User:Kteinman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: kteinman

Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2016

Essee

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada.

Teises loengus esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma. Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha. Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi.

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos.

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi.

Viiendas loengus Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada.

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer.

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit.

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.