User:Lvaupere

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Vaupere

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 19.10.2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines[1] puutume kokku mitmete esindajatega erinevast IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest. Julgen kindlalt väita, et kohustuslik õppeaine on väga oluline just esmakursuslastele, kuna tulevikuplaanid on veel lahtised ning noored ei ole veel päris kindlad oma valikutes, siis just see aine tutvustab noortele nende valitud eriala ja annab kasvõi väiksegi ettekujutuse tulevikus juhtuvast. Minu jaoks oli see aine väga oluline, kuna mina olen just nendest üliõpilastest, kes pole 100% kindel, kas olen teinud õige otsuse ning see aine andis mingigi selguse valitud erialast.

Meie kõige esimene loeng [2] toimus kooli avanädalal 27.ndal augustil. Loengus esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Selles loengus käsitleti kõige rohkem just õpingukorraldust. Ma arvan, et esimene loeng oli äärmiselt oluline, andis selgust , mis on tähtis ja mis lausa kohustuslik, et koolis hakkama saada. Olin küll varem juba uurinud eeskirjade ja õpingukorralduse kohta, aga paljud asjad said kohe palju selgemaks. Sain põhjaliku ülevaate koolis toimuvast.

Teist ja kolmandat loengut rääkis meile Margus Ernits. Mulle meeldisid tema esitlused, need oli väga inspireerivad ja motiveerisid palju. Teises loengus [3] esimese positiivse asja kuulsin, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse. Seda oli väga hea kuulda ning ma arvan, et see suurepärane neile, kes jäävad haigeks, käivad tööl ning samuti enne kontrolltööd on hea loenguid üle kuulata. Loengus oli palju juttu aine läbimisest ning spikerdamisest, mis juhul on tegemist spikerdamisega, mis on lubatud ja mis mitte? Miks on vaja üldse õppida? Olen nõus kõigega mis räägiti ning kuigi väga palju uut teada ei saanud, aga arvan, et meeldetuletuseks oli see vajalik.

Kolmas loeng [4] rääkis robootikast ja häkkimisest. Saime teada, mis on kräkkimine ja mis häkkimine. Mis on nende vahe. Jäi meelde üks hea raamat E. S. Raymond´i - „How to become a hacker“. Saime kõik väga põhjaliku ülevaate EIKi robootikaklubi kohta. Peale seda loengut tekkiski väike soov liituda robootikaklubiga, sest räägitud oli väga põnev.

Neljas loeng[5] oli minu lemmik. Meile käis rääkimas esimene välisesinejana Jaanika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane ja töötab programmeerijana. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Rohkem siis oma kogemusest, kuidas ta programmeerijaks sai. Hetkel töötab ta veebirakenduste arendajana ettevõttes Toggl. Ma polnudki varem kuulnud sellest ettevõttest. Tema käest kuulsin esimest korda ka programmeerimiskeelest nimega Ruby. Kogu jutt oli väga inspireeriv ja suutsin seda seostada endaga. Kuna ka Jaanika Liiv polnud oma erialavalikus algul kindel ja kõik tundus esialgu väga võõras, siis see just andis motivatsiooni juurde, et ma pole ainus, kes sedasi tunneb. Jaanika tegi loengu väga põnevaks ja pani kõik üliõpilased end kuulama. Ka auhindade jagamine oli väga hea idee, pani õpilasi julgemalt rääkima ja arvamust avaldama. Sain teada palju uut.

Viies loeng [6]meeldis mulle kahjuks kõige vähem. Seekord oli meile rääkimas Carolyn Fischer, kes töötab meile kõigile tuttavas Skype ettevõttes. Carolyn rääkis meile administreerimisest. Ettekande tegemine publiku ees oli tal esimene, võib-olla sellepärast tal esinemine eriti hästi ei õnnestunud. Esitlus oli veidi vaikne ning tema olek uje. Nagu ka Jaanika Liiv, rääkis ta oma teekonnast ja kogemustest, kuidas ta praeguse töökohani jõudis. Skype kohta oli väga huvitav kuulda, mis ta seal teeb ja milline näeb välja tema tööpäev. Sain teada paljudest erinevatest tehnoloogiatest, nagu nt redis, php, Ngiux jne. Kõikidest nendest tehnoloogiatest kuulsin ma esmakordselt. Üldsiselt kogu loengu sisu oli väga põnev ja informatiivne – see meeldis mulle väga.

Kuuenda loengu [7] esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengule minnes polnud mul väga selget ettekujutust, mis testimine endast kujutab. Sain aru, et testija töö on väga raske, sest just testija peab toimetama halbu uudiseid, neil on ebarealistliku ajakavaga töö ja vastu peab võtma palju ülekohtuseid süüdistusi. Karmo rääkis meile ka erinevatest müütidest, mis tegelikult tõsi ei ole. Päris hirmutav oli näha kui palju võivad maksta vead. Loengu lõpuks oli mul selge, mis on testimine, kus see toimub ning milleks seda vaja on. Kristjan Karmo räägitu ei tekitanud minus siiski soovi testijaks hakata.

Seitsmendas loengus[8] käis rääkimas Andres Septer, kes lõpetas IT kolledži 2010 aastal. Üllatuma pani mind algul see, et Andres tegi oma ettekande täiesti ilma slaidiesitluseta, aga ta sai ilma nendeta suurepäraselt hakkama. Ta rääkis meile IT tööturust. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub kui me lõpetame kooli ja hakkame tööd otsima. Mulle väga meeldis tema etteaste, Septer oli väga humoorikas ja see tegi loengu päris põnevaks. Põhiliselt rääkis ta meile, mis toimub suurtes ja väikestes firmades. Andres jutustas meile nende kohta päris naljakaid seikasid. Ta rääkis meile rohkem negatiivsemast poolest kui positiivsest. Kuid ma arvan, et see oli isegi hea.

Kõige viimases ehk kaheksandas loengus[9] käis meile rääkimas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified security. Tema rääkis meile suhtumisest õppetöösse, kus ta siis käsitles peamiselt oma kogemusi ja tagasivaadet kooliajale, lisaks rääkis ta veebirakenduse turvalisusest, mille põhiliseks teemaks oli paroolid. Mulle meeldis väga, et ka kiitis õppejõude, eriti Kristiina Hakki, kes annab koolis matemaatikat. Hetkel on ta ka mulle kõige lemmikumaks õppejõuks saanud. Samuti jäi mulle meelde, et ta just rõhutas , et lõputöö on oluline, kui seda põhjalikult teha, siis võib see ka väga kasulik olla. Lõputööd tehes võib väga palju õppida. Väga hea ütlus „Kui kool oleks raamat, siis kool oleks vaid sisukord“. Olen sellega täielikult nõus, ehk siis kool annab meile vaid väikse aluse vajaminevale. Tegelikult vajaliku peame me ise otsima ja läbi kogema. Kõige olulisem on suhtumine! Viimasest loengust saime teada, mis on turvalisus. Väga kohutav on tegelikult teada, kui palju avalikku informatsiooni sinu kohta on. Mitte kedagi ei tohiks usaldada. Uued mõisted minu jaoks olid Snappening ja Fappening, mille kohta ma polnud enne kuulnud. Loeng pani väga mõtlema just turvalisuse üle, tegelikult ei tohiks usaldada oma andmeid mitte kellelegi, isegi kui lubatakse neid mitte jagada kolmanda isikuga. Tegelikult on häkkeritel võimalik kõik kätte saada. Otsustasin muuta kõik oma paroolid erinevaks ehk siis unikaalseks. See oli väga oluline ja vajalik loeng!

Arvan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ täitis täielikult oma eesmärgi. Kõik etteasted avardasid meie silmaringi ning ma usun, et kõik said teada midagi uut. Minu jaoks olid need väga informatiivsed , motivatsiooni andvad ja vajalikud. Aitäh kõigile esinejatele ja Margus Ernitsale, kes sellel aastal tegi võimalikuks just nende inimeste esinemise.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. 5.2.13. põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1. kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.


Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6. kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.


Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Eeskirja põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8 kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Andmed:

X=28 Y=19

Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19. põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Lahenduskäik:

Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .

Vastus:

Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.

Viited