User:Ktormis

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Jesse Tormis
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Mina astusin gümnaasiumist otse IT Kolledžisse. Juba mitu aastat enne gümnaasiumi lõpetamist teadsin, et tahan tegeleda infotehnoloogiaga. Olen arvutitega tegelenud umbes kümme aastat ja siiani olen õppinud puhtalt praktikas. Kuna IT pole meie riigis keskkoolide kohustuslikus ainekavas, ei teadnud ma mida täpselt oodata. Usun et ei eksi väitega, et paljud meist ootasid loenguid inimestega, kes on reaalselt lähiminevikus kõik läbi elanud, mida meie alles alustame.

Algus – võib öelda, et esimene loeng oli sissejuhatuseks ja avapauguks kogu kursusele. Tutvustati õpingukorraldust ja mainiti põhilised kohustused e. „ellujäämiskursus” kolledži rebasele. Muuseas räägiti ka õppeinfosüsteemist ja selle laia haaret meie kolledžielus. Tutvustati õppejõudu, kellega probleemide lahendamisel rääkida. Inga Vau – õppeosakonna juhataja; Marko Puusaar – haridustehnoloog; Indrek Rokk – „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” õppejõud.

Teisel loengul astusid ette kaks härrat(EIK tudengid) Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes rääkisid väga muhedat juttu Skype Helpdeskist. Lühidalt – kõik kasutajapoolsed küsimused esitatakse neile. Kõrvalt võib tunduda see töö nadi ja madal, kuid mehed andsid endast kõik, tõestamaks vastupidist. Neil õnnestus see minu puhul väga hästi. Töö on piisavalt vaheldusrikas ja tasuv. Skype on väga paljusid ameteid hõlmav ning helpdesk on lihtsalt üks paljudest näidetest kuidas oleks võimalik oma IT-karjääri alustada. Iseenesest helpdeskis töötamine tarkvara-arenduse või süsteemi administreerimise teadmisi ei eelda, seega on võimalik juba kooli kõrvalt tööl käia.

Järgmine nädal kuulasime juttu programmeerijate stereotüüpidest ja kogukondadest. Janika Liiv rääkis oma kogemusest IT Kolledžis ja stereotüüpilisest käitumisest naiste vastu IT alal. Tema kogemused olid kohati vastakad ning ta tundus eemaletõugatud, kuid lõpuks leidis ta endas tahte viia alustatu lõpuni. Ta põhiideeks on teada anda teistele naistele, et IT on okei eriala ka naistele (Tech Sisters). Tuleb ka mainida, et Janika loeng oli planeeritud pigem naistele ja vahepeal kaotas ta suure osa oma kaaskuulajaskonnast, suurel hulgal just mehi.

Neljandas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Ta rääkis, kuidas on võimalik end IT turul maksma panna. Oma karjääri ei tohiks alustada näiteks müüjana arvutipoes vms, see tee on tupik. Ühelt poolt negatiivne selle pärast, et see ei eelda mingisugust akadeemilist (arendus/sysadmin) diplomit, seega on suurem konkurents ning teisalt ei vii selline töö kuhugi. Mõtisklus käib ka teemal – kas teada kõigest natuke või natukesest kõike. Loengu väga positiivne osa oli Andrese suur töökogemus ja-oskus. Ta tõi detailselt välja erinevate spetsialistide ülesanded, nende plussid ja miinused. Läbi loengu promob ta Unix süsteemi kasutamist ning seob pidevalt seda pidevalt sissetulekuga.

Viies loeng oli natuke erilisem, sest Martin Paljak on „freelancer” e. Vaba (IT-i)mees vabal maal. Kõrgharidust tal pole, kuid IT-s on ta väga hästi siiani hakkama saanud. Ta just õhutabki inimesi ennast tegutsema panema ning mitte väga ülikooli diplomile toetuma. Teemaks oli „karma”. Freelanceri kõige suuremaks plussiks luges ta vabadust, kuid karma tuleb mängu siis, kui tekib puudus motivatsioonist ja/või tekivad eetilised barjäärid. Käsitlusel olid ka üldised interneti põhimõtted.

Ignite’i meeskond võttis sõna kuuendas loengus. Ignite pakub terviklikke tarkvaralahendusi, leides programmides „väärtuse”. Minu meelest oli see hea näide kuidas võib väike firma korrektselt funktsioneerida. Loeng sisaldas ka interaktiivseid mänge auditoorumiga, kus matkiti projektijuhi puudumist – iseorganiseeruv. Ignite’i innovaatilisus peitubki meeskonna iseorganiseeruvuses. Kuid ma saadaksin ka väikse kriitikanoole Ignite’i tiimi suunas, nimelt nende esitlus oli tehtud palju suurema grupiga kui ülejäänud esitajad, seega oleksin oodanud midagi rohkemat, kui paberilt mahalugemist. Siiski, sain kätte vajaliku info – millega nad tegelevad ja kuidas nad seda teevad.

Kristjan Karmo rääkis seitsmendas loengus testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Kristjan pidas intrigeeriva loengu testijatest ja rääkis enda kogemusest kui testijast. Ta tõi mitmeid näiteid, kuidas on kaotatud sadu miljoneid dollareid „natukene” kehva töökvaliteedi tõttu. Ilmselgelt oli tegu kogenud mehega, kes teab mida räägib. Juttu oli hea kuulata ja sõnum oli selge. Sellest päevast alates suhtun testijatesse suurema lugupidamisega kui ennem.

Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Viimane loeng oli väga laia perspektiiviga. Irooniliselt mainis ta loengu algul, et tehnoloogiast ta üritab mitte rääkida. Rääkis tehnoloogia vajalikkusest haiglas ja meie sõltuvusest tehnoloogiast. Haiglates tasub virtuaalkeskkondades info talletamine väga hästi ära. Ta rääkis meditsiinilisest infosüsteemist, mille süsteemi vead olid alles parandatud. Vähem paberimajandust tähendab rohkem aega ja kiiremat tegutsemist, mis on kaks kõige tähtsamat aspekti haiglates. Loengut läbis retooriline küsimus – milleks virtualiseerida? Ta rääkis ka tahvelarvutite reaalsest vajadusest ning kasutusaladest haiglates. Eriti pahviks lõi haiglate elektrivarud ja generaatorid, mis täidavad mitmeid suuri ruume ning on võimelised toitma väga suurtes kogustes elektrit. Ta rääkis ka üsna otseselt, et väga palju meie õpitust ei leia tulevikus kasutust tänu eriala kitsusele. Oluline on isiklik teadmistepagas ning lai silmaring IT-valdkonnas. Isiklikult ma arvan, et ta on üks parimaid esinejaid ja oma ala tundjaid.

Kui nüüd terve kursus kokku võtta, oli see ülimalt hea silmaringi avardamine. Loengutes osalesid freelancerist kuni suurfirmadeni kõiksugu erinevate erialade esindajaid. Ma usun, et nii mõnigi tudeng leidis sihi kuhupoole pürgida või millest hoiduda. Eriti meeldiv oli esinejate suhe IT Kolledžiga. Õpingukorraldus ja erialatutvustus lõi palju selgema pildi, mis tööd tegelikult IT valdkonnas tehakse. Tänu sellele, et iga nädal seletas uus inimene oma tööst ja õppeprotsessidest, on tuleviku suhtes pilt palju selgem. Väga positiivne oli külaliste isikutüüpide erinevus.

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Peale põrumist on 2 võimalust teha eksam järele kahe semestri jooksul peale õppeaine õpetamissemestri lõppu. Järeleksamile saab registreerida ÕISi kaudu (õppejõu kokkuleppel) ja REV kohal maksab see 14.2 eurot. See on rektori allkirjastatud. RE ei pea maksma.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tudeng peab deklareerima ÕISis ained, tudengil on võimalus teha kordusarvestusi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Viimase aasta tudend deklareerib diplomitöö ning akadeemilise puhkuse taotlus on vaja esitada enne punase joone päeva. Üliõpilasel on õigus parandada eksamit ühel korral kahe semestri jooksul ning kirja läheb parim tulemus.