User:Makokk

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Kokk

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, kus tutvustatakse IT Kolledži erialasid, annab nõu ja soovitusi, et tulevases elus oleks tööturul kergem hakkama saada. Selle aine kaudu saame hea ülevaate IT maailmast ja seda läbi inimeste, kes puutuvad infotehnoloogiaga iga päev kokku. Samuti paneb aine mõtlema, mida peale kooli tegema asuda või kas see eriala üldse sobib mulle. Nagu varasemate aastate tudengid on öeldnud, et loengud on huvitavad, harivad ja mõtlema panevad, siis kõige raskem on ikka hommikul õigeks ajaks kohale jõuda.

Esimeses loengus tutvustati meile ainet ennast ja sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti viidi meid ka kurssi erinevate õppeastmetega, seadusliku raamistikuga ja räägiti IT Kolledžist üldiselt. Peale selle tutvustati miele ka õppekorralduse eeskirja, mille pidi ka hiljem kodus läbi lugema, et oleks kõik aru saadav, kuidas koolis käituma peab ja kuidas IT Kolledž toimib. Loengu lõpus tõi Andres Septer välja mõned tarkuseterad, mida järgides peaks koolis käimine ja kooli lõpetamine sujuma ladusamalt.[1]

Teist loengut käis pidamas arhitekt Andres Kütt, kes rääkis väga huvitavalt sellest kuidas tema elu on kulgenud ja kuidas on temast saanud riigi infosüsteemi peaarhitekt. Tema elu kuni arhitekti ametini oli pikk ja töökas ning täis õppimist. Ta arendas ja õppis mitmes erinevas koolis nii Eesti kui ka välismaal, kus ta sai palju teadmisi, mida arhitekti töös rakendada, sest arhitekt, nagu tema seda ütleb, on inimene, kes juhib keerukust ja ta on ka inimene, keda ainukesena huvitab keerukuse juhtimine. Kuna arhitektil võivad olla ükskõik kui keerulised ülesanded, siis ta peab ikka nendega toime tulema ja sellepärast tulebki ta kasuks kõik need kraadid ja diplomid, mida ta kunagi omandanud on. Oma loengus ta andis nõu kuidas mõelda teistmoodi kui koolis mingi aine ei meeldi või see tundub olevat ebavajalik, sellepärast peabki mõtlema, miks ainet õpetatakse ja kuidas see tulevikus kasuks tuleb, näiteks matemaatiline analüüs õpetab , kuidas mitte toore jõuga teatud ülesannetele läheneda. Samuti soovitas Andres õppida välismaal, sest sealne süsteem on Eesti süsteemist palju erinev. Ta tõi ka loengus välja moraali, mis kõlab sedasi, et kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks.[2]

Kolmandat loengut käisid pidamas Kristel & Marko Kruustük, kes rääkisid meile oma eluteest IT maailmas, startupidest ja sellest kuidas neil õnnestus ise üks edukas startup luua ja sellega siiamaani läbilüüa. Loengu põhi teemaks oli starupid ja see kuidas nemad oma startupiga edukaks said ja kuidas nad sellega pankrotti ei läinud, sest nagu loengus räägiti, siis startupid on need firmad, millel on pidevalt ressurssi vaja ja kui see otsa saab siis läheb firma pankrotti ja isegi siis kui firmal võib olla väga hea idee peab neil olema ikkagi pidevalt raha, et seda firmat töös hoida ja oma eesmärgini jõuda. Nemad õnneks pankrotti ei jõudnud ja suutsid oma idee ära teostada ning tänu sellele on neil praegu 47. inimesega firma. Nende firma tegeleb täpsemalt testimisega, täpsemalt nad testivad nutiseadmetele mõeldud äppe ja see programm võimaldab teha koos tööd erinevate testijatega üle kogu maa. Kristeli ja Marko üks põhilisemaid mõtteid selles loengus oli see, et kunagi ei tohi alla anda ja kui, kellegil on mingi hea idee, siis tasub need alati ära teostada, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda ja äkki just see on see asi mida inimesed vajavad.[3]

Neljandat loengut käis pidamas Lembitu Ling aka Snakeman, kes rääkis meile põhiliselt administreerija tööst ja sellest kuidas nad teevad koostööd arendajatega või vähemalt kuidas nad võiksid koostööd teha, sest tema jutust tuli välja ka see, et arendajad ja administreerija ei saa omavahel hästi läbi ja pidevalt on omavahel eri arusaamisi. Lembitu on hea näide sellest , kuidas saab administreerijaks ilma, et oleks käinud kusagil kõrgkoolis seda õppimas, vaid see tuli läbi suure huvi IT vastu ja muidugi ka tänu töökogemusele. See pani mõtlema, et kas selline asi oleks ka tänapäeval võimalik, et ma saaksin administreerijaks või arendajaks ilma, et oleksin koolis käinud kuna tänapäeval tundub, et ilma diplomi või kraadita ei saa mingit IT alast töökohta. Ta rääkis administreerimisest nii huvitavalt, et sellest tekkis ka endal kui arendajal huvi ja pani mõtlema, et kas arendamine on ikka see mida ma õppida tahan või äkki peaks esimese aasta lõpus oma eriala vahetama. Selle loengu põhiliseks moraaliks on see, et hea administreerija on laisk administreerija kes skriptib kõik oma korduvad tegevused ära ning hea administreerija peab vajadusel saama koodist aru ja abistama arendajat kui midagi valesti hakkab minema.[4]

Viiendat loengut käisid pidamas õppejõud Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Õppejõud Andres Septer rääkis meile IT tööturust ja sellest, kus firmas on IT inimesel kõige parem olla ja selleks oleks Eesti mõistes keskmine ettevõte, sest firma on stabiilne, seal on asjad paigas ja, IT inimese vaenlane bürokraatia, pole veel jõudnud. See loeng oli mulle väga kasulik, sest mina pole veel tööturule sisenenud ja kõik see, mis seal tuleb on minu jaoks uus maailm ja sellepärast oli väga hea teda saada, mis mind seal ees oodata võib ja mida peaks silmas pidama töökoha valikul. SCRUM master Einar Koltšanov keskendus oma loengus äri ja IT vastastikusele arusaamisele, kuna need on tavaliselt need osapooled, kes üksteisest väga aru ei saa ja tema tõi oma slaidides ära selle kuidas peaks IT inimene arusaama äripoolest ja vastupidi. Samuti sai tema loengus teada seda, et IT alale võib liikuda ka teiste alade kaudu ja ka IT alae võib saada teiste alade kaudu, näiteks tema alustas meiditsiiniga ja lõpetas IT-ga. [5]

Kuuendat loengut käis pidamas Ivar Laur rääkis meile andmete analüüsimisest ja sellest kuidas andmeid ei kasutata õigesti, sest pidevalt tuleb keegi, kes räägib vastupidist. Selle põhjuseks on see, et neid andmeid ei kasutata õigesti, neid ei osata õigesti tõlgendada või andmeid on üldse liiga vähe. Loengus sain teada seda, et milleks üldse on andmeanalüüs vajalik ja põhiliselt on see selleks, et teha objektiivseid otsuseid. Tema loengust jäi ka see meelde kuidas firmad üritavad maksudest kõrvale hiilida. Kogu loeng pani mõtlema ka sellele, kas ise õppida andmeanalüüsi, aga jõudsin järeldusele, et kui seda õppida siis alles pärast enda ala ära lõpetamist võin juba paremini selle peale mõelda, sest arendajad ja analüütikud on nõutud inimesed tööturul.[6]

Seitsmendat loengut käis pidamas Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti küberkaitsest. See oli selline loeng, mis pani ka mõtte tööle, et kas peale IT Kolledžit minna edasi õppima TTÜ-sse küberkaitset või mitte, sest Jaan rääkis sellest oma loengus väga põnevalt ja köitvalt. Tema loeng oli huvitav sellepoolest, et tal on ise nii palju kogemusi ja kokkupuuteid küberkaitsega ning tema oli ka üks nendest inimestes, kes aitas valmis teha Eesti digiallkirjastamise süsteemi, mis on üks väga innovatiivne lahendus, mida kõikides riikides ei ole. Üheks suureks üllatuseks tuli see, et Eesti on oma küberkaitsega nii heal kohal teiste maailma riikidega võrreldes, muidugi on veel palju arendamis ruumi, aga eks seda ole kõigil riikidel ja kui tuleviks õppida ise küberkaitset, siis saan ka sellele arengule ise kaasa aidata.[7]

Kaheksandat loengut käis pidamas Hedi Mardisoo, kes tutvustas turundust ja sellega seonduvaid aspekte nagu näiteks brändi tähtsust. Ta rääkis meile IT ja turunduse seostest ning sellest, mida peab arvestama mingi brändi müümisel inimestele. Tema loengus jäi see hästi meelde kui ta pidi ühes oma eelmises töökohas ühendama IT ja äri inimesed, kes olid üksteisest eraldatud ja kus kumbki ei teadnud mida teine teeb, sest nad asusid eraldi majades ja töötasid omaette. Seda oli huvitav kuulata, sest ma ei arvanud, et IT inimesed kunagi teistest äripooltest nii lahus olid, seda on muidugi ka tänapäeval, aga loodetavasti ikka vähemal määral. Samuti oli ka huvitav kuulda seda, kuidas ta oma uues töökohas Starmanis toimib ja mis meetmeid ta kasutusele võtab, et nende turundus sujuks hästi, sest kui toode ise ei suuda ennast müüa siis on vaja selle taha tugevat turundust ja head koostööd kõigi osapoolte vahel. Tema loengu kindlasti üks põhiline sõnum minu jaoks oligi see, et isegi kui ma õpin IT-d ja lähen tulevikus selle ala peale tööle, siis ikkagi mul peaksid olema mingid algteadmised turundusest ja selle ärist, et neid inimesi, kes sellega tegelevad paremini mõista ja tekiks vähem arusaamatusi.[8]

Minu jaoks olid kõik loengud huvitavad, sest igas loengus sain ma midagi uut ja huvitavat teada, mis võiks mulle tulevikus kasuks tulla kui ma juba ise töötan. Sellepärast ei olnud mul ka raske hommikul kaheksaks kooli jõuda, et siis loengut kuulata kuna need avasid veel minu silmaringi ja täiendasid minu arusaama elust tööturul ja erinevate ametite juures. Selle aine juures oli see hea, et kõik loengud olid seotud IT-ga ja nende seotus teiste eluvaldkondadega. Loengud panid mõtlema ka selle peale, et kas ma olen endale ikka õige eriala valinud, mida ma õppima olen asunud, aga tänu nendele loengutele olen ma arusaanud, et ma tahan õppida IT-d, seda ma aga veel ei tea, kas jääda arendajaks või minna administreerijaks, sest pole veel aru saanud kumb oleks minu jaoks see kõige sobivam eriala. Kuid see aine andis mulle parema kindlustunde selles, et ma tahan jääda IT Kolledžisse ja selle ka kindlasti ära lõpetada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kokku saab sooritada arvestust kolmel korral. Kordussooritusele tuleb end registreerida ÕIS-is 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[9] Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olev õpilane ei pea midagi maksma. Tasulisel (OF) õppekohal olev õpilane peab maksma 20€ kordussoorituse eest[10].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldused on: [11]

1) õpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem

2) õpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot

3) õpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%)

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust, mida arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Selleks, et saada õppetoetust peab olema minimaalne ainepunktide arv semestris vähemalt 27 EAP-d.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X=20; Y=28

Kokku peab kahe semestri peale tulema 54 EAPd[12].

20 + 28 = 48 EAPd

54 - 48 = 6 EAPd

Kuna 6 EAPd jäi tgemata ja üks tegemata EAP maksab 50€, siis

6 * 50 = 300€

läheb tasumisele 300€ suurune arve.

Viited