User:Lkihva

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Lauri Kihva

Esitatud: 19.oktoober 2016

Essee

Sissejuhatus

Enne siia kooli sisseastumist ei olnud mul veel mingit kindlat plaani või huvi, millega ma tahaksin väga tegeleda ja mis mind iga hommik üles ajaks ja hea meelega kooli või tööle läheks. Kuna aga mulle on terve elu pakkunud huvi arvutid ning kõik muu sellega seonduvat, siis tundus ilmselgelt loogiline valik Eesti Infotehnoloogia Kolledž. Kõige toredam on veel see, et on olemas selline aine nagu “Õpingukorraldus ja erialatutvustus“, mis aitab arendada silmavaadet IT vallas ning ka suurendada huvi valitud õppekava vastu. Kõigele muule on ka väga tore selle aine ülesehitus. Juba see, et igal loengul on erinevad külalisesinejad tõmbas hommikul vara kodust huviga kooli. Igat esinejat oli väga huvitav kuulata ja mõjus väga inspireerivalt.

Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer: Sissejuhatav loeng ainesse [1]

Sissejuhatav loeng oli väga hästi omal kohal. Kuna kooli alguse puhul on kõik uus ja kogu süsteem töötab hoopis teist moodi kui gümnaasiumis ning enamus meist on esimest korda ülikoolis, siis oli paljudel, kaasa arvatud minul, tekkinud päris palju küsimusi, et kuidas ja mis toimub. Oli väga hea kuulda toredate inimeste poolt julgustavaid sõnu ja näha neid nägusi, kelle poole pöörduda, kui teatud probleemid käes ja miski muu ei aita.

Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [2]

Esimese külalisesijana jättis Andres Kütt väga hea mulje. Kohe esimesest minutist oli tema ettekanne kaasahaarav ja huvitav. Sain teada, et arhitekt IT vallas on see, kes paneb kõik jupid omavahel kokku ja oskab öelda, kas teatud projekt hakkab tööle ja on mõtekas või mitte. Tavaliselt ei pidavat arhitekt teistele väga meeldima, sest tema otsekohesus, mis käib tema töö juurde, teeb teiste tuju halvaks. Ma ütleks, et ta on üks näide sellest, et liiga palju õppimist ja haridust ei jookse kunagi mööda külge. Kohati oli isegi natuke, et liigse bürokraatia tõttu võib lõpetada enda teadmata teise eriala. Lisaks sellele tuli minu arust tema jutust välja IT alale üks väga eripärane asi, milleks on see, et IT’d õpid kogu elu. Kui lõpetad mingi aeg oma kooli ära ja saad diplomi kätte, siis sellega see ei lõppe. IT areneb koguaeg edasi ja kui sa sellega tegeled, siis pead ka ise koguaeg sellega kaasa arenema. Hea tahtejõu korral on võimalik kõik, isegi MIT lõpetamine.

Kristel Kruustük ja Marko Kruustük: Testimine ja startupid [3]

Ei oleks osanud arvatagi, et testimise ja startupide loeng võib nii kaasahaarav olla. Ma arvan, et selle ühes põhjuseks võis olla lahedad ja säravad esinejad. Alati on hea kuulata teiste inimeste edulugu – nende omaks on selle ettekande järgi Testlio. Eriline teadmine nii testimisest kui startupist mul varem puudus. Sain teada, et iga hea idee on väärt startupina ehitamiseks. Tavaliselt esimene startup ei pruugi olla edukas, aga kõige tähtsam ,mis sellega tuleb on kogemus ja isegi julgus teha järgmine startup uue ideega koos nende teadmistega, mille oled omandanud eelneva startupiga. Selle järgi ütleksin, et iga ebaõnnestumine on vajalik ning tänu nendele sa jõuad just sinna kuhu vaja. Testlio startup on ehe näide sellest, kuidas eesmärk viib sihile.

Lembitu Ling: “Süsadminnidest“ [4]

Tegu on loenguga, kuhu mul ei õnnestunud kohale ilmuda ja sellepärast vaatasin ka seda läbi interneti ning selletõttu võis mul ka natukene infot puudu jääda. Lembitu kokkupuude arvutitega on olnud algusest saati riistvara lähedane. Ka tema esimene töökoht oli seotud arvutite riistvaradega seotud. Lisaks tõi üle piiri CD’si, mille peal olid igasugused tarkvarad ja erinevad mängud. Üritanud eemale hoida kogu elu arendusest, sest talle ei meeldi koodi kirjutada ega välja mõelda. Kasutab teiste koodi, kui tekib vajadus. Tänapäeval ei ole vahet enam mida hallata. “Hea süsteemiadmin on laisk, aga mitte liiga laisk.“

Andres Septer ja Einar Koltšanov: “IT tööturg“ “Karjäärikäänakud“ [5]

See loeng oli minu jaoks üks kõige huvitavamaid. Sain teadmisi IT tööturu kohta, millest mul polnud varem aimugi. Järgmises lõigus jagan mõtteid, mida ma pean tähtsamaks antud loengust. Juba ülikoolist saati on mõtekas luua endale teatud võrgustik. Tutvused on just need, mis on tähtsad ja just tutvuste kaudu on võimalik saada parim töö. Tavaliselt, kui vabaneb kuskil mingi töökoht, siis otsitakse algul enda tuttavate hulgast sobivaid kandidaate. Lisaks on väga tähtis ka enesemüük! Olles väga vaikne ja tagasihoidlik tavaliselt ei vii kuhugi ning need saavad ka vähem raha. Edutamise võimalus on ka neil madalam kui teistel. Kuigi edutamise soovi korral on hoopis tavapäraseks kujunenud uue töökoha otsimine. Ei tea kas ei hinnata enda töölist nii väga, et kas ta on seda väärt või hoopis on ta endal praegusel positsioonil nii hea ja tuuakse vabanduseks just see, et ei leita sama head inimest tema vanale positsioonile. Välismaa töökogemuse ja tutvuste loomiseks tuleks pühenduda soovi korral võimalikult varakult, sest siis ei ole pere ega miskit muud, mis Eestis kinni hoiaks. Kindlasti tuleks võtta arvesse välismaal pakutava töökoha palka, selle riigis kulutusi ära elamiseks ning ka isegi kliimat. Kui palk ei ole väga palju suurem kui kõik need kulutused kokku, siis ei olegi väga mõtekas välismaale tööle minna. Kuigi mujal riigis töötamisel on ka väga palju teisi plusse kui suur palk. Kogemused ja tutvused on välismaalt väga väärtuslikult, mis jäävad sulle kogu eluks ja kunagi ei tea kuna need hiljem kasuks võivad tulla.

Ivar Laur: “Andmed ei allu analüüsile“ [6]

Analüütikud on arendajate jaoks väga tähtsaid lülisid. Vahest võivad analüütikud olla arendajatele ka päris tülikad, sest andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele. Andmete analüüsimise põhieesmärkideks on mingi uue teadmise leidmine ning siis hiljem nende teadmiste ära kasutamine. Nendele teadmistele tuginedes on võimalik suunata resursid õigesse kohta ning näitab ära, mida on mõtekas teha ja mida mitte. Analüüsimine võimaldab ka näha mis muutused on millestki tingitud ning keda need kõige rohkem mõjutavad nagu näiteks mingisugused suured tehindug või siis töökorralduse muudatus. Sellest loengust jäi meelde üks väga hea lause: „Juhtida olukorda selle asemel, et lasta olukorral ennast juhtida.“

Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse [7]

See loeng kuulus ka selle aine ühe huvitavama hulka ning see ei juhtu väga tihti, et loeng saab läbi ja kuulaks veel mitu tundi edasi. Ettekandja alustas loengut enda eluloost ja sealt jäi meelde paar minule huvi pakkuvat punkti. Üks nendest oli see, et pangad hakkasid tegema omavahel koostööd kuigi nad on üksteise otsesed konkurendid ja koostöö oleks absurdne. Aga eesmärgiks oli luua võimalikult turvaline pankade süsteem, sest et kurjategijad, kes tahavad kuritarvitada nende süsteeme ja toodet on üks ja sama. Lisaks mainis esineja ka seda, et 2003 aastal tehti algust juba internetivalimiste süsteemi loomisega ning sellele ideele tuli ettevõte Skype CTO. See oli küll väga hea mõte, aga väga kulukas ning ameeriklased on siiamaani kategooriliselt vastu e-valimistele, mitte just et Eestit maha teha, aga lihtsalt pigem on põhjuseks see, et keegi tahab enda nime tähtsaks teha. Juttu oli ka 2007 aasta pronksiöö kübersõjast, mis ei olnud veel nii arenenud ja ei tekitanud nii suurt kahju, kui võrdluseks võtta 2008 aasta Gruusia kübersõda ja sõda, kus olid need omavahel juba palju rohkem koordineeritud. Eesti jaoks on ka omad strateegilised väljakutsed küberkaitseks. Üks suurimaid neist on see, et meid on vähe ning meil on vananev elanikkond. Lisaks sellele on põhja naabrite juures parem elutingimus ning inimesed lähevad väga lihtsalt ära sinna, kus on parem ja tagasi tulevad väga vähesed. Eesti sõltub veel väga palju lahtistest piiridest, sest meil on tegu avatud majandusega. Sellega seoses on väga oluline meile koostöö teiste rahvastega. Peame olema nõus koostööd tegema teistega ja ei tõma riigipiiri vahele, sest et kui naabritel läheb hästi, siis läheb ka meil endal paremini.

Hedi Mardisoo: “IT ja turundus“ [8]

Lõpusirge loengus tuli selgeks teha endale üks sõna, milleks on “Bränd“. Kõige lihtsamalt võib öelda, et bränd on see, millest inimesed räägivad kui sa lahkud ruumist, mille tsiteeris Jeff Bezos. Klassikalise turunduse märksõnadeks on: - Toode ehk mis on sinu toode mida turul veel ei ole ja kuidas sa tekitad himu teistes seda toodet ostma - Müügitoetus ehk kuidas sa enda toote müüki toetad - Koht, kus kliendid saavad seda osta ning see on üks olulisemaid aspekte - Inimesed – see kuidas nad räägivad ja toovad su toodet esile ning muudavad eriliseks. Üheks oluliseks punktiks turunduses on ka sihtgrupistamine. Kui varem käis see lihtsalt mingi teatud märksõnade abil, siis tänapäeval on see puhtalt käitumiste järgi. Sellepärast kogutakse andmeid inimeste käitumiste järgi nii internetis kui ka igasugustes küsitlustes, et siis neid hiljem grupistada. On võimalik teha ka toodet, mis müüb ennast ise, aga teatud hetkel tuleb sein ette ning on vaja kedagi, kes seda edasi arendab. Kui varem ei suhelnud ühes ettevõttes omavahel IT ja turunduse väga tihti, siis nüüd on see muutunud järjest olulisemaks. IT ja äripool ei saa väga tihti üksteise pooltest aru ja nende vaheline suhtlemine on olnud minimaalne, mõlemad pooled peaksid muutuma ja looma koostööks ideaalse olukorra.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud kursus oli väga põhjalikult ja siduvalt koostatud. Kõik loengud olid omavahel mingil määral seotud ja täitsid minu jaoks oma rolli. Kui kursuse algul mul polnud veel selget pilti, mida ma täpselt sellelt õppealalt või kogu IT valdkonnalt ootan, siis nüüd tänu sellele on mu vaatepilti tunduvalt parem ja tean mis suunas ma tahaksin või võiksin edasi liikuda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusin eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registeerumine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal ?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]

Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. [10]

Korduseksamile registeerumine toimub läbi ÕIS’i. [11]

Registeerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12]

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. [13]

Tasulisel õppekohal maksab kordussooritus 20 €. [14]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb esitada taotlus. [15] Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisaldavad taotleja poolt esitatavas õpimapis. [16] Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab taotluse ÕIS’is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone kukkumist. [17] Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [18]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 28

Y = 25

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAPd semestris ja aastas 54 EAPd. [19]

Aastas kogutud EAP’d kokku on: X + Y = 28 + 25 = 53 EAPd.

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. [20]

54 – 53 = 1

1 x 50 = 50

Vastus: Esitatav arve on 50€.


Viited