User:Ktonisma

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Tõnismäe

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus


Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kestis meil vaevu pool aastat, aga pean tunnistama, et käisin kohal kõik loengud ja jäin ainega igati rahule. Oli väga meeldiv kuulata inimesi erinevatest tegevusvaldkondadest, kes üritasid laiendada meie silmaringi ja panna rohkem mõtlema maailma üle. Kõige olulisemaks pean seda, et nad olid kõik seotud infotehnoloogia valdkonnaga, kuhu meie oleme alles sisenemas. Aine toimub väga õigel ajal, kus me alles hakkame õppima Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Seega annab aine meile hea pildi, mis meid tulevikus ees ootab.

Esimeses loengus esines Linnar Viik. Minu jaoks oli teda väga huvitav ja nauditav kuulata. Ta rääkis meile palju innovatsioonist ja Euroopa digitaalsest ühisturust. Ta motiveeris meid mõtlema uuenduslikumalt ja olema julgemad uute ideede kasutusele võtmisel. Hästi tõi ta välja asjaolu, et peame uute ideede puhul suutma mõelda ka majanduslikust ja ettevõtlikust seisukohast. Eriti meeldis mulle tema mainitud Steve Jobsi tsitaat "Tõelised kunstnikud toovad turule välja". See näitabki seda, et kui oled tõeline looja ja arendaja, siis suudad ka oma tehtud asjad lõpuks turule välja tuua. Esimene loeng andis mulle palju mõtteid seoses innovatsiooniga, kuidas sinna jõuda, millest see koosneb, miks on see hea, kuidas saab ka vanemaid asju innovaatilistemaks muuta. Jäin tema loengutega ülimalt rahule, jään ootama Linnar Viigi uusi loenguid.

Teises leongus esines Mart Mangus. See loeng oli osaliselt järg Linnar Viigi loengule. Seal räägiti, kuidas jõuda ideest teostuseni ehk kui oleme juba mõelnud innovaatiliselt, siis kuidas minna edasi teostuse juurde. Päris alguses näitas ta meile ühte huvitavt slaidi, kus olid kõik tema väikesed firmad, millega ta on oma elu jooksul tegelenud seoses ettevõtlusega. Enim pakkus mulle huvi lehekülg õunadmahlaks.ee, mis tundus vägagi geniaalne ja kasulik teenus. Mulle meeldis ta idee, et ettevõtluse puhul on tähtis üritada kogu aeg minna edasi ja uurida uusi suundi ja võimalusi, kui sa pole veel leidnud oma õiget ideed, mis saavutaks soovitud tulemuse. Väga meeldis ta väike tutvustus maksude osas ja kuidas alustada ettevõtlusega. Loengud olid väga huvitavad ja väga meeldis Mardi ilmekas ja selge diktsioon, mis muutis ta kuulamise vägagi meelidvaks. Loeng pani tõsiselt mõtlema, miks mitte ise luua mõni firma või ettevõte tulevikus.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robootikast ja õppimisest. Oli huvitav kuulda tõsiasja, et tihti ei piisa meile vaid teooriast ja meil oleks vaja rakendada oma teadmisi praktiliselt. Parim viis IT Kolledžis oleks tegeleda sellega läbi robootika klubi, kus pannakse kokku roboteid. Mulle meeldis, et meie kool saab ideid Eesti Kunstiakadeemialt, mida hakatakse IT Kolledžis praktiliselt teostama. Eriti meeldisid mulle vaegkuuljate "Trummi ja kassi" idee ning luup, mis tõlkis teksti ühest keelest teise. Loeng oli väga mõnus ja huvitav. Sai palju uusi mõtteid ja ideid juurde, kuidas hakata paremini õppida.

Neljandas loengus esinesid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann ettevõttest Net Group. Nende ettevõte haldab mitmete suurettevõtete servereid Eestis kui ka välismaal. Keskendutakse veel serverite katkestuste ennetamisele ja automatiseerimisele. Tegeletakse lisaks tarkvaraarendusega, mille poolelt arendatakse veebipoode, dokumendihaldust, registreid ning infosüsteeme. Oli huvitav loeng, aga samas ka natukene igav. Ma ei ole võrkude arhidektuuriga nii palju kokku puutunud ja seetõttu tundus kõik natukene keeruline ja tüütu. Aga positiivne on see, et sai tutvuda uue valdkonnaga. Esinejad olid head ja tundus, et nad üritasid loengu võimalikult huvitavaks teha.

Viiendas loengus esines Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Ta rääkis väga sügavuti sõdadest, küberkuritegevusest, keerukustest meie maailmas. Huvitav oli kuulata karmi tõsiasja, et inimesed on tänapäeval väga vähe puhkama hakanud, mis on otseselt seotud meie kiire elutempo ja töömahu kasvuga. See oli üks parimaid loenguid, mida kuulasin terve selle aine jooksul. Agu pani meid sügavamalt mõtlema IT väärtustest mitte vaid tehnoloogilises kontekstis vaid maailma mastaabis, et kuidas see mõjub meile kui kogukonnale. Loengu põhiidee: „Oluline on, et me teaksime kuhu me plaanime minna, mis on meie lõppsuunad, siis ka teame, kuidas sinna jõuda.“ Kogu Agu loengus oli väga palju loogilisi lähenemisi asjdele. Jäin tema loengutega ülimalt rahule, ootaksin teda kindlasti tagasi.

Kuuendas loengu esines Anto Veldre, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis. Ta kuulub infoturbe intsidentide käsitlemise osakonda, kus tegeletakse DDoSi, arvutiviiruste, identiteedi pettuste, spämmimimise ja huligaansuse vastaste rünnakutega. Huvitav oli ta väide, et mida keerulisem on tehnoloogia, mida vähem haritud inimesi, mida rohkem ripakil ressurssi - see loobki võimaluse internetiohtude tekkimiseks. Ehk mida vähem haritud inimesi, seda rohkem tegeletakse kuritegevusega. Oli huvitav loeng küberturvest ja viirustest ning mis ohud ja kuidas nad meid ohustavad tehnikamaailmas. Mulle ta esitlus meeldis ja pani mõtlema tõsiselt interneti ohutuse teemadel.

Seitsmendas loengus esines Kalle Tammemäe, kes on Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor. Ta tutvustas kõrgharidussüsteemi, selle erinevaid astmeid ja tõi võrdlusi Soomega. Tutvustas TTÜ-d, täpsemalt selle piirkonda ja edasist arengut. Eriti mulle meeldis Soome ülikooli Alto tutvustus, mis jättis väga moodsa ja futuristliku kooli mulje. Eriti jäi meelde kooli nimi, mis oli A ja mille kõrvale võis igaüks mõelda täiesti suvalise erimärgi. Kalle loengus oli tunda omamoodi erilisust, et kui alguses ma tegelikult olen oma haridusteel ja kuhu on mul veel minna ning jõuda. See pani mind mõtlema, et kui lai ja huvitav on maailm, kui väga ta soosib haridust.

Kokkuvõtteks võin öelda, et loengutes oli päris palju sarnasusi. Üheks suurimaks sarnasuseks oli väga hea esinejate ettevalmistus esitlusteks, mis muutis loengud huvitavateks ning meelidvateks. Oli positiivne, et kõik ootasid meilt alati palju küsimusi ja oma arvamusi. Diskussioon muutis loengud kaasamõtlevamaks ning andis võimaluse öelda oma arvamusi. Head sarnasust märkasin esimese ja teise loengu vahel, kus esimesel Linnar Viik rääkis innovatsioonist ja teisel oli Mart Mangus nõus välja mõeldud ideed viima teostuseni. Mõlemad olid seotud uute visioonide ja ideedega, mis olid väga hästi kokku sobitatud ning järgnesid loogiliselt teineteisele.

Erinevuste koha pealt võib märkida ära selle, et loengud kolmandast kuni seitsmendani esindasid täiesti erinevaid valdkondi ja maailmavaateid. Küll räägiti õppimisest ja selle põhimõtetest, küberturvest, kõrgharidussüsteemist, võrguarhidektuurist ja IT sügavamatest põhimõtetest. See kõik lõi meile võimaluse erinevalt läheneda IT valdkonnale ning seda seeläbi paremini tundma õppida.

Arvan, et aine on väga hästi läbi viidud. Eelkõige sellepärast, et meie maailmapilti laiendati just väga erinevatest punktidest. See kõik tõi ainesse väga head vaheldusrikkust ja andis võimaluse rahulikult tutvuda oma võimalustega IT sektoris. Olulisim on ka see, et aine toimub kohe esimese aasta sügissemestril, millal me alles elame sisse IT Kolledžisse, kohaneme ja tutvume valdkonnaga, kuhu oleme astunud. Seega, aine täidab oma eesmärki minu silmis suurepäraselt!

Raske on leida täitmata ootusi ja lootusi selle aine osas, aga midagi on ikkagi silma jäänud. Oleks soovinud üht huvitavat külastust mõnda IT ettevõttesse, kuhugi hästi mastaapsesse, et näha otse IT spetsialistide tööd. Pakuksin välja ettevõtetest Eesti Energia, SEB, Swedbank, Elion, Skype või mõne teise suurettevõtte. See annaks kätte selle tõlise tunde, et saaks korra olla ka tööprotsessis sees ja näha kuidas tippspetsialistid töötavad. Kõik see tooks sisse veelgi rohkem vaheldusrikkust ainele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Lisaks on õppejõul õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Peaksin pöörduma oma õppejõu poole, kuna tema määrab korduseksamite tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kohustuslik on ennast registreerida õppeosakonnas korduseksamile. Korduseksamid on tasulised riigieelarvevälisel kohal õppivale üliõpilasele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Riigieelarvelisel õppekohal õppivatele üliõpilastele on korduseksamid tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.