Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kelly Tragel
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine on esmakursuslaste jaoks kindlasti üks kõige „erisugusemaid“. Suurimaks erinevuseks, võrreldes teiste kohustuslike ainetega, julgen pidada justnimelt aine korralduslikku poolt. Omanäolisus peitus iganädalaselt vahetuvates külalislektorites, kellest igaüks oli oma tegu-oma nägu, kuid kellel kõigil paistis olevat ühine (sala)missioon – anda meile edasi tänapäevast pilti tehnoloogia maailmast ja innustada, või siis vähemalt panna meid mõtlema raamidest väljapoole.

Esimese loengu kandvaks teemaks oli õppekorraldus ja sisekord, milles anti sisuline ülevaade IT Kolledžist ja selle kodukorrast, hindamissüsteemist ning uuest koolireformist. Olles juba varasemalt tutvunud kooli kodukorraga, oli antud osa loengust minu jaoks rohkem nagu varasemalt õpitu üle kordamine. See-eest koolireformiga kaasnenud muudatustega polnud ma end veel seni täpsemalt kurssi jõudnud viia, ning nende käsitlemise üle oli mul siiralt hea meel, sest nii mõnigi varasemalt arusaamatuks jäänud asi leidis just sealt oma vastuse. Kuulajate kõrgendatud huvi oli otsekoheselt märgatav ka stipendiumite teema käsitluse hetkil, kuniks Merle Varendi nii mõnedki lootusrikkad näod kerge pettumusilmega asendas. Mainides, et stipendiumitele kandideerimiseks peaks meil ette olema näidata vähemalt ühe semestri jagu hindeid, tekitas nii mõneski automaatselt tunde, justkui oleksid stipendiumid üksnes vanemate kursuslaste privileeg. Kokkuvõtvalt aga oli kogu loeng oma ülesehitusel justkui üks korralik 1. septembri kohustuslik infotund.

Margus Ernita poolt läbi viidud loengus „Õppimine ja motivatsioon“ leidsid kajastust järgmised punktid: motivatsiooni tekitamine ning kadumine, akadeemiline petturlus ja spikerdamine, soovitused loenguteks, admin vs arendaja, GNU Linux kui õppevahend, Robootikaklubi ja IT-süsteemide turvalisus. Tegu oli ühe äärmiselt huvitava, mõtlemapaneva ning sisutiheda loenguga. Motivatsioon on usutavasti iga tudengi jaoks olulise tähtsusega termin. See peaks olema see, mis annab võimaluse igaühel meist nominaalajaga lõpetada, säästa meid üleliigsest stressist ja innustada enesetäiendamisele. Samuti ei jooksnud vast kellelgi mööda külgi maha meeldetuletus akadeemilise petturluse kahjulikkusest meie haritusele, kui ka tuleviku väljavaadetele – konkurents, konkurents, konkurents! Meeldejäävaks tegid loengu kindlasti ka praktilised nuputamisülesanded, mida vabatahtlikele jagati. Ja mida erialasemaks teemad läksid, seda kurvem oli tõdeda, et loenguaega hakkas vägisi napiks jääma. Seega oleksin veelgi rohkem soovinud kuulda näiteks IT-süsteemide turvalisusest, kuid jään lootma, et see võimalus ehk antakse mulle järgnevate aastate jooksul mõnes eriala ainetunnis.

Linnar Viik – „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ – mul on südamest kahju, et eesti keeles ei leidu nõnda palju kiidusõnu, millega antud loengut kirjeldada võiksin. Juba loenguteema üksi mõjus kuidagi ootamatult - täiesti teistmoodi. Esitus suisa kutsus kuulama. Eriti meeldisid kerged filosoofilised noodid, mis siin-seal näidetesse põimitud. Innovatsioon on oluline meie kõigi jaoks, seda ütles selgesti ka härra Viik ise: „Mida rohkem on innovatsiooni, seda rikkam on ühiskond, seda rikkamad on ettevõtted.“ Me elame pidevalt muutuvas maailmas, kus innovatsioon on paratamatult üks osa meie igapäevaelust. Siinkohal märgiksin kohe ära ühe meelde jäänud käsitluse tehnoloogia ning põlvkondade vahetumiste kohta, mis oli väga tabavalt ära kirjeldatud elektri, interneti ning puuteekraanide näite kaudu. Super! Ent kuna innovatsioon on suures seoses ka ettevõtete tegevusega, siis tuli antud loengus lisaks juttu ettevõtlusest (nt Google teenuste geniaalne areng). Mõtlemisainet sai sealt igal juhul kohe kuhjaga koju kaasa tassitud.

Järgnevalt käis meile loengut lugemas Tarmo Randel Riigi Infosüsteemide Ametist, kes andis põgusa ülevaate küberkuritegevuse ajaloost ning selle üldisest olemusest. Tegu on kindlasti kaasaegse ning globaalse probleemiga, mis mõjutab tugevalt kogu inimkonda, sest kurikaelasid, kes teiste arvelt rikastuda püüavad, leidub kõikjal. Niisiis tulid loengus esitlusele erinevad küberkuritegevuse liigid ja välja toodi ka mõned pättide motiivid ning levinumad petuskeemid. Mina isiklikult sain päris palju uut informatsiooni kõrva taha pandud, kuid oleksin sellise teemakäsitluse puhul oodanud veel ka väiksemaid nõuandeid, kuidas meie saaksime end näiteks taoliste nakatunud veebilehtede eest kaitsta või kuidas täpsemalt käituda, kui märkame midagi „kahtlast“ jne (kelle poole, kuhu pöörduda?). Üldiselt jäin aga loengus käsitletuga rahule, sest näidete rohkus aitas asjast arusaamisele kõvasti kaasa.

Oma loengusaagaga oleme nüüdseks juba poole peale jõudnud ja magusa une armastajate arv on kuuga oluliselt tõusnud. Auditoorium on inimestest hõredaks jäänud, aga mine tea, äkki tegu hoopis mõne sügisviirusega, mis vaikselt oma tuure üles on võtmas? Igal juhul on natuke kahju meie külalislektoritest, kes pooltühjale saalile esinema tulevad.

Viienda loengu juhatas entusiastlikult sisse meie oma kooli vilistlane Andres Käver, kelle ettekanne kandis nimetust „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Põhirõhk paistis siinkohal olevat asetatud intensiivse õppimise propageerimisele ja väikeettevõtlusele. Vahelduseks oli mõnus kuulata rääkimas kedagi, kes on kord juba sama tee läbi käinud, mille meie oma kanda oleme võtnud. Sai aimu õppekavas leiduvatest ainetest, millele tasuks ehk nüüd varasemast veidi suuremat rõhku panna, ning mis ühtlasi võiksid olla ka tööandjate silmis hinnatud. Igal juhul tuleb valmistuda tööturule naastes end ümber häälestama, sest reaalses töökeskkonnas viibimine on sootuks midagi muud, kui meie seda endale hetkel ette oskame kujutada. Osa teemapunkte kattusid ka Margus Ernitsa loengus käsitletutega. Järjepidev motiveeritus – see on igati oluline, ning spikerdamine – maksab tööturule naastes üksnes sulle endale kätte, kui leiad end kord seismas silmitsi probleemse situatsiooniga, kus ei oskagi reaalseid lahendusi välja pakkuda.

Kuuendas loengus käisid Erki Naumanis ning Jüri Gavrilenkov Skype NOC monitooringust rääkimas, mis oli rohkem spetsiifilisem kui eelnevate nädalate teemad. Minu jaoks isiklikult, kes ma selle teemaga just kõige rohkem kursis ei ole (mis pole muidugi ei kellegi muu, kui mu omaenda süü), oli loeng raskesti jälgitav ja osa terminoloogiast tahtis omapoolset ületäpsustamist saada. Kuid siiski leian, et tegu oli huvitava ettekandega, mis hõlmas suures osas meie külaliste tööülesannete kirjeldusi ning arusaadavamaks tehti ka seire olemus ja selle vajalikkus.

Loeng järjenumbriga 7. Sisenenud auditooriumisse ning lugenud ekraanilt välja „Kuidas saada superstaariks?“, tundsin koheselt endasse uut üleloomulikku energiat voolamas – oh seda elevust! Külalised tarkvaraettevõttest Nortal suutsid vähemalt minule küll pooleteiseks tunniks suveigatsuse südamesse tagasi tuua, sest üks superstaaritee saab alguse just Nortali suveülikoolist! Viimane kujutab endast nädal aega intensiivseid koolitusi, isiklikku tuutorit suvekuudeks ja suuremat rühmaprojekti. Minu meelest on tegu suurepärase praktika pakkumisega! Parimaid premeeritakse püsiva töökohaga Nortalis. Varasemalt polnudki end veel kurssi jõudnud viia, et IT valdkonnas samuti suveülikoolid tegutsevad. Juttu tehti ka lähemalt tarkvaraarenduse protsessist: klient – ärianalüüs – detailanalüüs – arendaja – tarkvara valmistamine – testimine – deploymine – kasutajatoe andmine. Esimest korda kuulsin ka sellisest asjast, et kliendile antakse funktsionaalsus järk-järgult üle, olin seni ekslikult arvanud, et kõik pannakse projekti valmides korraga teele. Cool! Loeng oli meeldivalt vabas vormis esitatud ja mõtisklusi tulevikuks sai sealtki kogutud.

Viimane loeng oli jällegi käsitletava teema poolest üks omanäolisemaid, mis meenutas kohati keskkooliaegset psühholoogia tundi. Esineja jutt oli ladus, läbimõeldud ning kaasahaarav. Eriti meeltmööda olid praktilised ülesanded, mis äratasid loodetavasti unest viimasedki tudengid. Ka slaididel ilutsenud tsitaadid andsid teemat väga hästi edasi. Iseendale jätsin aga meelde 10 – 10 – 10 reegli, mida Merle Liisu Lindma praktiseerida soovitas. Usun, et antud loenguga üritas ta meid panna sügavamalt iseenda sisse vaatama ning iseend ja oma tegemisi analüüsima. Samuti rõhus positiivse energia olemasolu tähtsusele ning jagas nippe selle saavutamiseks. Antud ettekanne pani kogu meie loengusarjale minu meelest meeldiva punkti.

Kokkuvõtvalt oli aga enamike loengute kandvaks sõnumiks: „Õppige, kuid ärge minge kooli kõrvalt tööle, ehkki kogemused justkui maksavad ka.“ Seda väitsid pea kõik esinejad justkui ühest suust, kes meie eest selle kahe kuu jooksul läbi käisid. Tagantjärgi vaadatuna leian, et iga eelnev loenguteema sidus mingil moel järgnevat ja vähemalt minu silmaringi avardamisega said edukalt kõik esinejad hakkama, ning aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on täitnud siinkohal oma eesmärgi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Järelarvestuse tegemine tuleks kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnaga kordusarvestuste tähtaegade ajakava. [3]

Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Kordusarvestused on RF õppekohal õppijatele tasuta, REV õppekohal õppijatele tasulised (2013/2014 õppeaastal 20€), mille suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. [5]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotleval isikul tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega (maksekorralduse koopia; pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: õpimapp, tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute/töökogemuse sisu kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside; töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada ka kogemusest õpitu analüüs). Õppeaine Ettevõttepraktika II korral vormikohane taotlus VÕTA komisjonile, tööandja tõend, väljavõte tööraamatust ning isiku ametijuhendist, soovikorral võib lisada ka sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavaid dokumente ja motivatsioonikiri. Maksta tuleb ka menetlus- ning ainepunkti tasu. [6]

Taotlus varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada ÕIS keskkonnas hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva. [7] Samuti tuleb taotlejal tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse. [8] VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. [9]

Alates 2013/2014 õppeaastast IT Kolledžis alustanud tudengite puhul ei arvestata VÕTA tulemusi semestri õppekava täitmisesse (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta siiski kumulatiivselt vähemalt 27 EAP-d). Küll aga VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpul. [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X = 26
Y = 26

(27 * 2) - (26 + 26) = 2 (EAPd)
Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 2 EAP ulatuses.

2 * 50€ = 100€
Esitatav arve on 100€.

Vastused põhinevad [11]

Viited

User:Ktragel

Contents

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Vastus

Küsimus 4

Vastus

Ülesanne

Vastus

Viited

Navigation menu

Page actions

Page actions

Personal tools

Navigation

Search

Tools