, kes ennem elasid „pilves“ ning ei mõistnud mis tegelikult Internet endast kujutab. Sain teada uute serverite võimalustest. Tekkis parem pilt ka virtualiseerimise vajalikkusest ning selle eelistest.

6. Kas sellist IT-d me tahtsimegi?, 29. september (Agu Leinfeld)

Miks tulin IT-d õppima? Kirjutasin paberile vastuseks:

„Soovin saada paremaks arendajaks, tutvuda kõikvõimalike lahenduste ning võimalustega. Arvan, et teadmisi pole kunagi liiast ning inimene peab ennast täiendama iga päev. Tulevikus püüan luua midagi uut ning huvitavat, millest paljudele kasu on.“

Tehnoloogiline areng on toonud kaasa pikema tööaja ja suuremad ootused, mistõttu ka suuremad vajadused. Inimesed on iga tehnoloogilise revolutsiooni tõttu hakanud tegema rohkem tööd. Viimase 10 aastaga on reaalne töönädal järjepidevalt pikenenud.

Näide 1: Inimesed on 10 aastaga isegi 10% kiiremini kõndima hakanud.

Näide 2: Töö tuleb kaasa nii autosse, voodisse, WC’sse, kui nädalavahetusel maale.

Trendid süvendavad keerukust, üleilmset seostatust ja tehnoloogilist sõltuvust. Mobiilsus suureneb, juhtmevabadus tõuseb, energiakulu väheneb, tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud kaovad. IT tuleb tavatarbija jaoks „pilvest“. Riistvara maksumus väheneb, seadmete kättesaadavus paraneb, kasutajaliidesed lihtsustavad. Kommunikatsioon odavneb. Küberkuritegevus suureneb (Kuidas toimub küberkuritegude maailmas lepingute lõpetamine? - Nii, et viiruse/pahalase kood avalikustatakse viirusetõrje tootjatele.). Õnnestuvate IKT projektide määr on keskmiselt alla 40%.

Ebasoovitavaid tagajärgi on tänapäeval väga kerge saavutada väikese elektrikatkestusega. Keerukuse kasv on peidetud. Süsteemi keerukuse määrab seoste hulk. Universaalsus ja efektiivsus on vastuolus. Ühe vea hind tehnoloogilises keskkonnas võib olla väga suur.

Kui puuduvad eesmärgid, ei saagi olla edukas. IT kogukonna teenistuses - IT inimesi õpetatakse nägema suurt IT maailmapilti, erinevaid võimalusi ning protsesse. Edasi õppides leitakse ka seoseid varemõpitu vahel ning silmaring suureneb märgatavalt. Paraku, kui keegi õpib mingit teemat väga detailselt, hakkab ta tervet maailma selle nurga alt vaatama.

Loengust sain teada, et tuleb õppida kogukonnale/ärile väärtust looma, et ei kaoks ära motivatsioon midagi paremaks teha. Ainult nii saab teha head IT’d, kui teha seda hingega. IT loob tõelist väärtust siis, kui kaks „itikat“ saavad koridoris kokku ja vaidluses „kumb lahendus on parem“ kõlavad spetsialistide argumentidena erinevate lahenduste mõju „ärile“. Tegemist oli kõige huvitavama loenguga, sest kaasati õpilasi ning teemad arutati läbi konkreetselt, põhjendatult ning piisava huumoriga.

7. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas, 6. oktoober (Anto Veldre)

Kirjeldati veebi turvet ning rünnakute ennetamist.

Selleks, et veebi turvata, peab oskama seda ka ise rünnata, mistõttu paljud turvajad püüavad, kokkuleppel teiste turvajatega, üksteise süsteemi sisse minna, et vilumus tõuseks.

Moodsas ühiskonnas on kolmandik arvutitest nakatunud mingigi viirusega. ZEUS viirust umbes 60% ei suuda tuvastada viirusetõrjed.

Kirjeldati ID vargust. Tänapäeval on inimese identiteet lihtne tarbekaup. Uuringute järgi maksab inimese pangakonto umbes 150-250 dollarit.

Räägiti arvuti tavakasutaja oskamatusest pahavara tegutsemise korral õigesti käituda.

Täpsustati CERT/CSIRT meeskonna pädevust, et peab olema ühtlasi helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, audiitor, psühholoog, väitleja ning maletaja. Vastati tudengite küsimustele arvutikaitse alal.

Loeng tõstis tähelepanelikkust kõige allalaetava kohta. Samuti kinnitas teadmist, et tavakasutaja jääb tihti internetis hätta ning korjab ülesse palju tahtmatut. Kõige parem tulemüür ja viirusetõrje on teadmine ning oskus internetis liikuda. Miinuseks oli see, et teiste loengutega võrreldes, esitleja ei viinud teemat läbi kuigi põnevalt, mis kindlasti mõjus negatiivselt ka sellele alale põrgivatele õpilastele.

8. Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi, 13. oktoober (Kalle Tammemäe)

Tutvustati põhjalikult ITK’d ja TTÜ’d ümbritsevat ala, erinevaid hooneid.

Räägiti erinevate hariduste sügavusest ning erinevustest.

Võrreldi spetsialisti, teadlast ning professionaalset teadlast. Akadeemiline töötaja peab lisaks õpetamisele tasemel püsimiseks tegelema ka teadusega.

Kirjeldati erinevaid sertifikaate ning kvalifikatsioone.

Selgitati teadusorganisatsioonide - IEEE, ACM - tööd, olles uurinud nende e-kursusi ning programmeerimisvõistlusi, oli see huvitav ning ka teistele vajalik.

Võrreldi põhjalikult Eesti ja ka Soome ülikoole, nende võimalusi, pingerida ning õppetööd.

Loeng oli esineja poolt huvitavalt ette kantud, kuid reaalselt vajalikke teadmisi sain vaid näputäis.

Kokkuvõte

Leian, et antud aine oli vajalik. See laiendas meie silmaringi, näitas meile erinevaid vaatenurki ning tutvustas teiste inimeste kogemusi. Viimastest saab niimõndagi õppida, et tulevik helgem oleks.

Eriti targad õpivad teiste, targad enda vigadest. Rumalad ei õpigi.

Õpingukorralduse küsimused

Kuna leian, et õppekorralduse eeskiri (http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/) ning vastuvõtueeskiri (http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/) on täiesti üheseltmõistetavalt kirja pandud, siis ei hakanud enda kesise emakeelega sõnu väänama ning tõin konkreetsed punktid vastavas järjekorras välja. Kustutasin üleliigse.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

(5.4.2) Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.

(5.4.4) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

(5.2.12) Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

(5.2.8) Õppeosakonnas arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul.

(5.2.7) Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

(5.2.9) Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis (5.2.7) toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

(5.1) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

(5.2.1) Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

(5.2.3) Üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.