User:Maabel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mart Abel

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Ainel Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli kokku kaheksa loengut ning meie lektoriks oli Margus Ernits. See aine on selleks, et esmakursuslane viiks ennast kurssi sellega, kuidas koolis reeglid on, kuidas toimub hindamine, et ei tekiks hiljem arusaamatusi. Samuti on loengutes käinud paljud IT Kolledži vilistlased rääkimas oma praegusest tööst. See laiendas esmaskursuslaste silmaringi, et millised on võimalused ja valikud tööturul. Väga huvitav oli kuulata inimeste juttu, kes selle sama teekonna juba läbi olid käinud ning nüüd juba sellel alal töötasid. Ma sain väga huvitava ülevaate, mis mind tulevikus ees võib oodata.

Esimene loeng toimus 27. august 2014, mille teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord" ning meile esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Meile tutvustati kooli reegleid ja sisestruktuuri. Loengus räägiti sellest, kuidas deklareerimine käib ning sellega seonduvast punase joone päevast, et hiljem ei tuleks üllatusi. Ma ei arva, et kõik kooli kohta seonduva ise kodus läbi töötasid, seega see oli minujaoks isiklikult väga kasulik loeng, sest ma sain parema ülevaate olulistest punktidest. Veel räägiti meile siin koolis hakkama saamise kohta, ainepunktidest ja ka trahvidest. Kui ma algul tundsin end veidi nõrgalt ja ei teadnud mida ülikoolist oodata, siis peale seda sai kogu see kooli süsteem palju selgemaks minu jaoks.

Teine loeng toimus 4. september 2014, mille teemaks oli "Õppimine ja motivatsioon" ning meile esines lektor Margus Ernits. Ta rääkis meile, kuidas koolis paremini hakkama saada. Raskemate ainete jaoks soovitas ta luua õpirühmi. Minul pole seda varianti küll kasutada vaja olnud, aga tean õpilasi, kes on sellest kõvasti abi saanud. Mulle väga meeldis see loeng, kuna see andis motivatsiooni juurde pingutada kõvasti ja mitte tulla käega lööma, et paber lihtsalt kätte saada. Lektor soovitas loengutes väga hoolikalt kuulata, sest mitut asja ei saa korraga teha. Meile räägiti ka Lapikute klubist, mis tundus minu jaoks vägagi huvitav.

Kolmas loeng toimus 11. september 2014, mille teemaks oli "Robootika ja häkkimine" ning meile esines lektor Margus Ernits. Ta tutvustas meile robootikaklubi ja soovitas sellega liitumist. Seal on võimalik tutvuta robotitehnoloogigaga. Lektor seletas meile ka häkkimise ja kräkkimise vahest. Kõik need robootikaklubi tegemised tunduvad vägagi huvitavad, aga kahjuks kiire tempo juures pole aega ja mahti ise selle klubiga liituda.

Neljas loeng toimus 18. september 2014, mille teemaks oli "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" ning meile esines Janika Liiv. Ta rääkis sellest kuidas tema sattus IT Kolledžisse. Algul soovis ta saada näitlejaks, aga sellest ei tulnud midagi välja. Ta tuli siia kooli õppima täiesti juhuslikult. Algul oli ta väga ebakindel ja ei saanud hakkama, kuna polnud varem programmeerimisega kokku puutunud. Ta sai oma klassikaaslastelt abi koos õppides. Janika Liiv rääkis, kuidas ta sai ilma mingite kogemusteta töö IT valdkonnas. See andis mulle mõista, et Eestis tundub olevat väga suur IT alal töötavate inimeste põud, mis annab kindluse, et on võimalik tööd saada peale kooli lõpetamist. Ta rääkiks ka oma hetkesest tööst firmas Toggl. Sain ülevaate IT alal töötava inimese igapäevatööst.

Viies loeng toimus 25. september 2014, mille teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" ning meile esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes. Ta alustas oma õpingud IT Kolledžis 10 aastat tagasi. Nagu ikka rääkis ka tema sellest, kuidas ta siia kooli sattus ning kuidas tal algul siin läks. Ta rääkis täpsemalt oma igapäevasest tööst ja seletas ka mida endast süsteemi administreerimise töö kujutab. Ma olen varem korra Skype Tallinna kontoris käinud töövarjupäeva raames, siis palju sellest infost oli mulle juba vana. Sellegipoolest sain väga hea ülevaate IT alal töötamise kohta, et tööandjad otsivad väga pühendunud inimest. Loengu lõpus kiitis ta esmaskursuslaste koolivalikut. Loengust sai kasulikku informatsiooni ning ma ei kahetse, et suhteliselt väsinult sellel hommikul kohale tulin.

Kuues loeng toimus 2. oktoober 2014, mille teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning meile esines Kristjan Karmo. See oli minu jaoks kõige huvitavam loeng, sest ma sain millestki täiesti uuest teada. Kuna ma olen IT alal veel suhteliselt võhik, siis ma ei teadnud, et on eraldi ka "testeri" ametid. Mulle meeldiks rohkem teiste koodi vigade kallal nokkida, kui et keegi nokiks minu koodi vigade kallal. Ta tõi väga palju näiteid sellest, kui oluline on siiski tarkvara testimine. Ta rääkis sellest, kui saabus aasta 2000, siis kaotati väga palju raha, kuna süsteemide loomisel polnud sajandivahetusega arvestatud. See loeng oli väga silmaringi avardav just testerite suhtes.

Seitsmes loeng toimus 9. oktoober 2014, mille teemaks oli "IT tööturust" ning meile esines Andres Septer. Temagi on EIK vilistlane. Ta esines väga hästi. Andres Septer rääkis just negatiivsest poolest IT-tööturus. Ta rääkis suurfirmade ja väikefirmade erinevusest. Väikefirmades on suurem võimalus end arendada, suures firmades töötades on igal töötajal oma kitsas ülessanne. Suures firmas ei pruugi palk alati suurem olla kui väiksemas firmas. See oli ka üks lemmikumaid loenguid minu jaoks.

Kaheksas loeng toimus 16. oktoober 2014, mille teemaks oli "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" ning meile esines Alar Lang. Ta on lõpetanud EIK ja TTÜ. Tegu on väga pühendunud inimesega, kes seisab oma põhimõtete eest. Tema põhirõhk oli suunatud turvalisusele. Sain teada kui lihtne on paroole teada saada. Mina läksin koju ja muutsin iga konto parooli erinevaks. Varem olid mul kõik paroolid igalpool ühesugused. Üllatusena tuli see, et ka suure firmade paroole on võimalik ära häkkida. Alles häkiti apple cloud ära.

Kokkuvõttes puudutati loengutes IT valdkonna erinevaid nurki, et tekiks veidikenegi mingi tervikpilt. Minumeelest olid neljas ja viies loeng suhteliselt sarnased. Kuuendas loengus räägiti meile tarkvara vigadest ja testimisest ning viimases loengus räägiti sellega seonduvalt, et kuidas neid turvaauke ära kasutatakse mis vigasest tarkvarast tuleb. Olen väga rahul, et käisin nendel neljapäeva hommikutel kohal.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Järelarvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga. .

Järelarvestusele registreerimine toimus ÕIS-is.

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. .

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RF tudengile on kordussooritus tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ÕIS-is hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms..

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. VÕTA komisjon otsustab kas neid EAP-sid arvestatakse.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. Minu X=21 ja Y=26

Nominaalmaht on 27EAP + 27EAP, minul on aga 21EAPd ja 26EAPd, seega on minule esitatav arve ((27+27)-21-26)*50= 350 EUR