User:Mabel

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Abel
Esitamise kuupäev: 30.10.2012


Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus nimest oletasin, et tegemist on ainega, kus aidatakse sisse elada esmakursuslastel. Seletatakse lahti, kuidas koolis õppetöö toimub, mis probleemide korral kelle poole tuleb pöörduda. Lisaks sellele räägitakse lähemal, mis tulevasi süsteemiadministraatore ees ootab. Tegelikult kujunes aine palju mahukamaks ja laialdasemaks.

Esimene loeng käsitles teemat „Õppekorraldus ja sisekord“. Loengus tutvustati esmakursuslastele, kuidas õppetöö toimub ja mis muredega õppeosakonda või ülejäänud peronali poole pöörduda. Räägiti lähemalt, mis on ÕIS, Moodle ja milleks need olulised on. Tutvustati, mis õpperuumid on koolil olemas ja mis on robootikaklubi. Loengu viisid läbi Marko Puusaar, Inga Vau ja Indrek Rokk. Lisaks rääkis üliõpilasesindusest üliõpilasesimees. Minule kui esmakursuslasele oli loeng kasuilk, jagati mitmeid kasulike nõuandeid, mida võib tudengil igapäevaselt vaja minna, kelle juurde tuleb probleemi korral pöörduda, mida kujutab endast ainete deklareerimine, kuidas see käib ja mitmed soovitused deklareerimiseks. Lisaks hoiatati võimalikke probleemide eest, mis tudengil võib tekkida kui ta enda tegemisi ei planeeri ja tutvustati võimalusi, kuidas neid lahendada.

Teine loeng oli just süsteemiadministratooritele mõeldud. Loengus räägiti Skype’st, täpsemalt „Helpdeskist“. Esinejateks olid Peeter Raielo ja Peeter Uustaal. Oli näha, et esinejad nautisid, mida nad teevad ja see muutis ka publiku aktiivsemaks. Tutvustati, mida kujutab endast HelpDeskis töö näidetega elust enesest. Kuidas tuleb ja mida kindlasti ei tohiks teha süsteemiadminstraator, kui ta aitab klienti, kes on arvutit kasutades täielik dumbuser, võhik, kes ei oska elementaarseid asju. Esitlust rikastas esinejate hea huumor ja humoorikas video süsteemiadminstraatori tööst. Kui küsiti, kas Skype’s on hea töötada ning korralik palk, vastati rõõmsalt, et palk on konkureeriv teiste süsteemiadministraatoritega ning tööl on mitmeid soodustusi ja lõbustusi. Näiteks tasuta kohvi, lõunasöök ja Xbox ning mugavad puhkamise- ja vabaajaveetmise võimalused. Loeng oli motiveeriv ja andis aimdu, et olen valinud õige eriala. Taolisi külalisi võiks meie koolis olla rohkem, et tudengid saaksid tulevikuks kontakte ja nõuandeid töökoha valikul.

Kolmas loeng oli erinevalt teisest loengust suunatud rohkem arendajatele kui süsteemiadminstraatoritele. Loegus esines Jaanika Liiv, kes rääkis teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.“ Loengus tutvustati erinevaid programeerimiskeeli, eelkõige Ruby-t. Tekitati seos programeerimse ja kunsti vahel. Selgitati, et kõik programeerimiskeeled on üldiselt võrdsed, kuid programeerija peaks valima, millise keelega ta „kunsti“ teeb. Tutvustati mitmeid projekte, mis on suunatud naistele. Näiteks on loodud naiskommuun, et suurendada IT maastikul naiste populaarsust. Minu arust oli antud loeng huvitav, kuid tuleviku tarbeks see loeng olulist infot ei pakkunud kui 2 eelmist. Kindlasti oli see loeng tulevastele arendajatele vajalik. Samas julgustas Jaanika Liiv õpilasi, kes pole varem programmeerimiskeeltega kokku puutunud, et nad ei ole ainsad, kes seda alles õppima tulid ja kui ise tahad, on võimalik ilusti hakkama saada. Lisaks julgustas pöörduma teiste tudengite poole, enamasti võtavad nad sind hästi vastu ja aitavad.

Neljas loeng käsitles teemasid IT tööturu valdkonnas, esitas Andres Sepster. Loeng andis nõu tudengile, kes pole varem IT alal töötatnud, millised on võimalused IT tööturul, millest lähtuda valikul kas edasi õppima või tööle asuda. Andres Sepster rõhutas, et kindlasti tulevad kasuks kooliajal praktikumid suurettevõtetes, mis jätavad hea jälje CV-sse. Samas võib olla ühel töökohal praktiseeritu olla kasutu järgmisel töökohal, kuna erinevad firmad spetsialiseeruvad erinevatele IT valdkondadele. Loevad baasteadmised, mida sa õpid koolis ja praktiseerid tööl. Minule ei olnud antud loengus kuuldu väga uus, on olemas kogemus kahest ettevõttest, kus mõlemas pidin algtasemel haldama ettevõtte süsteeme. Enda kogemusest võin väita, et esimeses ettevõttes omandatu oli täiesti kasutu teises, kuna süsteemi ülessehitus oli totaalselt teine.

Viiendas loengus käsitles Martin Paljak teemat freelanceritest tööturul. Paljaku sõnul peab freelancer olema tööturul oma arvamuse ja tööga eriti ettevaadlik, sest ta esindab ennast kui persooni, mitte firmat. Suurfirmades väikene viga jätab kõige kõrval „olematu pleki“, mis võib olla silmapaistev eraisikust ettevõtja korral. Paljaku loeng tegi pildi freelanceri tööstiilist selgemaks, lisaks vabadusele, on seal palju riske. Isiklikult leian, et palgatööline peab olema sama professionaalne nagu freelancergi, et olla edukas tööturul. Ffirmad ootavad samasuguseid pingutusi ja töökvaliteeti palgatöötajalalt nagu klient freelancerilt.

Kuues loeng oli sisustatud Eestis tegutseva ettevõte Ignite OÜ poolt. Esinesid ettevõtte töötajad Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev koos oma juhataja Dea Ojaga. Loengus pandi rõhku selle, kui oluline on IT aladel tiimitöö. Esinejad tõid elavaid näiteid meeskonnatöö vajalikkusest ja kasulikkusest. Esinejad oskasid panna publiku kaasa mõtlema ja kindlasti oli loeng kasulik tulevastele IT inimestele, kes peavad töötama meeskonnas ühise eesmärgi nimel.

Seitsmes loeng kanti ette teemal „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ IT Kolledži vilistlase Kristjan Karmo poolt. Kristjan rääkis, et ta on töötanud erinevatel positsioonidel ettevõttes OÜ ASA Quality Services. Ettevõttes töötades on ta saanud igalt tööpositsioonilt kasulikke kogemusi, mis aitab teda testimisel. Karmo tõi elavaid näiteid testimisest ning purustas mitmeid müüte, mis ei vasta tegelikusele. Loeng valgustas tudengeid, et testimine ei ole vaid kasutajaliidese läbiklikimine, vaid märksa loovam ja kogemustenõudvam töö. Loeng parandas arvamust erialast kui testja. Leidsin, et testija eriala, ei olegi pelgalt programmeerija töötüki proovimine ja läbiklikkimine, vaid loov ja süsteemi valmimisel oluline töö.

Kaheksas loeng oli samuti esitatud IT Kolldeži vilistlase poolt, kelleks oli Siim Vene. Loengu teema jäi saladuseks ja esineja ei andnud kogu loengust täielikku ülevaadet, vaid lasi kuuljatel ise järeldusi teha. Loeng andis ülevaate tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ning võrgusüsteemidest. Siim rääkis oma ideest, et arstide vihikud võik asendada tahvelarvutite vastu, mis teeb neil töötamise mugavamaks. Lisaks motiveeris Siim publikut kaasa mõtlema, jagades šokolaadiga iga õige vastuse eest.

Kokkuvõttes võin väita, et aine oli kindlasti esmakursuslasele vajalik. Aine andis ülevaate võimalikust tulevikust IT maastikul. Kindlasti sain ainest mitmeid häid soovitusi ja nõuandeid, mis aitavad tulevikus ostustada valikute vahel. Loengud olid üksteisega seotud ja huvitavad.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami läbikukkumise korral on on üliõpilasel õigus kordussooritusele (korduseksamiks). Korduseksameid võib sooritada kahe järgneva semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksamit (Kui ei ole tegemist järeleksami või korduseksamiga) on aega sooritada vastavalt õppekava ja õppejõu poolt määratud tingimustega. Korduseksamile registreerimiseks tuleb pöörduda õppeosakonda, tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreerimine on RE kohal õppivale üliõpilasele tasuta. REV üliõpilasele kehtestatab tasumäärad rektori käskkiri, 2012-2013 õppeaastal on see 14,2 eurot.


Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemiline puhukus on võimalik teisel õppeaastal kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb kirjutada avaldus rektorile. Maksimaalne puhkuse pikkus on 1 aasta, eritingimustel kauem (lapsehooldus kuni, lapse 3 eluaastani; tervislikel põhjustel kuni 2 aastaks). Puhkuse lõpetamiseks tuleb pöörduda avaldusega rektori poole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppkuupäevaks, vastaselkorral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõppkuupäevaks, õppetööst mitteosavõtmise tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.