User:Malauri

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margus Lauri
Esitamise kuupäev: 1. november 2013

Essee

Kaugõppuritel tuli aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kirjutada essee päevaõppe kaheksa loengu põhjal. All pool loon kokkuvõtte nendest loengutest läbi enda vaatenurga.

Esimeses loengus[1], mille teemaks oli õppekorraldus ja sisekord, esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Loengus tutvustati üldiselt kooli ja ka koolis tegutsevaid klubisid. Lisaks andis loeng hea ülevaate mida õppurilt oodatakse ja mida tudeng teadma peaks. Loengus rõhutati õppekorralduse eeskirja olulisust, lisaks anti ülevaade ainepunktide kogumise tähtsusest ja kõrghariduse ja bakalauruseõppe erinevusest. Räägiti veel stipendiumi ja õppetoetuse saamise võimalustest. Kuna mina ei ole esimest korda ülikoolis, siis oli enamus asju tuttavad, kuid oli hea asjad üle korrata, sest viimastest õpingutest ka mõni aasta juba mõõdas ning ka kõrgharidusreform on nii mõndagi asja muutnud. Üld kokkuvõttes oli tegu informatiivse ja ülevaatliku ja kindlasti esmaskursuslastele vajaliku loenguga.

Teise loengu[2] luges Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“, sellel loengul olin ise ka realse kuulajaskonna hulgas. Loeng käsitles õppepeturlust, enesemotivatsiooni õppimisel, ajaplaneerimist, et jõuaks kõik tehtud, õppekorraldusest oli juttu ja ka erinevastest eneseväljendusvõimalustest ITK-s (nt robootika klubist). Loengus oli kasutusel nii mõnigi vaimukas slaid, mis kindlasti mällu salvestus ja tänu millele informatsioon ka paremini meelde jäi. Enim jäi kummitama lause, et kaugõppijad peavad enda aega väga oskuslikult planeerima.

Kolmas loeng[3] „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ mille läbiviijaks oli Linnar Viik rääkis innovatsioonisi strateegiast ja erinevatest innovatsiooni liikidest. Räägiti ka läbi enda tehtud vigade õppimisest. Pikemalt rääkis ta ka projektidega põrumisest (fail fast), mis on innovatsiooniga tegelemise loomulik osa. Enamus projekte tahetakse enne konkurente välja anda ja kui see projekt osutub edukaks siis alles tegeletakse selle projekti arendamisega. Sain aru, et tegelikult on pea kõik uudsed asjad me elus innovatsioon, et innovatsioon ei ole mingi sensatsiooniline suur muutus, nagu ma enne arvasin, vaid ka väike muutus ja muudatus asjades. Näiteks ka see on innovatsioon minu jaoks, et astusin sel sügisel kaugõppevormis õppima.

Neljas loeng[4] oli vast minule kõige rohkem huvi pakkuvam „IT-profid küberpättide vastu." Loengus oli juttu küberkaitsest, samuti mitmetest petuskeemidest, ja küberünnakute liikidest. Loengust sain aimu, et küberrünnakud ja –pettus on järjest laiemalt leviv valdkond. Viimasel ajal on uudiskünnise just ületanud erinevad kaardi ja panga pettused ja küberrünnakud kas konkurentide või mingil muul moel ründajatele ebameeldivatele saitidele. Mind pani imestama kui lihtne see tegelikult on, kui on vaid olemas õiged vahendid ja tehnika. Mulle meeldis see loeng tohutult, sest väga palju näited toodi realsest elust ja see omakorda tegi loengu väga huvitavaks ja paremini jälgitavaks.

Viies loeng[5] oli “Elufilosoofia ja IT Eestis” Andres Käveri esitluses. Andres Käver on IT-Kolledži vilistlane, kes on ise olnud 20 aastat ettevõtja. Loengus rääkis ta ettevõtte edendamisest, majanduse tundmise olulisusest IT valdkonnas, lisaks jagas näpunäiteid kuidas IT-kolledzis ja ka tulevikus ettevõttes töötades hakkama saada. Tõi välja erinevused realse elu ja koolisõpitu vahel. Meeldis tema, kui lektori kui ka endise tudengi vaatenurk erinevatele ainetele. Ning ka see, et mitte ainult praktikumides ei tule hoolikalt tähele panna vaid ka teooriad tuleb endale selgeks teha, seda just edasiõppimise jaoks.

Kuues loeng[6] oli „Skype Noc Monitoring“ mille läbiviiateks olid kaks Skype töötajat Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kui nüüd aus olla siis see loeng meeldis mulle kõige vähem ja oli ka kõige raskemini jälgitav. Mehed tõõtavad Skype Noc Monitoring seire meeskonnas nende tööks on ennetada ja vältida tõrkeid või katkestusi teenuse pakkumises. Kuna ilmselt ei ole IT valdkonnaga seotud inimest, kes Skypet ei teaks lootsin minagi saada aimu, kui raske on sellise suurfirma toimimine ja sujuvalt töös hoidmine. Mingil määral see loeng seda pakkus, küll aga just monitooringu valdkonnas ja sedagi küllaltki spetsiifiliste ja keeruliste väljenditega.

Seitsmes loeng[7] oli Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng „Kuidas saada superstaariks ?“ Sellest loengust sain teada mis ettevõte on Nortal ja mis valdkonnas ja piirkondades ettevõte tegeleb. Mulle meeldis nende Suveülikooli programm, see on eelkõige väga kaval meetod ettevõttel leida endale väärt tööjõudu, sest nad saavad kindlad olla et tulevane tööjõud on motiveeritud. Ning ka tudengitele on see hea võimalus saada erialast praktikat, sest koolis seda kõike praksides ei õpi. Lisaks on enamus töökuulutustes nõutud, kas vähemalt ühe või enamasti paari aastane töökogemus ka antud valdkonnas.

Kaheksas loeng[8] oli „Life is an Attitude“, mille läbiviijaks oli Merle Liisu Lindma, kes töötab Mirosoftis personali osakonnas. Minule tundus see kaheksast loengust vast kõige vabam ja õpingukorraldusest ja erialast lähtuvalt kõige kaugem. Loeng keskendus pigem sellele kuidas hoida positiivset ellusuhtumist ja kuidas seda saavutada. Kuidas hoida naeratust näol. Loengut kuulates tuli meelde tsitaat Kurt Vonnegut’lt: “Issand, anna meile meelekindlust leppida asjadega, mida me ei saa muuta; julgust muuta asju, mida me muuta saame, ja tarkust, et nende vahel vahet teha." Loengust jäi meelde Suzy Welch´i 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta otsustamise võte . Minule selline motivatsiooni tõstmise poolteist tund meeldis ning kindlasti sain mõne hea näpunäite kuidas olla edasi motiveeritud ning positiivse mõttelaadiga.

Kokkuvõtvalt võiks õelda, et tänu nendele kaheksale loengule sain vägagi hästi aru milles üldiselt seisneb minu eriala. Selgeks said õppe-eeskirjad, sain häid juhiseid kuidas enda aega oskuslikult planeerida ning olla positiivselt meelestatud ja motiveeritud. Arvan, et õppeaine on hästi ülesehitatud ja hõlmab kõike, et üks esmakursuslane saaks võimalikult hästi aru, mis teda hakkab ees ootama koolis, millised on nõudmised ja millised on tema väljavaated kooli lõpetanuna.

Päevaõppe loengud

[1] Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi "Õppekorraldus ja sisekord", 28. august 2013
[2] Margus Ernits "Õppimine ja motivatsioon", 5. september 2013
[3] Linnar Viik "Innovatsiooni olemus ja juhtimine", 12. september 2013
[4] Tarmo Randel "IT-profid küberpättide vastu!", 19. september 2013
[5] Andres Käver "Elufilosoofia ja IT Eestis", 26. september 2013
[6] Erki Naumanis, Jüri Gavrilenkov "Skype NOC Monitoring", 3. oktoober 2013
[7] Ats Albre, Helen Piirsalu "Kuidas saada superstaariks?", 10. oktoober 2013
[8] Merle Liisu Lindma "Life isa an Attitude", 17. oktoober 2013

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus arvestust järgi sooritada on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Enamasti tuleb arvestuse järelsooritamine kokku leppida vastava aine õppejõuga. Arvestusele registreerimine toimub Õis-i kaudu. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. OF õppekohal on hinnaks 20 eurot. [1]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [2]
2) Taotleda VÕTA, kui selleks on soov.[3]
3) Esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks, kui selleks on soov.[4]
4) Pikendada akadeemilist puhkus, kui on selleks vajadus või soov.[5]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]

Ülesanne

Esimene semester x=22 ja teine semester y=22 kokku siis x+y=44 nominaal on 54 54-44=10 EAP Üks EAP on 50 eurot 10*50=500 Eurole tuleb arve. [7]

Kasutatud allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.12.11
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.1.1
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4
[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.4
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11
[7]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/