User:Ltalimaa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Talimaa

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

Essee

Erialatutvustuse aine loengud olid päris huvitavad ning avasid silmi nii mõnelegi erinevale IT-valdkonnale. Mulle väga meeldis, et oli palju külalislektoreid ning neilt kõigilt sai midagi uut ja huvitavat teada. Pluss iga uus inimene oskas lisada motivatsiooni õppimiseks ning edasi arenemiseks.

Esimesest loengust sai palju teada just õppetöö korralduslikult poolest. Olen kuulnud palju jutte hirmuäratavatest eksamisessidest, kuid mõned ained hoopiski lõppevad juba poole semestri peal - vahel toimub nende eksam või arvestus kohe pärast loengute lõppu, aga vahel lükkub nende eksam semestri lõppu. Veel sain teada, et õppekoormuseid arvestatakse (vajadusel) ümber õppeaasta lõpus, ITK maja on avatud tööpäevadel 7:30-22:00 ning kauõppenädalalõppudel vastavalt õppetöö toimumisele. Lisaks saavad tudengid vajadusel õppehoones materjale välja printida, printimise limiit on 50 lehte semestris ning kasutamata maht ei kandu edasi.

Teises loengus rõhutas Andres Kütt, et peaks pürgima nii vingesse kooli kui võimalik. Olgu siis sihtülkool Eestis või välismaal, sest “ülikoolil ja ülikoolil on vahe”. Teadmisi on raske koolist väljaspool kasutada, kui ei õpita protsessidest aru saama ning kastist välja mõtlema. Seetõttu peaks ka igast õppeainest võtma kõike - nii teadmised kui ka uutviisi mõtteviis. Lisaks ei ole kellelgi teises sellist fookust ja huvi inimese hariduse vastu kui temal endal.

Kolmandas loengus tulid Kristel ja Marko Kruustük rääkima start-up’idest ja testimisest. Testimine tähendab põhimõtteliselt teiste loodud programmidest/äppidest/süsteemidest jne. vigade ja nõrkade kohtade otsimist. Ma pole varem testimisest eriti kuulnud ning Kristeli kirg selle vastu tekitas minus uudishimu selle valdkonna vastu. Ka start-up’idest sain palju uut ja huvitavat teada. Edukaks start-up’iks on vaja kirge ning palju (eel)tööd. Tähtis on fokusseerida kindlatele eesmärkidele ning protsessidele ja peab teadma oma sihtgruppi ning nende vajadusi. IT-süsteemide puhul on väga tähtis kasutajasõbralikkus. Lisaks on väga oluline leida endale hea ja usaldusväärne tiim.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsadminnimisest. Kuigi administreerimine ei ole minu eriala, siis oli väga huvitav loeng. Ta toonitas, et kui ühte süsteemi haldab mitu süsadminni, siis nende vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema täpselt kokku lepitud. Administraator peab oma hallatavast süsteemist korralikult üle käima, sest ta peab teada, kuidas asjad täpselt töötavad. Süsadminn peab olema ka “laisk” ehk kui mingit protsessi tehakse juba kolmandat korda järjest, siis peaks selle tegevuse juba ära automatiseerima. Hea süsadminn on ka nähtamatu ehk kõik töötab justkui ise-enesest, kuid sealt tuleb oht, et tööandja ei mõista, et tulemusliku töö taga on süsadminni higi ja vaev.

Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov IT tööturust, karjäärikäänakutest ning äri- ja IT-vahelistest suhetest. Andres Septer rõhutas, et enne tööle kandideerimist peab tegema ettevõtte kohta korraliku kodutöö ning taustauuringu. Peaks leidma kellegi firma “seestpoolt” või endise töötaja, et välja uurida, kuidas seal töö tegelikult käib. Parim variant oleks saada töökoht läbi oma kontaktide ja sidemete, sest seal liiguvad kõige paremad pakkumised. Avalikud töökonkursid on n-ö jäänused, mida seespoolse konkursiga pole suudetud ära täita. Töömaastikul on Eestis probleemiks ka see, et inimesi ei edutata. Kui tahad paremat palka või ametit, siis peab liikuma edasi teise ettevõttesse. Mulle väga meeldis näha Einar Koltšanovi õppeajalugu. Julgustav oli näha, et IT alal on võimalik läbi lüüa ka siis, kui sisse on liigutud täiesti teistsugustelt aladelt. Kuna olen ise endine EKA animatudeng, siis sain sellisest eduloost palju motivatsiooni. Ehk üks eriala ei välista teist ning erialade vahel on liikumine täiesti võimalik. Muidugi tähendab see ka seda, et ka IT erinevate valdkondade vahel saab liikuda ühest suunast teise. IT ja ära suhete osas tõi Einar välja seda, et tänapäeval on probleemiks see, et IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on veelgi halvem. Mõlemad pooled peavad õppima teineteiselt, et saavutada koostööks hea olukord. Sain aru ka, et mina kui IT tudeng pean pingutama, et mõista äriprotsesse, et hiljem elus saaks pakkuda ettevõtete äripoolele uusi innovaatilisi lahendusi ning et oskaks kaasa minna ärimaailma muudatustega.

Kuuendat loengut andis Ivar Laur, kes rääkis admetest, andmebaasidest ning -analüüsist. Ta tõi välja, et üldiselt andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata korrektselt (kas ei osata või ei taheta), andmeid ei ole piisavalt ning need ei ole struktureeritud formaadis. Lisaks ei mõelda andmebaaside ehitamisel piisavalt tulevastele kasutusvajadustele. Andmeanalüüsi on vaja, et teha objetiivseid otsuseid ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks.

Seitsmendas loengus tuli Jaan Priisalu rääkima Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tänapäeva maailmas eelnevad pea alati “füüsilise maailma” rünnakutele küberrünnakud. Küberkaitse eesmärk on justkui kaitsta eluviisi - demokraatlikus riigis on kõigil vaba valik kuidas oma vaba aega veeta ning peab säilitama inimeste üleüldise vaba aja võimaluse. Küberkaitse kaitseb inimese isikuandmeid ning tema võimalusi e-riigis. (Küber)kaitse puhul on kõige olulisem saada kõigepealt aru endast - peab teadma, mis on enda tugevused ning nõrkused. Järgmine oluline osa on vastase tundmine - samamoodi peab teadma nii tugevusi kui nõrkusi, et ennast võimalikult hästi kaitsta ning ennetada vastase “käike”.

Kaheksandaks loenguks tuli kohale Hedi Mardisoo Starmanist. Tema loengu teemaks oli IT ja turundus. Kuna puutun kaudselt kokku turunduse ja brändinguga oma igapäeva tööelus, siis oli teema väga huvitav. “Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist”. Brändingu teha on see, kas sinu toodet/ettevõtet üldse teatakse, kas see tekitab inimestes huvi ja põnevust ning kas tekib soov toodet kohe ostma/tarbima minna. Brändingu esimeseks baasiks on küsimus “Miks?” - mis on kogu ettevõtte (+toote) eesmärk, mis on inimeste tööletuleku põhjus ja kas on usku oma toodangusse. Algne mõttestatus on kõige olulisem. Teiseks on küsimus “Kuidas?”. Kuidas teha läbi oma töö maailma paremaks; kuidas toodet/ennast müüa ning turustada. Viimaseks on küsimus “Mida?”. Ehk milline on reaalne toode või teenus, mida hakatakse looma. Enne toote enda loomist on vaja läbi mõelda tagamaad ning põhjused. Turundus ise peab jõudma ettevõtte igasse valdkonda, sinna kuulub nii müük, turundus kui tehnoloogia. Terve turunduskommunikatsioon peab käima “ühte jalga”. Turundus peab leidma toote/teenuse kõige paremad ning unikaalsemad märksõnad. Peab ka toote enda õigesti hinnastama, et toota kasumit, pakkuda konkurentsi ning olla kättesaadav kliendile. Peab ka läbi mõtlema kus ja kuidas on võimalik toodet osta - ehk kõik detailid on vaja läbi analüüsida. Hedi rääkis ka ‘growth-hacking’ust. Kõige lihtsamate sõnadega on see IT, turunduse ning andmetöötluse ideaalne koostöö, kus kasutades elektroonilisi kanaleid saab kasvatada teadlikkust oma tootest/ettevõttest. Eduka ettevõtte aluseks on analüütika!

Kokkuvõttes sidus selle kursuse loenguid üks märksõna - koostöö. Eduks on vajalik koostöö näiteks administraatorite ja arendajate vahel; adminnide ja analüütika vahel; IT ja äri ning IT ja turunduse vahel. Tänapäeval ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma koostööta. Peab oskama enda tööd suhestada terve ülejäänud organisatsiooni/ettevõtte toimetulekuga ehk vaja tajuda oma osa suures tervikus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Arvestusele registreerumine on kordusarvestuse puhul nõutav ning seda on tehakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kordusarvestused on RF õppijatele tasuta ning OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1) Punase joone päevaks peab olema kinnitatud tudengite semestri individuaalne õppekava ehk deklaratsioon.

2) Tudengi õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

3) Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Akadeemilisteks liikumisteks nimetatakse näiteks üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamist ning eksterni taotlust immatrikuleerimiseks, kui ta on kogunud vähemalt 60EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X = 26 EAP

Y = 22 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP maksumus on 50 €

Lahendus:

Aastas on EAP’sid kokku kogutud X + Y = 26 + 22 = 48 EAP

Puudu jääb 54 - 48 = 6 EAP

Maksta vaja 6 * 50 = 300 €

Vastus:

Esitatav arve on 300 €