User:Lploom

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lennart Ploom
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2011

Essee

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus

1. loeng Õppekorraldus ja sisekord

Räägiti üldiselt EIK-st ja haridusest. Tutvustati klasse, laboreid, klubisid. Kästi läbi lugeda õppekorralduse eeskiri ning sellest aru saada. Tutvustati ka käesoleva essee koostamist. Kodutöö eesmärk oli väidetavalt enda tehtud tööst avaliku portfelli koostamine, et kõik saaksid vajadusel osa sinu tehtud tööst. Räägiti ÕIS-ist, kooli koduleheküljest, EIK wikist, punase joone päevast, õppemaksust, õppetöö koorumusest, eksamitest/arvestustest, raamatukogust, üliõpilasesindusest jms. Mina sellest loengust väga palju targemaks ei saanud, sest enamus materjaliga olin juba tutvunud, kuid õpilasele, kes polnud veel nt ÕISi sisseloginudki oli antud loeng väga vajalik.

2. loeng Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Tutvustati veel kord õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine kodutööd. Räägiti innovatsioonist ja selle olemusest, turundusest. Räägiti küll huvitavalt, kuid targemaks vaevalt keegi sai, võib-olla on asi minus. Seda loengut olin ma ka varem kuulnud, täpselt samal kujul, seetõttu mulle erilist muljet sellest ei jäänud.

3. loeng Ideest teostuseni

Arutleti teemadel: palgatöö vs ettevõtja, hea idee, ettevõtte loomine, maksud, ajurünnak. Tegime grupitöö, mille eesmärk oli välja mõelda ühe firma idee ning teha sellele SWOT analüüs. SWOT on lühend terminitest Strengths, Weaknesses, Opportunities, and Threats. Minu idee kahjuks järgmises loengus punkti ei saanud. Järelikult pole vanade mängude Javasse ümberkirjutamine piisavalt hea idee. Soovitati kasutada ettevõtte arendamiseks või loomiseks võimalikult palju olemasolevaid lahendusi, mitte hakata alati nullist pihta. Selgus veel, et keskmine palgatöötaja teeb 6 kuud tööd riigi heaks ning 6 kuud enda tarbeks, kuhugi sinna vahele mahub ka puhkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esineja rääkis küllaltki huvitavalt, kuid tegu oli siiski vägagi common sense informatsiooniga.

4. loeng Robootikast IT kolledžis

See loeng pani mind korduvalt pead noogutama. Tundus nagu räägiks õpilane, mitte õppejõud. Räägiti otseselt õpingukorraldusest, et miks paljud õpilased ei saa väga lihtsatest teemadest aru või nad ei mäleta hiljem enam õpitut. Mõeldud oli siinkohal põhiliselt matemaatikat ja füüsikat. Põhjuseks toodi motivatsiooni puudumine seoses ebapraktilise õppekorraldusega. Selle põhjusega olen ma südamest nõus. Pole olemas halba õpilast, saab olla vaid halb õpetaja. Lahenduseks pakuti välja õppekorralduse suunitluse muutmist praktilisele poolele, mis on samuti väga õige. Kui õpilased näevad oma silmaga, miks neil trigonomeetriat või vektorarvutust reaalses elus vaja läheb on nad selle õppimisega rohkem motiveeritud ning omakorda saavad teemast ka paremini aru. Tutvustati lühidalt ka EIK robootikaklubi, sellega seosnevaid üritusi nt Robotex ja programme nt RoboCode (sellest viimasest olen ma väga huvitatud ning ootan kutset võistlusele). Kõik see tugines jällegi ideel, et tähtis on praktilise ülesande matemaatiline püstitus, et sageli on just ülesande püstitus põhiliseks komistuskiviks. Reaalsed ülesanded polegi sageli raske matemaatilise lahendusega. Põhiline on etteantud aja jooksul luua võimalikult lihtne lahendus. See loeng tabas arvatavasti kõige täpsemini õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine eesmärki.

5. loeng Serverikeskuste võrguarhitektuur

Lühidalt tutvustati Net Groupi nimelist ettevõtet ning sama ettevõtte looja rääkis andmekeskuste ehitusest. Kogu teema oli minu arvates väga tehniline ning praegu meenutades ei oska midagi eriti öelda. Täpselt vastupidine näide eelmisele loengule. Rõhk oli rakenduste virtualiseerimisel, millega kaasneb parem ühilduvus ning töövõime.

6. loeng Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Räägiti IT tehnoloogia arengust, praeguste trendide suunast. Põhiidee oli puhkeaja ning töö suhe ning tehnoloogiline sõltuvus. Koriluse ajal tegid inimesed vähem tööd kui pärast põlluharimise tekkimist. Tänapäeval teeb keskmine inimene rohkem tööd kui 100 aastat tagasi. IT areneb eesmärgiga muuta inimeste elu paremaks, lihtsamaks, kuid sellega on kaasnenud hoopis stressi ja töö tõus. Tekib küsimus kas elu on üldse lihtsamaks muutunud? Inimkonna suurim viga on see, et me kõik võtame asju ülikiiresti granted. Sellega kaasneb sõltuvusse jäämine viimastest tehnoloogilistest trendidest ja leiutistest, millest tavainimene ei pruugi üldse arugi saada. Räägiti ka efektiivsusest, viimaste aastate efektiivsuse tõusust. Viimase 10. aasta jooksul on tõusnud efektiivsus kaks ja pool korda, see on tingitud tehnoloogia arengust. Kuid milles efektiivsust mõõta, esineja vastust ei andnud. Keskne oli idee, et tuleb toota IT rakendusi mis rahuldavad vajadusi, mitte luua rakendusi, mis tekitavad vajadusi. Jäin rahule ning oli huvitav kuulata, sain ka targemaks.

7. loeng Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Arutleti erinevate küberkuritegude olemust ja skeeme, CERT/CSIRT meeskonna tööd, illegaalset äri, arvutiviiruseid, spam’i, politseid tööd jms. Seda loengut kokkuvõtvalt kirjeldada on miskipärast keeruline, ma ei oska täpselt öelda miks, ju see oli väga elulistel teemadel nagu suhtlusportaalid, mõttemaailm jne. Tundus siiski, et keskseks ideeks oli küberturve, sest lõpuks viisid kõik arutelud arvutiviiruste ja küberturbe teemadele. Vaatamata laialivalguvale tekstile oli seda loengut küllaltki huvitav kuulata ning see 1,5h on seni minu loengute hulgast kulunud kõige kiiremini.

8. loeng Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Kirjeldati Eesti kõrgharidusmaastikku, tõmmati paralleele Soome haridussüsteemiga. Seletati lahti mõisted nagu spetsialist, teadlane, akadeemiline töötaja. Räägiti erinevatest IT alastest organisatsioonidest, nende tegevustest, üritustest, liikmemaksudest jms. Loengu lõpetas ettekandja sellise viitega Mark Zuckerbergi lausele: „Shut up and grow.“ Lisas ta sinna, et silmas on peetud rohkem ettevõtteid kui eraisikuid, kuid minu arvates sobib see hästi ka indiviididle: Less smack, more work.

Minu ootused sellele ainele olid (ilma ainekava lugemata): milline võib näeb välja minu elu/töö pärast lõpetamist, kuidas paremini kinnistada õpitut, saada vihjeid edukateks õpinguteks. Ootused vastasid tõele umbes 5/10 ehk täpselt Arvestatud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami läbikukkumisel tuleb see uuesti teha korduseksami näol. Kokku tuleb leppida vastava õppejõuga, kes kinnitab õppeosakonnas järeleksami ajad ning tingimused. Korduseksami sooritamiseks tuleb sellele ka end registreerida õppeosakonnas vähemalt kaks päeva enne eksami algust. Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Riigieelarvelisel tudengil on eksami kordussooritamine tasuta. Riigieelarvevälisel tudengil maksab üks kordussooritus 2011/2012 õppeaastal 13 EUR.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Uksekaardi kaotamisel tuleb kaart viivitamatult sulgeda õppeosakonnas või pangas. Samuti oleks soovituslik tellida ka uus kaart. Kapivõtme kaotamise korral tuleb sellest teatada õppeosakonda õppetehnikule, kes väljastab mõõduka tasu eest uue võtme.