User:Masaar

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)

Autor: Martin Saar

Esitamise kuupäev: 23. november 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine pakkus rohkelt mõtlemisainet, millist eriala peaksin valima. Mulle, kes ma teen alles infotehnoloogia maastikul lapsesamme, oli kõiksugune info erinevate erialade kohta vägagi teretulnud.

Esimene loeng [1]andis palju vajalikke teadmisi koolist ja õppetööst. Olin ise eelnevalt paljude asjade kohta uurinud ja suur osa informatsioonist oli mulle juba eelnevalt teada. Küll aga sain ma selgeks, kuidas käib kumulatiivne EAP-de arvestus.

Teist loengut [2]pidas Margus Ernist teemal õppimine ja motivatsioon. Olin ise väga tuhinas EIKi õppima tulemisest ja minu ootus uue teekonna ees oli suur. Usun, et enamik tudengeid tahab koolis edukas olla, kuid paljudel tekib koolitöödega raskusi ja motivatsioon kaob. See loneg ei tekitanud just juurde suurt tuhinat õppimise vastu, kuid ta andis mõtlemisainet, kuidas oma motivatsiooni säilitada. Samuti pani see mõtlema, mida õppimine minu enda jaoks täpsemalt tähendab. Kui sa tead, kuidas õppida ja kuidas õppimist lõbusaks teha, siis sa näed selles ka rohkemat, kui ainult kohustust. Sellisel juhul ei tohiks kooli eduaks läbimine olla probleem, vaid pigem lausa nauding. Me ei tohiks mõelda, et meie eesmärgiks on saada auhind, mis ootab meid 180 EAP läbimises, vaid pigem iga EAP, mida me läbime, ongi auhind. Oma varasemas bakalaureuseõppes nägin nii mitmeidki kordi akadeemilist pettust pealt. Nägin kõrvalt, kuidas mõeldi, et pettus on hea päästerõngas, kuid hiljem maksis see alati valusalt kätte. Siinkohal ei saa ma rohkem nõustuda õppejõu ja kooli juhtkonna seisukohaga – pettuste vastu tuleb olla karm ja halastaamtu. Pettus koolitöös on nsgu mädaplekk õunal – kui seda välja ei lõika, siis see levibki aina edasi. Olen kooli tulnud õppima ja teadmisi saama, kuid kui mu ümber käib ainetest läbi nihverdamine ja sellega kaasnev halb õpikeskkond, siis see võib kehvasti mõjutada ka minu motivatsiooni.

Kolmanda loengu[3] teemaks oli robootika ja häkkimine. Minu kokkupuude robootikaga on olnud olematud. Senimaani on vast puldiauto patareide vahetamine olnud kõige lähedasem asi, mis ma robootikas teinud olen. See ei tähendab aga sugugi seda, et mul pole huvi teema vastu. Loomulikult olen näinud erinevaid videosid võtlevatest ja palli võidu tassivatest robotitest, samuti olen kuulnud võistlusest Robotex. Loengus soovisin ma saada vastust eelkõige kahele küsimusele. Kas robotite ehitamine on lõbus ja kas see on raske? Leian, et robootikaga tegelemine on kindlasti lõbus, kui sul on selle vastu huvi japiisavalt aega. Raske on see ainult siis, kui teed seda vastu tahtmist ja siiras huvi puudub. On ju teada, et parim viis õppimiseks on see, kui sa ei saa arugi, et sa õpid. See kõik tundus minu jaoks tegelikult väga kaasahaarav, kuid lõpuks otsustasin siiski, et ilmselt ei suuda ma praegu selleks piisavalt aega leida, ja mul on kombeks juba, et kui midagi teha siis korralikult ja täie pühendumusega. Ka esmaskursuslastel on Robotexil edukaid esinemisi olnud. Ootan huviga, millega minu kursusekaaslased hakkama saavad ja kui hästi neil läheb.

Neljandat loengut [4]andis Toggli programmeerijaJanika Liiv. Kogu loengu vältel tundus mulle, et Janika on hästi loengu ette valmistanud – ta pani auditooriumi hästi endaga kaasa mõtlema ja aktiivsemad osalejaid said isegi särgivõrra õnnelikumas. Oli tunda, et loengu pidamine 100 inimese ees ei ole tema igapäevatöö, kuid minu arust sai ta suurepäraselt hakkama. Kuna ma ise ei oma eelnevat kogemust programeeriises, siis ma samastasin ennast vägagi palju Janikaga, kes samuti oli EIK-sse õppima tulles suhteliselt algaja. Enne õppima asumist ma natuke kartsin, et mu teadmsied sel alal pole piisavad kõikide ainete edukalt läbimiseks. See loeng andis mulle aga palju kindlust juurde, sest sain kinnitust, et kui asja vastu on huvi, pole kunagi liiga hilja midagi selgeks õppida. Samuti meeldis mulle, et Janika rääkis palju erinavatest IT-terminitest, millest ma polnud eelnevalt midagi kuulnud. Janika rääkis ka sellest, kuidas ta otsis oma kohta ja pani aluse naiskogukonnale. Naisi on IT- valdkonnas vähe, kuid kas me peaksime neid iga hinna eest siia meelitama ? Minu enda mõtted on siinkohas täiesti seinast seima. Ühest küljest mõtlen, et milleks seda peale sundida – kui kellelgi on huv,i siis ta tegeleb sellega ja tema jaoks on see tegelikult täiesti kättesaadav. Tekib tunne, et üritame naisi IT valkonda meelitada, mitte neid antud võimalustest teavitada. Teisest küljest tundub jällegi,et kui on huvi, aga see jääb selle taha, et ei taheta olla ainuke naine meestmaailmas, siis tundub IT propageerimine naiskogukonnale mõistagi hea. Usun siiski, et selles on rohkem positiivset kui negatiivset.

Viiendas loengus [5]tuli meile rääkima Carolyn Fischer, kes on EIK-s lõpetanud süsteemide administreerimise. Kui tema loengut võrrelda Janika omaga, siis selles ei tundunud nii palju kirge. Kuid kui selgus, et see on talle esimest taoliseks etteasteks, oli ka arusaadav, et tal on lihtsalt väike närv sees – eks meil kõigil oleks. Olenemata sellest, et loeng oli kohati väga monotoomne, oli väga huvitav kuulata, kuidas ta on jõudnud Skype, mis on ilmselt üheks meelsamaks paigaks üldse, kus töötada. Olen palju mõelnud kumba suuna valida, kas administreemist või programeerimist. Kkuna rääkis inimene, kes töötab administraatorina, siis proovisin võimalikult palju erialast inormatsiooni kõrvataha panna. Carolyn ütles midagi, mis pani mind langetama lõpliku otsuse programeerimise kasuks. Ta ütles: „Ükski administraator ei saa tulevikus ilma programeerimiseta.“ See pani mind mõtlema, et kui administreerimine nõuab üha rohkem programeerimisoskust, siis miks mitte kohe ka programmeerimist õppida. Nüüd olengi teinud otsuse, et õpin süsteemide arendust.

Kuuendas loengus [6]rääkis Kristjan Karmo, teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Selleks ajaks olin ma juba õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest saanud väga palju positiivset ja elulist inormatsiooni. Polnud seegi loeng erandiks –sain väga palju teada testimise kohta,millest ma varem suurt midagi ei teadnudki. Mul polnud õrna aimugi, et testmine on arenduse juures nii oluline ja et süsteemide vead võivad meeletuid summasid maksma minna. Kristjan murdis enamik testijatega seotud müüdid ja tekitas minulgi suurema huvi selle vastu. Minu jaoks oli loengut läbiv teema see, et testijad on väga olulised ja et testijana õpib tegelikult väga palju.

Seitsmes loeng[7] oli IT tööturust ja loengut pidas Andres Septer, kes haaras mind oma enesekindlusega väga hästi kaasa. Kuna ma ise pole kunagi tööturul aktiivne olnud, siis olin väga huvitatud, mis on lonegupidaja soovitused. Sain teada väikeste ja suurte ettevõtete plussidest ja miinustest, samuti soovituse kindlasti osaleda kunagi mõnes start upis. Andres elavdas loengut paraja koguse huumoriga. Näiteks ütles ta: „Riigiasutuses on nagu ta on – teie käite seal ja teete näo, et teete tööd janemad teevad näo, et maksavad palka.“

Kaheksandas [8]ehk viimases loengus käis meil rääkias Elar Lang teemal suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Elar rääkis pikalt, kuidas ta läbis edukalt kõik koolid, jättes mulje, nagu oleks see väga lihtne olnud. Õppetöösse suhtumisega olen üldjoontes Elariga nõus, kuid vahepeal jättis ta liiga äärmusliku mulje. Muidugi ei taha keegi tööle võtta laiska töölist, kuid sellest, et koolis ei jätku kõigil iga aine vastu suurt huvi ei tähenda, et ta ei võiks olla enda erialal tugev ja vägagi hoolas. Loengu teine osa rääkis paroolidest ja nende turvalisusest. Minu jaoks ei olnud see väga huvitav, sest olin sellest kõigest eelnevalt teadlik.

Kuigi kaheksa loengut pole sugugi pikk aeg, andis see aine mulle palju kasulikke teadmisi, samuti kindlustunnet, et kui mul on piisavalt palju tahtmist ja motivatsiooni, siis suudan ka kooli edukalt lõpetada. Loenguid kuulates sain vastuse mind enim kummitanud küsimusele – kumma eriala ma valin, kas administreerimine või programmeerimine? Usun, et minu jaoks on õige tee just viimane.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus: Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [9] Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS-is.Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [10] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[11]


Küsimus 4


Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga.[12] Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus[13]

Ülesanne Esimene semester 22EAP ja teine 25EAP Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, ja semestris tuleb läbid 27EAP[14] Seega kokku peab maksma 7*50=350€


Viited