User:Lkivisti

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Leho Kivistik

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Kui kursuse nimest võiks arvata, et pool kursust koosneb õpigukorraldusest ja teine eriala tutvustusest, siis tegelikult räägitakse õpingukorraldusest ühes loengus ning ülejäänud kordadel esinevad IT eriala asjatundjad, millest tudeng saab väga hea ristlõike infotehnoloogia köögipoolest. Lähtuvalt oma karjääri kogemusest annavad esinejad suuniseid ja soovitusi värsketele tudengitele, kuidas päris tööturul hakkama saada. Esimene loeng on kindlasti oluline noortele kes esmakordselt puutuvad kõrgkooli süsteemiga kokku, lisaks ootuspärasele akadeemilisele infole.tutvustati IT kolledzit kui sõbralikku õpikeskkonda soovitusega murede korral pöörduda õppeosakonda ja tuutorite poole. Tudengiite ettepanekutele ja soovitustele ollakse avatud ning üheks selliseks võimaluseks on tagasisideküsitlused. [1]


Teise loengu külalisesineja süsteemiarhitekt Andres Kütt andis koheselt impulsi, et erialatuvustavad loengud tulevad huvitavad. Klassikaliselt räägitakse veidi endast, kuidas tekkis kokkupuude IT-ga, mida on õppinud ning kus töötanud. Andres puutus arvtutitega ja programmeerimisega kokku juba varajases nooruses ning reaalset tööstaazi on koguneneud 21 aastat, lisaks omandatud kolm kõrgharidust. Kui arhitekti tööst on mingi ettekujutus olemas, siis kolm mõtet mida ta soovis edasi anda olid: esiteks lõpetamiseks tehke endale kooli "bürokraatia" selgeks, seejuures leidke endale üles see uba, miks ja mida te õpite. Teiseks kui rahaliselt on võimalik minge kindlasti edasi õppima (peale pikka töökogemust leidis Andres, et pole ikkagi piisavalt “tark” ning asus interneti teel õppima MITis). Kolmas puudutas tema eriala, kuid seda võib laiendada igasse IT valdkonda ehk kommunikatsioon - te võite täpselt tehniliselt teada vastuseid, kuid need on vaja ka otsustajatele selgeks teha. [2]


Kolmandas loengus oli kaks esinejat, värske abielupaar Kristel ja Marko. Kõigepealt kõneles Kristel sellest, et peale gümnaasiumi lõppu ta ei teadnud mida ta tahab teha. Valik langes IT kolledzile, kus talle räägiti testimisest, kus tuleb otsida teiste inimeste loodud süsteemides vigu ning nendest neile teada anda. See mõte meeldis talle väga ning nägi selles tulevikku, juba õpingute ajal soovis selles vallas ka tööd teha. Peale IT kolledzit soovis veidi aega maha võtta välismaal, esialgselt valitud San Fransiscos see ei õnnestunud ning sealt liikus ta Londoni, kus tutvus ka Markoga. Interneti vahendusel testijana lisatööd otsides puutus kokku üle maailma testijaid ühendava UTesti kommuuniga. Antud platvorm aga ei motiveerinud otsima kriitilisi vigu ning sealt hakkas mõte liikuma vajadusele luua teistsugune keskkond (mis oli ka Testlio eelugu). Marko on IT kolledzi vilistlane ning sai selle tudengiks kooli loomise aastal. Ta õppis kiiresti ning asus juba ka tööturule (esimesed tööd olid kodulehtede loomine). Temal oli kohe kindel eesmärk tegeleda IT-ga ning jõuda sammhaaval juhtivamatele kohtadele. Läbi aastate osales paljudes startuppide juures, kuid mingi hetk kui järjekorde ettevõtmine ei jäänud kestma või ei saavutanud õiget edu, hakkas mõtlema milles probleem ning jõudis järelduseni, et võib olla mõeldakse liialt tehnilise lahenduse peale (over engineering) ning tuleks rohkem näha kliendi tegelikke vajadusi.

Testlio lugu. Alguses Kristeli idee ei tundunud Markole jätkusuutlikuna. Kuna startupide puhul üksinda hakkama saada on väga raske, siis soovis ta Kristelit toetada ning nad osalseid kahekesti Londonis toimunud AngelHack hacketonil, kust pääseti edasi San Fransiscos toimunud finaali. Viimane ka võideti, üheks eduvõtmeks loeti, et suudeti kiiresti otsustajatega sõbralik kontakt saavutada (T-särkide lugu) Edasi läks üle kivide ja kändude, kuid jonni ei jäetud, otsiti probleemidele lahedusi ning tänaseks on Testlio kasvanud suureks ettevõtteks. Kui töötajaskond kasvas 40ne inimeseni, otsustati välja joonistada ettevõtte struktuur. Kui on juba niipalju inimesi, tuleb hakata protsesse nägema. Eelmine aasta said nad 1 miljoni dollari suuruse rahasüsti, käesoleval aastal juba 5,5 miljonit eurot. Startupide kohta jäid kõlama sellised mõtted: pooltel juhtudel startuppide algne idee või suund muutub, sellele pole mõtet vastu sõdida; ära proovi ise kõike teha, otsi abi (Mektory, Technopol jne); ettevõtte käima lükkamine on pingeline ja emotsionaalne (võib minna väga hästi ja väga halvasti), tuleb lasta tunnetel selgineda. [3]


Kolmas külalisesineja Lembitu Ling rääkis neljandas loengus pikalt enda IT karjäärist. Esimese tööna tegeles arvutitehnika lammutamisega ja remondiga. Huvitav oli teada saada, et arvutiäri algusaastatel võis äri käia ka nii, et Soomest käidi erinevat riistvara kokku ostmas ning pärast pandi detailidest kokku terved arvutid ning müüdi hea kasumiga Eestis maha. Turg aga muutus ning uue töökoha valikul oli Lembitul selge, et programeerimine ei olnud tema rida, küll aga pakkus huvi arvutisüsteemide administreerimine. Esinemisest jäi meelde, et administraatori töö sarnaneb arhitekti tööga selles osas, et nende töö on nähtamatu. Seni kuni IT süsteemides probleeme ei esine, võib jääda mulje, et arvutite töös hoidmiseks ei olegi inimest vaja. Rääkis ettevõtetes levinud probleemile, et ostetakse kallis (näiteks haldus-) tarkvara, kuid selle juurutamiseks ei leita aega või raha, seega tarkvara efektiivne roll organisatsiooni protsessides puudub. Tulevastele adminnidele aga soovitas tööd, mida tuleb teha rohkem kui kolm korda, ära skriptida. [4]


Viies loeng koosnes kahest osast, rääkisid aine õppejõud Andres Septer ja külaline Einar Koltšanov. Võib vist üsna kindlalt väita, et ükski ettevõte tänapäeval ei saa ilma IT-ta hakkama. Teenuse kasutajate arv on suur, seega pakuvad ka IT teenuseid paljud ettevõtted, nii väike- kui suurettevõtted, nii era- kui avaliksektor. Väike ettevõtetes on oht, et üks inimene peab tegelema liiga paljude ülesannetega. Korporatiivettevõtete töölaad ja töökultuur pärinevad sageli emaettevõttest ning seal on oht bürokraatiasse klammerduda. Seega kui asute tööjahile uurige tulevase töökoha tausta, vaadake kas inimesed on seal rõõmsa näoga ning vaade aknast polegi nii oluline. Lisaks tasub hea töökoha leidmiseks luua ja hoida head kontaktide võrgustikku.
Järgmine kõneleja Einar Koltšanov peab Eestis mitte väga levinud scrummasteri ametit. Viimast ei tohi segi ajada “piitsaga” projektijuhi tööga, vastupidi - ta püüab saavutada, et arendustiimil ei oleks takistusi ning suudetaks pidevalt väärtust luua. Tõi välja rida arendajate ja tellijate vahelisi kommunikatsioone probleeme argipäevast, esimeste seast märgiksin arenduse poolelt liiga tehnilise suhtluse kasutamist ning liiga vähest vastutust tellijate poolel. [5]


Kuuendas loengus rääkis EMTA analüüsiosakonna juhataja Ivar Laur teemal “Andmed ei allu analüüsile”. Ekslikult arvasin alguses, et jutt käib tarkvara arendusele möeldud analüüsist, kuna ka seal tuleb äriprobleemi mudeleid ja seotud andmeid käsitleda. Peagi selgus, miks on maksuametile statistika ja andmeanüüs vajalikud tööriistad. Läbi andmeanalüüsi nad monitoorivad majanduse muutumist maksude laekumise vaatenurgast, märgistavad suurema maksupettuse riskiga ärisid, jälgivad muutusi ettevõttete maksukäitumises. Nende uurimine meenutab veidi teleseriaalist tuntud CSI laborite tööd, kurjategijateks aga on maksupettruid ja tõendusmaterjaliks maksusubjektide finantsandmed. [6]


Jaan Priisalu tutvustas Eesti Vabariigi küberkaitsega seonduvat. Ma ütleks kohe, et tegu oli kõige sisutihedama ettekandega. Kõik esitatu oli eesti keeles ja justkui sõnades arusaadav, kuid seal oli palju, mida keskmine IT-d tundev inimene ilmselt ei hooma. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide, vaid riigi kriitiliste protsesside kaitse. Küberkaitse eesmärk on saavutada rahu võimalikult väikese kaotusega ja sellega tegelev organisastioon vajab päris palju spetsialiste pehmetelt aladelt (ökonomistid, psühholoogid, androloogid jne). Ennekõike sai selgeks, et tegu on väga erilise valdkonnaga ning seda näiteks IT arenduse kõrvalt õppida oleks liia pinnapealne. [7]


Infotehnoloogia on väga lai valdkond - ma tooks paralleeli arstiteadusega, kus spetsialiseerumine on väga suur. Sellistel puhkudel on alati oht, et probleemistiku ei nähta tervikuna ja üritatakse “ravida” lokaalseid sümptomeid. Seetõttu pean oluliseks ennast kursis hoida sama valdkonna spetisaliseerumistega ning sellised eriala loengud on selleks väga hea võimalus.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Kordussooritused toimuvad aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal (esimesel aastal ka aine toimumise semestris) kokku kahel korral. [8] Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [9] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [10] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11] Riigifinantseeritaval õppekohal kordussooritused ei ole maksustatud. [12] Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [13] Teenuste tasumäärad 2016/2017. Õppeaastal sätestavad kordusoorituse tasuna 20€. [14]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. [15]


Lõpetamise tingimused 1. Õppekava nõuete täidetus 2. Kogutud ainepunkte minimaalselt 180 3. Kaitstud lõputöö [16] Kui kohustuslikud ained on täidetud, siis nende ja valikainete ainepunkte peab olema vähemalt 180, seega tingimata ei pea valikaine sooritatud olema.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide arvestus on kumulatiivne. [17]

Aasta lõpuks tuleb hüvitada (27 + 27) - 21 - 20 = 15 EAP, esitatud arve 750€ Kuna arve esitakse järgmise semestri jooksul, siis lisaks aasta lõpu arvele eelnes arve kevadsemestril esimese (sügisemestri) eest summas 27 - 21 = 6 * 50 = 300€.

Viited