User:Lnarusk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lotte-Triin Narusk

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ külalisloengud osutusid vägagi huvitavateks. Osalt seetõttu, et sain neist mitmeid uusi teadmisi, teisalt põhjusel, et suutsin mitmete teemadega väga otseselt suhestuda. Töötades täna kommunikatsioonispetsialistina, valmistas mulle kõige rohkem rõõmu see, kuidas mitmed külalisesinejad rõhutasid, et IT valdkonnas edukale tegutsemisele aitab tugevalt kaasa oskus hästi suhelda.

Üks tabavamaid mõtteid, mis mulle Riigi Infosüsteemide peaarhitekti Andres Küti loengust meelde jäi, oli see, et IT-d õppides, ei tasu loota valmislahendustele. Tuleb õppida mõtlema, seoseid looma, iseseisvalt lahendusi leidma. Sarnase mõtte esitas ka süsadminnimise teemale keskendunud Lembitu Ling , kes tõi näite sellest, mis vahe on, kui anda inimesele kätte süntaksi asemel käsk. Käsuga on tal võimalik õppida oluliselt rohkem selgeks funktsioone, mida käsk teha võimaldab. Sealjuures on jällegi oluline ise uurida ja lisa lugeda. Kusjuures, valmis lahenduste puudumist olen ma ka ise senise õpingukogemuse pinnalt kõige teravamalt tundnud.

Nii Kütt kui Ling käsitlesid süsteemide keerukuse teemat. Nad tõid välja levinud probleemi, kus süsteemid kasvavad sedavõrd mahukaks, et nende haldamine muutub vaat et võimatuks. Mõlemad nägid enda töös olulist väärtust just selles, et süsteemid „üle pea“ ei kasvaks. Kusjuures, huvitava nüansina tõid nad välja, et kõige paremini saab hea arhitekti või hea süsadmini tööst aru selle järgi, kui nende tegevust ei ole märgata – ehk et süsteemid toimivad kui „õlitatult“. Paraku võib see vahel tuua kaasa efekti, kus tööandja mõtleb justkui ei teeks nad üldse tööd – töö lihtsalt pole nähtav enne, kui süsteemid „kokku kukuvad“.

Üks oluline mõte, mille endale meelde jätan, on kindlasti ka see, et süsandmin, aga usun, et ka ükskõik kes IT valdkonnas tegutseja, peaks olema vähemalt sedavõrd laisk, et kõrvaldaks ebaefektiivse tegevuse. Ling ütles, et selle asemel, et mingit tegevust tuimalt korrata, tasub see ära scriptida. Kütt tõi veel välja, et keerulist „kulutades“, saame sellest üha suurema efektiivsuse kätte. Küberkaitsest rääkides selgitas Jaan Priisalu , et mida keerulisemad on süsteemid seda rohkem annavad nad võimalusi, kuidas neid nõrgestada. Keeruline süsteem võimaldab luua hulga erinevaid kombinatsioone. Maksu ja Tolliameti esindaja Ivar Laur rõhutas oma loengus, et nende jaoks on oluline, et süsteemid oleksid võimalikult paindlikud. Ametkonna töö spetsiifika on lihtsalt selline, et neil tuleb pidevalt kohanduda sellega, mida (potentsiaalsed) petturid välja mõtlevad.

Testlio juhtide Kristeli ja Marko Kruustüki loengu puhul pani mind kõige rohkem järele mõtlema see, millistele valedele alustele vahel süsteeme üles ehitatakse – see et inimesed said palka iga vea eest ja noppisid seetõttu n-ö madalal rippuvaid vilju. Sealsamas on tegelikult kõige olulisem just tuumvigade leidmine. Samas, just selles olulises probleemkohas oskasid Kruustükid näha võimalust ja rajasid täiesti oma ettevõtte. Kihvt oli kuulata nende teekonnast – see lugu andis taaskord tõestust, et kui suhtuda millessegi kirega, olla seejuures hakkaja ja kannatlik, leppida tõusude kõrval ka mõõnadega, võib lõpuks suuri asju korda saata. Lisaks jäi kõlama ka mõte, et just keerulistel aegadel võivad tulla kõige loovamad ideed.

Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loeng andis hea ülevaate, mille järgi IT alaseid töövõimalusi erinevates ettevõtetes hinnata, mis on ühe või teise plussid-miinused. Olles kommunikatsioonispetsialisti rollis teinud väga palju koostööd IT-osakonnaga, meeldis mulle ka Septeri ja Koltšanovi kokkuvõte sellest, millised on ootused ühele ja teisele poolele. Loengutes kõlas läbivalt see mõte, et ülim rumalus on mõlemal poolel püüda üksteist üle trumbata, rääkida võimalikult palju erialaste terminitega jne. Äri ja IT peaksid hoopis koostööd tegema ja koostöö aluseks on kommunikatsioon! Tõeline väärtus seisneb selles, kuidas üksteisega ühine leitakse ja ainult nii saab päriselt organisatsiooni edasi viia. Olen sellega väga päri. Kusjuures Kütt märkis tabavalt, et sul võib küll olla palju kogemust, aga sa pead oskama seda kogemust läbi õige suhtlemise „müüa“. Selleks, et sind kuulataks, on oluline sotsiaalne kapital.

Septeri ja Koltšanovi kokkuvõttest tooksin eraldi välja selle mõtte, et äripool peaks defineerima väljundi, mitte lahenduse. Oma kogemusest olen nii palju näinud seda, kuidas alahinnatakse IT inimeste võimekust genereerida suurepäraseid lahendusi. Ma ei ole kunagi aru saanud sellest, et kui äri teab täpselt, mida teha tuleb, siis miks ei võiks ta ise selle lahenduse ära teha. See kattub teise olulise mõttega, et tuleks osata hinnata IT reaalset võimekust ja piiranguid. Sealsamas võiksid jällegi IT inimesed siiralt viitsida süveneda ärilistesse eesmärkidesse ning töötada selles osas kaasa.

Loengutest jäi kõlama, et näiteks arhitekt on üks oluline vahelüli äri ja IT-vahel. Kütt ütles, et arhitekt peaks suutma siduda väga erinevate üksuste töö ühtseks tervikuks, hoomama suurt pilti. See aga eeldab teadmisi juhtimisest, IT-st, oskuslikust suhtlemisest jne. Oluline on tajuda organisatsiooni toimimise mudelit, äriloogikat, riskivalmidust.

Tulenevalt oma tänasest tööst suhestusin kõige rohkem Starmani turundusjuhi Hedi Mardisoo poolt räägituga. Üks olulisemaid mõtteid temalt oli see, et IT on tulnud turundusele appi ja tõstnud selle efektiivsust. Tänu väga paljudele erinevatele IT-lahendustele saab monitoorida tarbijaharjumusi ja neid analüüsida, lisaks saab kliente otse „sihtida“. Kusjuures, ka Laur tõi välja selle, et IT lahendused annavad avarad võimalused analüüsiks ning analüüs omakorda võimaldab teha kõige objektiivsemaid otsuseid – kuhu suunata ressursse (raha, inimesi) jne.

Mardisoo ütles ka tabavalt, et IT mängib olulist rolli klientide usalduse hoidmises. Eks kõige valusamad kukkumised usalduses ongi seotud tihti sellega, kui IT süsteemid veavad alt. Piirsalu tõi kasutaja vaates välja selle, et mugavus tagab tihti ka selle, et inimene julgeks süsteemi kasutada. Ta viitas, et meeletu investeering keerulisse süsteemi läheb vett vedama, kui tarbija lihtsalt ei julge seda kasutada.

Kokkuvõttes oli tegu väga põneva loengusarjaga. Hea oli kuulata just praktikute kogemusi ning räägitu andis palju edasist mõtteainet. Mitmed teemad olid ka üsna tuttavad ja n-ö omal nahal läbi elatud, mistõttu oli lihtne nendega suhestuda. Kindlasti on mul nüüd märksa parem ülevaade IT-maailmas toimuvast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorralduseeskirja järgi on võimalik arvestust järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituseks eraldi kokkulepete tegemist kellegagi ei nõuta, vaid sellele registreerumine toimub ÕIS-is. Tähtaegade osas tuleb arvestada, et registreerumise ja kordussoorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskirja järgi peavad kordussoorituse eest maksma vaid tasulisel (OF) õppekohal olevad tudengid. Vastav summa kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse arvena ÕIS-is. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on kolm peamist eeldust. Esiteks ei tohi tudeng olla kõrgkooli sisse astunud varem kui 2013/14. õppeaastal. Teiseks ei tohi tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta ületada 329 eurot. Ning kolmandaks peab ta õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid 100%. Õppekava täitmist kontrollitakse semestrite lõikes kumulatiivselt. Sellest tulenevalt võib ta näiteks ühe õppeaasta jooksul koguda semestritel erineva arvu EAP-sid, kuid peab õppeaasta jooksul kokku koguma 60 EAP-d. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Kui see on alla 74,75 euro, on toetussumma kõige suurem (220 eurot), kui sissetulek on ümmarguselt üle 150 euro, on toestus jällegi väiksem (75 eurot). Toetuse saamiseks tuleb semestri jooksul (soovitatavalt selle esimesel kuul) esitada avaldus riigiportaalis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekoormuse täitmist kontrollitakse 1 kord aastas, õppeaasta lõpus kumulatiivselt ehk siis peab olema kogutud vähemalt 54 EAP iga läbitud õppeaasta kohta.

Kui esimesel semestril teen 19 EAP-d, jääb puudu 27-19=8 EAP-d. Selle eest on tasu 8*50=400 eurot. Teisel semestril pean kindlasti tegema 27 EAP-d ja lisaks eelmisest semestrist puudu jäänud 8 EAP-d ehk siis kokku 27+8=35 EAP-d. Tegelikult teen ära 28 EAP-d. Järelikult jääb puudu 35-28=7 EAP-d. Selle eest on tasu 7*50=350 eurot. Kokku tuleb tasuda 400+350=750 eur.

Vormistamisel kasutasin Kristjan Karmo näidet "Erialatutvustuse aine arvestustöö" .