User:Mamolvog

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mauri Molvõgin
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Sissejuhatus

Selle essee eesmärgiks on anda kiire ülevaade aine õpingukorraldus ja erialatutvustuse raames toimunud loengute põhjal ning lisada omapoolne arvamus. Loengute sihiks oli anda tudengitele aimu, mida nende poolt valitud eriala endast täpsemalt kujutab ehk millega edaspidi üldse kokku puututakse. Loengud toimusid kord nädalas, kokku kaheksa loengut. Kas olnud loengud täitsid aine eesmärgi, sellele küsimusele proovin ka essee käigus vastata.

Õppekorraldus ja sisekord

Esimene loeng oli salakaval. Tegu oli kõigi uute tudengite esimese loenguga Infotehnoloogia Kolledžis. Isiklikult ma ei pannud esialgu tähelegi, et tegu on selle aine loenguga, kuid tagantjärele mõeldes on tegu väga hea aine sissejuhatusega. Loengu viisid läbi erinevad personalid ja õppejõud, nende hulgas Inga Vau (õppeosakonna juhataja), Kaja Salum (raamatukoguhoidja) ja teised. Nagu loengu pealkirjas võib aru saada, siis räägiti peamiselt õppekorraldusest ja sisekorrast. Millistel põhjustel võib tudengi eksmatrikuleerida, mida teha, kui õppemaksu ei ole võimalik ettenähtud tähtajal tasuda, kuidas raamatuid laenutada ja millistel tingimustel ning kuidas raamatukokku üldse sisse pääseb. Võimalus oli soovi korral ka erinevaid küsimusi esitada, kui midagi arusaamatuks jäi, kuid kõik vajalik informatsioon on tegelikult IT Kolledži õppekorralduse eeskirjas kirja pandud.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Linnar Viik, kes oli just hiljuti avaaktusel rektoriameti Tiit Roosmaale edasi andnud, viis läbi teise loengu innovatsiooni teemal. Kui enne loengut oli arusaam, et innovatsioon, see on midagi uut ja toredat, siis peale loengut oli teada, et innovatsiooniks võib nimetada ka vana asja uuel moel kasutamist. Kuna loodusesäästlik kasutamine on väga populaarne teema, siis võib suure tõenäosusega innovatsiooniks lugeda toodet või ideed, mis võrreldes oma eelkäijaga on loodusesõbralikum. Lisaks esitati tudengitele küsimus, kas innovatsioon või uuenemine on võimalik ilma vigu tegemata? Pole kahtlustki, et enne lõpptoote valmimist leiab aset suur hulk katsetusi ja sealhulgas ka põrumisi, kuid iga põrumine viib sammu lähemale edule. Niikaua tehakse vigu kuni ükskord on jõutud ideaalse lahenduseni ning seda Linnar tudengitele selgeks tahtiski teha. Ei tasu alla anda iga esinenud vea tõttu, tuleb olla järjekindel ja oma vigadest õppida, et jõuda soovitud tulemusteni.

Ideest teostuseni

IT Kolledži vilistlane Mart Mangus rääkis ideedest ning nende teostusest. Loengu tegi huvitavaks esineja lood omadest kogemustest ning tudengite kaasamine loengusse. Loengus anti teada, et ainult ideest ei piisa, tuleb palju aega investeerida, et midagi üldse sellest välja tuleks ning nagu eelmises loengus juba mainiti, vead on loomulikud ja vajalikud soovitud tulemuseni jõudmiseks. Vältida tasub juba olemasolevaid ideid, juhul kui sul puudub teistest erinev lähenemine antud ideele, kuid soovitati olemasolevaid ideid katsetada teistes riikides, kus midagi sellist veel ei ole. Lisaks räägiti ka firma loomisest ja sellega kaasnevatest maksudest ja kohustustest. Tegu oli kõige humoorikama loenguga, põhiliselt sellepärast, et tudengitele anti võimalus oma ideid kirja panna ning hiljem vaadati kõik esitatud ideed koos läbi. Mõned olid väga imelikud ja naljakad, kuid ideed sellegipoolest.

Robootikast IT Kolledžis

Loengu pealkiri viitab küll robootikale, kuid Margus Ernits rääkis meile ka motivatsioonist. Tema sõnul tudengite motiveeritus oleneb õppejõust ning mängulisusest. Ta tõi ka näite oma kogemustest, kus antud aine oli huvitav sinnamaani kuni õppejõud vahetus. Samuti lähevad õpitud asjad meelest kui neile ei leita rakendust, näiteks matemaatika valemid, mida väljaspool matemaatikaülesandeid läheb harva tarvis. Margus leidis, et õppetööle tuleks läheneda teise külje alt ehk mängulisemalt. Näite tõi robotiklubist, kus nad lasevad tudengitel proovida ja katsetada kuni püstitatakse probleem, kust edasijõudmiseks on vaja teadmisi ning alles siis hakatakse vajaminevat teooriat omandama. Ma nõustun tema õppemeetodiga, kuna näiteks paljudes keskkooli reaalainetes õpitakse ainult teooriat ja katseteni harva ei jõutagi. See kaotab mõningates õpilastes motivatsiooni, kuna nad ei näe, kuidas seda teooriat reaalselt rakendada. Lisaks tehti tudengitele tutvust ITK robotiklubiga, räägiti võistlustest, kus ITK on võidutsenud ja näidati java õppeprogrammi Robocode.

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Firma Net Groupi IT taristu strateegilise müügi osakonna juhataja Jaan Feldmann ja IT taristu üksuse direktor Toomas Mõttus andsid huvitava, kuid samas ka üpriski keerulise loengu. Ettevõte Net Group pakub IT taristu teenuseid nii Eestis kui ka välismaal. Juttu tuli, kuidas ajad on muutnud serverihaldamist kergemaks. Kui enne pidi serveriruumi käsitsi juhtmetesse möllama minema, siis nüüd on võimalik kaudselt käske serverisse anda, ilma, et peaks serveriruumi kohale minema. Ka võrgukiirused ja kõvakettad on läinud kiiremaks. Mainiti, kuidas serverid suudavad RAID süsteemis SSD kõvaketastelt faile ringi liigutada, pannes kõige tihedamini kasutatavad failid kergesti kättesaadavaks kiirematele ketastele ja vastupidi. Mida kaugemale loengus jõuti, seda keerulisemaks teema läks, kuna serverihaldamisega ma varem kokku puutunud ei ole. Lõpuks jõuti välja mingisuguse „pilve“ süsteemini, millest ma väga aru ei saanud, kuid sellegipoolest olid nad esitlusega palju vaeva näinud, lisades palju illustreerivaid pilte, et teema oleks võimalikult arusaadav.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Agu Leinfeld rääkis meile IT-st ja selle eesmärgist üldiselt. Tegu oli kindlapeale kõige mõtlemapaneva ja huvitavama loenguga. Samuti kaasati tudengid loengusse, kus sai oma arvamust avaldada. Loengus leidus väga huvitavaid argumente probleemile inimeste sõltuvus infotehnoloogilistest vahenditest. Meie ühiskond sõltuvusega jõudnud nii kaugele, et kui mõni vahend ei tööta korralikult, siis võivad inimeste elud ohus olla ja kui ühiskond nii edasi liigub, siis võib suure elektrikatkestuse tagajärjel tekkida suur katastroof. Agu leidis, et asjaolud peaksid olema vastupidi. Infotehnoloogilised vahendid peaksid olema meist sõltuvuses, mitte meie neist. Ma nõustun tema väitega, et tähtis on kogukonna areng, mitte IT areng. Seega peaksid IT rakendused rahuldama vajadusi, mitte tekitama järjest uusi vajadusi.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Eelviimases loengus rääkis Anto Veldre küberturvalisusest ja oma tööst. Ta mainis, et olla pädev CERT meeskonna liige, ei piisa ainult teadmistest, vaid läheb tarvis häid suhtlusoskusi ja ettenägelikkust. Peab oskama ennast abivajava inimese rolli panna, kes ei saa aru, kui liiga tarka juttu ajada. Juttu tuli ka erinevatest küberrünnakutest, viirustest ja ussidest ning kuidas ennast nende eest kaitsta. Igati asjalik loeng, kuna arvutiturvalisuse teemast ei saa tänapäeval üle ega ümber.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Viimast loengut andis TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe. Juttu tuli Eesti kõrgharidussüsteemist ja võrreldi seda meie põhjanaabri Soomega. Tuleb välja, et Eestis on kõrgharidusasutusi rohkem võrreldes Soome ja meie rahvaarvu vahega. Kalle rääkis ka edasistest õppimisvõimalustest, põhiliselt TTÜ näitel ning tõi välja igasugu võrdlusi teiste kõrgkoolidega. Lisaks tutvustas ta meie ülikooli ümbritsevaid hooneid, kuhu kõik oodatud on ja räägiti uuest IT majast, mis lähiaastatel ilmuma peaks.

Kokkuvõte

Kas loengud täitsid aine eesmärgi? Kõik loengud olid mingil määral erialaga seotud, seetõttu võib öelda, et eesmärk saavutati. Ainukene loeng, kus teema läks natukene liiga spetsiifiliseks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“. Loengu teisest poolest, kus räägiti „pilve“ süsteemist ja serverite arhitektuurist, oli keeruline aru saada, aga administreerijatele arvatavasti väga huvitav, juhul kui nad mõistsid millest räägiti. Kaheksa loengut läks üpriski kiiresti. Igas loengus sai midagi uut ja huvitavat teada, mistõttu oleks võinud vähemalt paar loengut veel olla.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kuidas edasi?
Tuleb välja uurida, millal toimuvad korduseksamid. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil.

Kaua on võimalik eksamit teha?
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?
Tuleb rääkida õppejõuga, et saada teda, kas korduseksamile saamiseks on vaja teha ka täiendavaid ülesandeid.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Kordussooritusele registreerimine toimub õppeosakonnas, kuhu REV õppekohal olevatel tudengitel tuleb kaasa võtta ka maksekviitung.

Mis on tähtajad?
Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
RE õppekohal on tasuta.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus.


Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Millised on tegevused?
Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

  • Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
  • Tehtud tööde näidised;
  • Kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

  • Kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
  • Kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
  • On analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
  • On kajastatud kogemusest õpitut;
  • Taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
  • Analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Millised on tähtajad?
Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.