User:Ktomson

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

Essee

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani. Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini. Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel :

<https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd/>

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse .

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris .

X= 25 EAP Y= 20 EAP

54 - 45 = 9 EAP-d. Arve esitatakse aasta lõpus suurusjärgus 9 x 50 €/EAP = 450 €

Viited

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.