User:Mamand

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor:Martin Mänd Esitatud: 6.november, 2014

Essee

Astusin IT kolledši kaugõppesse arendaja erialale, sest soovisin ennast harida ning omandada teadmised programmeerimisest süviti. Olen alati pidanud lugu tehnoloogiast ja selle arengust, kuid ega võimas protsessor arvutil või ülihea graafikakiirendi üksinda ei suudaks luua midagi. Iga tehnoloogilise vidina nutikuse määrab ära programmeerija geniaalsus ning minu motivatsiooniks on ka jõuda tasemeni, kus ma olen võimeline muutma kas mõnda valdkonda või miks mitte tervet maailma, luues koodijuppi.

Vaadates õpingukorralduse ja erialatutvustuse loenguid veebist sain palju huvitavat infot eriala kohta ning selles osas olid loengud vägagi harivad [1]. Õpingukorralduse pool jäi küll minu jaoks veidi igavaks, sest olen eelnevalt juba kõrgkoolis õppinud ning üldiselt on reeglid samad. Seoses sellega peab tõdema, et esimesed 1,5 veebiloengut polnud väga põnevad. Samas mulle meeldis Margus Ernitsa põhiliste tudengi probleemide lahkamine ning peab ka tunnistama, et varasemalt teises kõrgkoolis puutusin nii mõnegi probleemiga ise kokku (Aine ei ole huvitav, õppejõud on igav jne) [2]. Aimu sain ma ka sellest, et IT kolledžis püütakse tudengeid rohkem kaasata ja motiveerida õppetööks. Eriti huvitav tundus pakutav intensiivõppe nädal, kus tegeletakse reaalsete probleemidega reaalsetelt firmadelt. Sooviksin ennast selles kindlasti osalejana näha.

3.nda loengu videolt sai rohkelt infot robootikaklubi tegemiste kohta [3]. TTÜ vilistlasena olin ma juba enne kuulnud sealse grupi tegemistest, kuid sel hetkel ma seda ei teinud. Tuleb vist antud otsust kahetseda, sest ma pean parimaks õppeviisiks praktilist tegevust ning robotite ehitamisest ei tundu olevat praktilisemat käed-küljes õppetegevust. Enam pole mul aga võimalik klubiga ühineda, sest olen täiskohaga tööl ja lihtsalt pole aega.

Jaanika loengut kuulates tekkis äratundmisrõõm (või kurvastus) mitmes asjas. Sarnaselt Jaanika esmasele kogemusele koolis olin ka mina algul hirmutatud teiste kaasõpilaste teadmistest, eriti võrreldes nendega, kes juba samas valdkonnas tööd teinud on. ’Lõpp hea, kõik hea’ võib õelda tema edasise elukogemuse põhjal. Lisaks seletas ta lähemalt oma tööst ja kasutatavatest töövahenditest (Ruby keel, versioonihaldus on tähtis jne). Kohati väga põhjaliku ülevaate tegi ta erinevatest keeltest ja kus/kuidas mingit süsteemi kasutada. Hindan ka tema vaateid stereotüüpide osas ning loodan isiklikult, et Jaanika püüded populariseerida naiste seas programmeerimist kannavad vilja [4].

5. loengus rääkis oma tööst Skype-is Caolyn Fischer. Carolyni amet on seal süsteemiadministraaotr ning oma loengul keskendus ta ka põhiliselt oma töös kasutatavetele vahenditele ja süsteemidele. Alati on huvitav teada saada, kuidas suurfirma tähtsad protsessid toimivad. Peab tunnistama, et alguses oli Carolyni jutt veidi vaikne ja uimane, kuid pikapeale muutus asi paremaks. Kindlasti tuleb ka kõrva taha jätta Carolyini väide,et Indialase käest ei saa sa kunagi eitavat vastust [5].

Kristjan Karmo, kellel on ütlemata huvitav karjääri- ja koolitee, rääkis lähemalt testimisest. Alustas ta loengut testijate puhul levivaid müüte murdes. Mõned näited, mis ta tõi tarkvara vigade maksumusest, olid absurdselt suured ning kinnitasid korraliku testimise olulisust [6]. Üldiselt suutis ta tekitada huvi testimise vastu ning võimalik, et jätta pisik kunagi testija ameti peale mõtlemisele.

Andres Septer kirjeldas värvvikalt erineva struktuuri ja sisekorraga IT firmasid ning andis edasiseks soovitusi, mis sorti firmas võiks tööpõlve plaanima hakata. Andrese lonegut oli hea kuulata see tõttu, et ta suutis teha seda hea tempoga ning samas rääkis IT tööturust täpselt nii, nagu see on. Võimalik, et minu kui tudengi jaoks, kes alles hakkab tööturgu avastama, on sedasorti tööturu kirjeldus kohati küll koomiline kuulata, kuid võib panna mõtlema suuresti edasiste otsuste üle ametikoha valimisel [8].

Mulle meeldis, et kõik loengud olid igatmoodi erinevad ning tutvustasid kõiki põhilisi IT ameteid. Mõni esineja oli kuulatavam, mõnel ei tulnud see nii hästi välja ning mõni tegi avalikku esinemist auditooriumile alles esimest korda. Sellegi poolest oli paljugi kõrva taha panna kõikidelt esinejatelt ning võin siiralt väita, et antud loengud andsid mulle senise teadmatuse juurde väga palju uut infot seedimiseks. IT valdkond on kirju ja huvitav ning seda tunduvalt rohkem minu jaoks pärast nende videode analüüsimist.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

• Kaua on võimalik eksamit järele teha? Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (ÕKE 5.3.6.)
• Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (ÕKE 5.3.6.)
• Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Korduseksami ja -arvestuse puhul peab end registreerima ÕISis (ÕKE 5.2.8.1.)
• Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕKE 5.2.8.)
• Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RF õppekohal õppijale on kordussooritused tasuta (KKK -9.küs).
• Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?kordussoorituse tasu on 20 € (KKK- 9.küs)

Küsimus 5

• Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgnevatel semestritel on vajalik kolme nõude täitmine: kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot, õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. *Mida peab toetuse saamiseks tegema? Tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ . Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.
• Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 30 EAP (arvestatakse kumulatiivselt, seega näiteks ühes semestris 25 ja järgmises 35. Keskmine maht peab olema vähemalt 30) [9].

Ülesanne.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=22, Y=27; Sellisel juhul tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulusid 5+5 EAP-d ehk siis 10*50 Eurot.

Viited

1 Õppekorraldus ja sisekord; Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi-27. august [1]

2 Õppimine ja motivatsioon; Margus Ernits - 4. september [2]

3 Robootika ja häkkimine Margus Ernits 11. september [3]

4 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast; Janika Liiv - 18. september [4]

5 IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele; Carolyn Fischer - 25. september [5]

6 Testimine ja tarkvara kvaliteet; Kristjan Karmo - 2. oktoober [6]

7 IT tööturust; Andres Septer - 9. oktoober [7]

8. KKK [8]

9. Vajaduspõhine õppetoetus. [9]

10 ÕKE. [10]