User:Ltuberik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lea Tuberik
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2013

Essee

Käesoleva essee eesmärk on esitada mõtteid, mis tekkisid aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengute kuulamise käigus. Loengute sari koosneb kaheksast loengust, mis käsitlevad nii õppekorraldust IT Kolledžis, õppimise olemust kui ka õpingute erinevaid väljundeid peale õpingute lõpetamist.

Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi loetud Õppekorraldus ja sisekord ja Margus Ernitsa Õppimine ja motivatsioon käsitlesid IT Kolledži õppekorralduslikke reegleid ja häid tavasid.

Loenguid õppekorraldus ja sisekord ning õppimine ja motivatsioon oli kohati raske kuulata, ent veel raskem kommenteerida. Kõike seda nagu oleks enne kuulnud ja kooli kodulehelt lugenud ning seetõttu avastasin üha jälle, et mõte on kuskile uitama läinud.

Oma eelnevate ülikooliõpingute jooksul ei mäleta, et erinevad õppejõud oleks tugevalt rõhutanud ausa töö olulisust. Ma ei mäleta ka seda, et keegi oleks kunagi rõhutanud, et ka õppejõul võib motivatsioon ära kaduda kui õpilased ei panusta sisulisele tööle. Motivatsiooni ei saa otsida kuskilt mujalt kui enese seest. Vahest tuleb motivatsioon ja inspiratsioon peale alles siis, kui juba vägisi teema ettevõetud ja sellega tegelema hakatud.

Ma tunnen, et neid kahte esimest loengut oleks tahtnud kohustuslikus korras kuulata 10 aastat tagasi, kui esimest korda ülikooli astusin. Ma usun, et päris esimest korda ülikooli astujale on need hädavajalikud ning annavad väga hea ülevaate sellest, mis on ees ootamas ning kuidas eesootavaga edukalt hakkama saada.

Linnar Viiki loeng innovatsiooni olemusest ja juhtumisest oli väga huvitav, motiveeriv ja silmaringi avardav. Kui enne loengu kuulamist tundus, et innovatsioon kui mõiste ei ole minu jaoks midagi uut, siis tuli järjekordselt tõdeda, et enamus minu mõtteid liigub ringi väga väikses kastis. Kui innovatsioon tundus minu jaoks eelnevalt kuuluvat pigem suurkorporatsioonide hallatava valdkonnana, siis nüüd sai selgeks, et see võib olla midagi hoopis käega katsutavamat ja osa igaühest.

Mulle meeldisid loengus toodud illustratiivsed näited – fail fast & fail small – jalgrattaga sõitma õppimise näide jääb ilmselt tükiks ajaks meelde ning on motiveerivaks oma argipäeva pisikeste endale tähtsate innovatsioonide teostamisel. Oluline on olla avatud.

Andres Käveri Elufilosoofia ja IT Eestis loengut kuulates tekkis rohkem emotsioone kui mõtteid. Ma ei ole kindel, kas tekkinud tunne oli kadedus inimese üle, kes on kooli lõpetanud nominaalajast kiiremini ja cum laude ning seda täiskohaga ettevõtja rolli kõrvalt. Või oli see pahameel selle üle, et esitatud mõtted ja soovitused tundusid kohati esesekesksed ja üleolevad inimese kohta, kellel võiks olla nii elukogemust, suhtlusoskust ja ka haritust. Selliste emotsioonide taustal ei jäänud mulle just liiga palju kasulikke soovitusi meelde, mis oleksid minu jaoks uued. Ometi olin paljude Käveri avaldustega nõus – väga heal tasemel spetsialist ei pruugi alati olla edukas kui ta ei oska suhelda ja ennast müüa, loogiline mõtlemine ja oskus näha tervikut on ülioluline ja nende omaduste arendamisele tuleb tähelepanu pöörata.

Loengud IT-profid küberpättide vastu Tarmo Randel esitused ja Skype NOC Monitoring Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkovi poolt olid minu jaoks liiga tehnilised ja seetõttu raskelt jälgitavad. Kuna ma ei oma eelnevat kogemust IT valdkonnas ja alustan nö nullist, siis nüansid, mida taheti välja tuua (Nagios ei ole liiga hea lahendus), jäid mulle esialgu pigem kaugeks. Sain aru, et valdkondasid, millega IT sektoris tegeletakse, on rohkem kui programeerimine ja administreerimine, ja ma usun, et see võiski olla nende loengute eesmärk. Tarmo Randeli loengust vähemalt õppisin uue sõna – küberpahadus - ja seda, et nagu ka „päris“-maailmas, on ka IT-maailmas pahalasi, kes on väga leidlikud ja laiahaardelised.

Kuidas saada superstaariks? loengu lektorid Ats Albre ja Helen Piirsalu töötavad Nortalis ja loeng andis ülevaate Nortali erinevatest tegevusvaldkondadest. Väga suure mahu loengust täitis Nortali suveülikooli tutvustus – võimalus tublimatel tudengitel sooritada praktika ja sobivuse korral ka jätkata ettevõttes töötamist.

Merle Liisu Lindma Life is an Attitude loeng rääkis tööandja ootustest töötajatele. Milline on hea töötaja, kuidas ta käitub enda ja teisetega suheldes. Miks on vaja olla õnnelik, miks on vaja teada enese motivaatoreid ja miks selliste asjade peale peaks mõtlema. Mulle väga meeldis soovitus otsuste ja mõtete suunamisel – milline on selle otsuse mõju 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast. Selle mõtteharjutuse võtsin juba kasutusele.

Pea kõikides loengutest jäi kumama, et koolis õpetatavad ained on ühel või teisel määral vajalikud, isegi kui sellest kohe õppimise ajal ei pruugi aru saada. Edukas on see, kes varub endale aega ainete selgeks tegemiseks ja tähtaegadega arvestamiseks. Edaspidises (töö)elus on edukas avatud ja kogemustega õnnelik inimene. Kogemused ei tule ainult tööl käies vaid ka iseseisvalt mingi teemaga süvitsi tegeledes. Õnnelik saab olla see, kes tegeleb sellega, mis talle meeldib, kohas, mis on talle sobiv.

Ma ei taha kindlasti öelda, et mõned loengud mõjusid kohati ajaraiskamisena, aga palju oli märkusi, mis oleks võinud loengutest välja jääda, sest mõjusid üleolevalt ja liigsete targutustena. Mõneti olin kurb, et üheski loengust ei tundnud ära seda, milline ise tahaksin olla või millega peale õpingute lõpetamist tegeleda. Ma ise tunnen, et see on minu enda kitsarinnalisus, et ei oska liiga hästi eraldada valdkonda lektorist – kui lektor inimesena tundus ebasümpaatne või igav, siis paratamatult tekkis tunne – see ei ole midagi mulle. Ma usun, et põhjus võis olla kohati ebapiisavalt ettevalmistatud loeng.

Mul on hea meel, et aine Erialatutvustuse sees selline loengute sari on olemas. Seda eelkõige Linnar Viigi loengu pärast, mis oli nii hästi ette valmistatud kui ka hästi edasi antud ning seetõttu mõjus profesionaalse ja inspireerivana. Usun, et selle loengu ajal kirjutatud märkmeid võtan teine kordki lugeda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Viited: Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Õppekorralduse eeskiri http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Viited: Eesti Infotehnoloogia Kolledž - VÕTA kord http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

((27 + 27) - (25 + 26)) x 50 = 3 x 50 = 150 EUR

Viited: Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Kõrgharidusreform (KKK) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/