User:Marusalu
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Arusalu
Essee
Alates 26. augustist olen igat neljapäeva hommikut põnevusega oodanud. Kui olin varem otsinud YouTube-st salvestusi erinevate IT inimeste kõnedest ja esitlustest, siis nüüd anti võimalus täiesti tasuta olla Eesti oma ala tipptegijatega samas ruumis ning kuulata nende nõuandeid.
Esimeses loengus olid esinejateks IT Kolledži omad inimesed. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid, mis selle aine jooksul üldse toimuma hakkab, mida võib oodata ja mida peab ise tegema. Juri Tretjakov rääkis koolis kasutatavatest tehnoloogiatest ja kelle poole pöörduda, kui tekib probleeme mõnega neist. Inga Vau ettekandest said uut ja väga väärtusliku infot kõik rebased. Oli juttu üldisest õppekorraldusest ja vastuse said väga paljud küsimused. Marje Meenov tuletas meelde, et tagasiside on oluline ning seletas ära stipendiumite saamise võimalused. See loeng oli kõige esinejate- ja inforohkem ning samas ka väga oluline edaspidiseks.
3. Septembri hommikul oli meile kogemusi jagamas Tiina Seeman, kes oli vaatamata oma noorest east väga kogenud projektijuht. Ta seletas meile projekti olemust, läbikukkumiste põhjuseid, projektijuhi olulisi omadusi ja palju muud IT projektidega seonduvat. Kuigi varem olin ma üpriski innustunud projektijuhtimisest ning kaalusin täitsa projektijuhiks saamist, siis pärast Tiina ettekannet ei olnud ma enam nii vaimustunud. Mitte, et projektijuhi amet halb oleks, aga see tähendab vägagi suurt pinget ja vastutust. Lisaks peab projektijuht olema ülimalt hea suhtleja. Otsustasin, et jään parem arendajaks edasi, kuid nagu ma järgnevatest loengutest õppisin, siis ei pääse ka arendajad kergemalt.
Tulles kümnenda septembri hommikul auditooriumi, ei osanud ma aimatagi kuidas järgnevad poolteist tundi mind edaspidiseks kooliteeks motiveerida võivad. Elar Lang sai minu tähelepanu sel momendil, kui mainis, et on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi. Ka mina olen Polütehnikumi vilistlane ja see pani mind kuulama. Elari edulugu näitas, kuidas head tulemused on praktiliselt kättevõtmise ja järjepidevuse asi. Tuleb keskenduda eesmärgile ja nii on kõik võimalik. Olles nüüd kõik ettekanded ära kuulanud võin öelda, et Elari motivatsioonikõne oli neist minu lemmik.
Taavi Tuisk oli külas 17. septembril ning rääkis süsteemihaldurite elust ja kannatustest. Kuna Polütehnikumis õpetati meile peamiselt süsteemihaldamist, siis olin teemaga juba eelnevalt pisut kursis ja võibolla ka pisut tõrksalt meelestatud. Pärast eelneva kooli lõpetamist lubasin, et minust ei saa kunagi süsteemihaldurit. Ei oska öelda kas tegemist oli juba kinnistunud eelarvamusega, aga Taavi ettekanne minu meelt süsteemihalduri töö suhtes ei muutnud. Samas on hea, et leidub inimesi, kes seda tööd tõeliselt armastavad.
Viiendast loengust jäid kõige paremini meelde kassipildid. Lisaks oli loomulikult palju uut ja huvitavat infot testimisest ja testijatest. Esinejaks oli Kert Suvi, kes oli minu jaoks esimene inimene, kes oskab testimisse nii entusiastlikult suhtuda. Kuigi see entusiasm oli ka pisut nakkav, on mul siiani mulje jäänud, et testija on üks kõige vähem tunnustust pakkuv IT amet. Kui arendaja saab hea töö eest kiitust ja administraatorit ei panda hea töö korral tähele, siis testijad võivad hea töö korral arendajate käest vaid pahameelt vastu saada. Kuna ka enamustes tänapäevastes IT ettevõtetes on arendajatelt nõutud automaattestide kirjutamist, siis on minu silmis inimtestijate töö tähtsus vähenemas.
Targo Tennisberg kasutas kuuenda loengu alguses võluri kostüümi, et kuulajate tähelepanu saada. See ka toimis suurepäraselt. Kuigi see oli ettekanne sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda, oli see minu meelest ainus esitlus, mis arendajate elust rääkis. Kuna olen ka ise arendust õppimas, siis oli see minu jaoks ka väga huvitav. Targo rääkis arendusprojektide toimimisest ja mida kõike peab üks arendaja tegelikult ühes projektis tegema. Lisaks andis ta nõuandeid töö leidmiseks ja oma väärtuse hindamiseks. Loengu lõpus pakkus Targo ennustusi IT tuleviku kohta ning pani mõtlema, kas meie tööd ikka on tulevikus alles...
Seitsmes loeng oli jällegi üks huvitavamatest kuna juttu tuli IT ettevõtlusest. Eks meist kõik on mõnel momendil mõelnud oma startupi loomisest. Samuti ka mina ja see loeng andis kindlasti innustust juurde. Kuigi Tanel Unt ei kasutanud oma ettekandeks PowerPoint’i presentatsiooni, suutis ta ikkagi auditooriumis olijate tähelepanu võita oma spioonifilmilikult põnevate näidetega. Tema asutatud firma Navirec-iga seotud sekeldused olid heaks näiteks, et oma ettevõtte loomine ei tähenda vaid suurt investorite raha ja minimaalse pingutusega juhiks olemist, vaid 24/7 töö tegemist, et pinnale püsima jääda. Kui peaks välja tooma ühe mõtte, mis Taneli jutust kõige rohkem meelde jäi siis see oli väide, et hea tiim on olulisem kui hea idee.
Viimast loengut oodates olid lootused suured. Mis on see kirss tordil, millega meid tulevase IT karjääri suhtes mõtlema pannakse. Mina isiklikult ei pidanud pettuma. Statistika ja andmekaeve on viimasel paaril kuul olnud minu huviorbiidis ning ootasin, millal sellest rääkima hakatakse. Oliver Kadak andis sarnaselt eelmisele loengule põnevaid ja kohati ulmelisi näiteid andmeanalüüsi kasutusvaldkondadest. See, kuidas näiliselt mõttetust informatsioonist luuakse seoseid ja kasutatakse neid näiteks kuritegevuse ennetamiseks või reklaami kuvamiseks oli minu jaoks tõeliselt huvitav. Oleg Bogdanovi lühikesest, kuid õpetlikust kõnest jäi kõlama soovitus leida oma karjääriks mõni ala, mis oleks lisaks IT-le ka reaalse eluga seotud.
Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis väga hea ülevaate erinevatest karjäärisuundadest infotehnoloogia vallas. Lisaks sain paljudele koolielu puudutavatele küsimustele avaloengust vastuseid. Esinemas käinud ettevõtjad, projektijuhid, arendajad, testijad ja muud spetsialistid tegid selgeks, et olen valinud enda jaoks vägagi sobiva eriala, ning tulevik on 100% minu enda teha.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]
Kordussoorituse tegemiseks peab leppima kokku õppejõuga, kes võib täiendavaid ülesandeid anda enne kordussooritusele lubamist.[2]
Kordussooritusele registreerumine käib ÕISis. [3]
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [4]
Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20€ [5]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilisele puhkusele saab minna esimesel aastal, kui on tegu tervisliku põhjusega, ajateenistusse minekuga või lapse hooldamisega. [6]
Akadeemilisele puhkusele minekuks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [7]
Akadeemilise puhkuse maksimaalne aeg on 3 aastat (lapse hooldamine). [8]
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [9]
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [10]
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
X = 19;
Y = 23;
Ühes semestris nõutud 27 EAP.
Ühe EAP hind = 50€ [12]
Esimesel semestril jääb tegemata 8 EAP. Esitatakse arve summas 8 * 50€ = 400€.
Teisel semestril jääb lisaks tegemata veel 4 EAP. Kokku on tegemata 12 EAP. Esitatakse arve summas 12 * 50€ = 600€.
Maksta tuleb nüüd 8 EAP + 12 EAP eest ehk 20 EAP. Summaks 20 * 50€ = 1000€.
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.14.
- ↑ Õppeteenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.7.
- ↑ Kõrgharidusreform - õppekulude osaline hüvitamine
