User:Masarapu

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Madis Sarapuu

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev 31. oktoober 2013

Essee

Õpingukorralduse loengusse tulles võisin vaid aimata, millest selles loengus juttu tuleb Seda enam, et kaugõppe tunniplaanis see aine just tihti ei figureerinud. Kuuldes, et peab päevaõppe loengud läbi vaatama ja essee kirjutama, sain aru, et täitsa niisama ikka arvestust tehtud ei saa. Kuna eelarvamused päevaõppe loengute kohta puudusid, siis ootasin põnevusega, mida uut teada saan. Oli teemasid, mis mulle rohkem tuttavad olid, kuid sain teada nii mõndagi uut ja huvitavat.

Õppekorralduse loengus tutvustati kooli ja koolis toimuvat ning selgitati deklareerimise korda. Arvestades, et loeng oli päevaõppe tudengitele, siis ei pane pahaks, et kõiki VÕTA aspekte ei seletatud, kuid mulle ja ka paljudele teistele kaugõppuritele on see kindlasti väga oluline teema, sest sellest aastast muutus ka punktide arvestamise kord. Enam ei lähe VÕTA punktid semestri punktide arvestuses arvesse ja seega paljud peavad järgmiste aastate aineid võtma, et semestri punktid kokku saada. Järgnevatel aastatel võiks seda teemat võibolla rohkem seletada. Motivatsiooniloeng oli igati õigel kohal. Eriti kaugõppes on ennast raske tagant sundida, sest loenguid, mida videost vaadata on palju ja materjali, millest läbi närida on lademetes. Samas mainiti ka olulist teemat ehk nn spikerdamist ja plagiaatide tegemist. Kahtlemata on õppuritel kiusatus, kuid ehk pigem suurem probleem on sellega päevaõppes, sest kaugõppes õppivad isikud peaks juba teadma, et teadmisi omandavad nad iseenda, mitte õppejõu jaoks.

Innovatsiooni teema tundus alguses meie erialast veidi kauge, kuid näited, mida loengus toodi, olid küllaltki mõistlikud. Mind üllatas, et innovatsioon on ka see, kui tavalise autoga tööletuleku asemel otsustan ühel päeval jalgrattaga tulla. Ei pea olema alati maailma muutev mõtlemine, et olla innovatiivne! Innovatsioon on ka see, kui firma võtab kasutusele kusagil mujal välja töötatud asja, mis on aga nende jaoks uuenduslik. Küberpättide teema on alati päevakorras olnud ja selle teema tagamaid ma varem ei teadnud. Kõige huvitavam infokild minu jaoks sellest loengust oli parooli tugevuse küsimus. Tuleb välja, et põhitugevus on pikkus – vahet pole, mitu numbrit ja suuri tähti paned, kakskümmend a-tähte on ikka parem parool kui näiteks 6p1nguKorraldu5.

Elufilosoofia loengus toonitati korduvalt matemaatilise analüüsi olulisust ning selle peaks kindlalt viiele tegema, et paremini IT-maailmas hakkama saada. Firma asutamise osas sain palju huvitavat infot teada. Nimelt mainis Andres Käver ära, milliste riskidega peaks arvestama tööpakkumisi vastu võttes ja et tuleks optimeerida maksude maksmist, aga mitte nendest kõrvale hiilida. Erki ja Jüri Skypest rääkisid oma tööst ja sealsetest lahendustest. Kohati oli jutt isegi liiga spetsiifiline, aga ilmselt juba mõne semestri pärast on see kõik arusaadav. Üldiselt said ilmselt kõik süsteemi administreerimist õppivad tudengid aru, milline võiks olla üks võimalik töö, mis peale lõpetamist ees ootab.

Nortali töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu tutvustasid ettevõtet ja rääkisid ka nende poolt pakutava suvekooli võimalusest. Ilmselt see küll pigem on päevaõppe tudengitele kui kaugõppe tudengitele, aga igal juhul päris hea võimalus erialast tööd praktiseerida.

Merle Liisu Lindma oli oma slaididega väga palju vaeva näinud ja igalt slaidilt võis lugeda erinevaid tsitaate tuntud tegijatelt üle maailma. Kõik need tsitaadid läksid ilusti kokku tema jutu teemaga ellu ja ka töösse suhtumisest. Ta suutis väga haaravalt rääkida ja oma energilisusega teha ka minu meeleolu paremaks. Informatsiooni oli palju mida omandada ja elutarkusi tuli sealt palju ning ilmselt pean seda veel hiljem uuesti vaatama, et mõned tsitaadid veel slaidididelt endale üles märkida. Väga hea loeng lõpetamaks õppekorralduse loengute seeriat.

Õpingukorraldus pakkus tegelikult rohkemat kui ma oodata oskasin. Arusaadav, et räägitakse koolist ja kõigest õppetööga seonduvast. Ka potensiaalsete töökohtade tutvustavaid loenguid võis oodata, aga kokkuvõttes sai iga loengu kuulaja ikkagi rohkem teadmisi kui arvata oskas. Alates enese parema motiveerimise nippidest kuni oma firma loomise nippideni välja. Kuna iga loengupidaja rääkis oma elukogemusega omandatud teadmistest, siis sai palju sellist infot, mis endal tuleks ainult läbi katse-eksitus meetodi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [1]. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Riigifinantseeritaval kohal on kordusarvestus tasuta. Ühte arvestust saab kuni kolm korda teha. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [4].

EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused [5]. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [6]. Ainete eest, mis ületavad 182 EAP-d, tuleb tasuda õppemaksu [7]. Kui oled ületanud selle EAP määra, siis esitatakse sulle selle eest õppemaksu arve [8].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.