User:Ltaimre

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liisi Taimre

Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK13

Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Aine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oli oma olemuselt kui teaser esmakursuslasi eesootavatesse õpingutesse Infotehnoloogia kolledžis ning elule IT valdkonnas üldisemalt ehk siis täpselt selline nagu üks sissejuhatav aine olema peab. Tudengite ette astusid õppejõududena 8 värvikat isiksust ning IT-professionaali – Tiina Seeman [1], Elar Lang [2], Taavi Tuisk[3], Kert Suvi[4], Targo Tennisberg[5], Tanel Unt[6], Oleg Bogdanov ning Oliver Kadak.[7]

Loenguid kuulates tajusin end istuvat nn kahel toolil. Ühtpidi olin IT-kolledži esmakursuslane, kes oli peale 5 aastast pausi taaskord loengus istumas. Kuigi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnast oli mul diplom juba taskus, siis olin ikkagi täis põnevust – kas IT õpingud erinevad väga humantaaria õpingutest, kuidas üldse elu aastal 2015. ülikoolis välja näeb, mida töö IT valdkonnas endast ikkagi siis kujutab jne jne. Ehk siis tundsin end rohelise ja uudishimulikuna nagu ühele „rebasele“ kohale.

Teisalt kuulasin loenguid kui juba mõnda aega tööturul aktiivselt tegutsenud inimene. Olen jõudnud töötada nii mitmeski asutuses ning projektide käigus kokku puutuda väga erinevate inimeste ning töökultuuridega. Sestap oli väga huvitav loengutes kuulda, milline on töökultuur teistes ettevõtetes. Äratundmisrõõmu oli üllatavalt palju. Tiina Seemani ja Targo Tennisbergi jutule kommunikatsiooni vajalikkusest kirjutan kahe käega alla. Nende mõlema loengud polnud küll positiivsusest pakatavad, aga maalisid minu meelest väga realistliku pildi sellest, miks ikkagi nii paljud projektid lõppevad veidi teistsuguste resultaatidega kui alguses planeeritud.

Mu lemmikloenguks oli Elar Langi loen õppimisest. Iseenesest ei rääkinud ta midagi uut – olin nende kogemusteni omal nahal isegi varem jõudnud. Sain väga hästi aru, millest ta rääkis, kui toonitas et midagi ei tasu edasi lükata, sest siis võib juhtuda, et praegu maha laiseldud aja pärast võid hiljem millestki tõeliselt toredast ilma jääda. Samas elu põhitõdede meelde tuletamine ei tee kunagi halba ja ta kõneles tõesti inspireerivalt. Olen juba päris mitmel korral oma esimeste õpingukuude jooksul jõudnud tunda tunnet, et kõik kasvab üle pea ja ma ei saa isegi esimest semestri ainetega ühele poole. Olen neil hetkedel meenutanud Elar Langi soovitust, et asjadele tuleb läheneda samm haaval. Ka see on samm edasi kui lähed loengusse ja avad konspekti – ja nii tasapisi edasi.

Omaette huvitav läbiv element loengutes olid inimeste elukäigud ja see, kuidas nad üleüldse olid IT valdkonna juurde jõudnud või kuidas nad selles läbi aastate olid arenenud. Äratundmist tekitas Tiina Seemani kogemus, et 22-aastasena pidas ta end liiga vanaks, et IT-d õppima minna ja seejärel 27 aastasena ta seda siiski tegi. Ise hakkasin IT poole esimesi igatsevaid pilke heitma samuti umbes 22-aastasena. Tol hetkel arvasin, et olen täiesti lootusetu humanitaar ja kuna ma ei olnud isegi matemaatika riigieksamit teinud, siis mul kindlasti pole IT valdkonda asja. Loodan, et suhtumist „ma olen kooli minekuks/millegi uue õppimiseks liiga vana“ jääb inimeste hulgas aina vähemaks. Kui põnevusjutt kõlas Tanel Undi lugu, kel on IT valdkonnas õnnestunud läbi lüüa ilma erialase kõrghariduseta. Sellest hoolimata rõhutas ta, et edu pant on oskus õppida ning paistis silma väga laiade teadmistega mitmetest naabr-valdkondadest. Elar Langi lugu sellest, kuidas ta IT kolledžisse astus sellepärast, et tahtis oma tüdrukuga koos olla ja hiljem õpinguid TTÜ magistiõppes jätkas, sest oli sellestsamast tüdrukust lahku läinud, olen mitmes seltskonnas humoorika näitena elu keerdkäikudest edasi jutustanud.

Omaette bloki moodustasid Taavi Tuisu, Kert Suvi ning Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengud, kes tutvustasid vastavalt süsteemihalduri, tarkvaratestija ja andmeanalüütiku töövaldkondi Neid loenguid ootasin ma kõige suurema huviga, sest ega mul väga selget ettekujutust ei olnud, millega täpselt nende ametite esindajad tegelevad.

Süsteemihalduri tööst rääkinud Taavi Tuisk kasutas loengus väga palju erialaseid termineid, niiet – piinlik tunnistada – päris kõigest tema jutust aru ei saanud. Kuigi omamoodi kasulik oli see ka – igatahes termini Bash tähenduse uurisin Wikipediast järgi. Loodetavasti on mõnes järgmises loengus siis sellevõrra kergem. Lisaks sai mulle selgeks halduri võtmeroll süsteemide töökorras hoidmisel ja usun, et järgmine kord, kui mõni server on maas, siis pahase siunamise ja närvilise refreshimise asemel tuletan hoopis meelde, et kindlasti on mitu inimest hetkel kurja vaeva nägemast, et süsteem taaskord töökorda saada. Nagu Taavi Tuisk rõhutas – kiireim parandus ei ole alati kõige mõistlikum ja pikaajalisem lahendus.

Tarkvaratestimise ettevõtte omanik Kert Suvi rääkis testimise olulisusest. Mõistet „tarkvara testija“ olin varem kuulnud ja oskasin ka arvata, mida see umbes tähendada võiks, aga ikkagi oli põnev kuulda testija „igapäevaelust.“ Mulle tundus testija amet loengukursusel tutvustatutest ühe keerulisemana, kuid sellest hoolimata tahaksin seda vähemalt proovida.

Üks harivamaid oli minu jaoks Oliver Kadaku ja Olek Bogdanovi loeng andmekaevandamisest. Loomulikult teadsin ma, et andmehulkade ja statistika abil on võimalik palju korda saata, aga ikkagi ei osanud ma arvata, et ta nii võimas „relv“ on. Kui keegi oleks mu käest enne loengut küsinud, et kuidas Maksuamet pettureid välja sõelub, siis ma poleks küll enne loengut osanud sellele õigesti vastata.

Lõpetuseks proovin sõnastada mõned universaalsed tõed, mida rõhutasid läbivalt pea kõik esinejad. Loodan, et mul õnnestuda neid ka järgida:

  • Õpi õppima – ja jätka seda terve elu!
  • Õpi programmeerima – see kulub ära absoluutselt igas ametis ja valdkonnas!
  • Tee alati korralik eelanalüüs ja mõtle projekti käik korralikult läbi – see on ainus võimalus õnnestuda!
  • Kommunikatsioon! Kommunikatsioon! Kommunikatsioon!

Õppingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleks kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele saab registreerida ÕIS-is. Registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumist. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.[8] Tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot. [9]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Õppetoetuse saamiseks peab tudeng sisse asutunud olema õpeaastal 2013/14 või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta ei tohi ületada 329 eurot ja ta peab õppima täiskoormusega ning olema täitnud õppekava nõuded täies mahus. Toetuse suurus sõltub perekonna keskmine sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal. Toetuse saamiseks tuleb esitatada taotlus Riigiportaalis. Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP. Ainepunkte arvestatakse semestrite lõikes kumulatiivselt. [10]

Ülesanne

Minu koodi kaks viimast numbrit on 2 ja 9. Nii kogusin vastavalt ülesandele esimesel semestril kokku 21 + 28 = 49 EAP-d. Minimaalne punktide arv on 54. Nii saan arve 5 punkti eest. Kokku läheb see maksma 5 * 50 = 250 eurot

Viited