User:Mbirk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margus Birk
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Erialatutvustuse essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille eesmärk on tudengitele tutvustuda erinevaid õpingute vältel tekkivate olukordade lahendamist ühelt poolt, teine pool ainest annab hea ettekujutuse sellest, mis meid tööd otsides ees ootab ja kuidas selleks valmistuda. Kõige selgema pildi annab see, kui enda tööst ja kogemustest räägivad valdkonnas aktiivselt kaasalöövad inimesed. Loengutel käis esinemas 8 infotehnoloogiaga tihedalt seotud inimest/gruppi, kel kõigil oli võimalus oma kogemusi jagada. Mulle meeldis see, et esinejad olid erinevatest infotehnoloogia sektoritest – leidus nii programmerijaid, adminne, testijaid kui ka vabakutselisi.

Olles ise arendust õppiv tudeng olid loengud, kus esinemas programmeerijad minu jaoks kõige huvitavamad. Teine loeng, kus esines Janika Liiv oli kõige meeldejäävam. Olgu öeldud, et ma ei ole programmeerimisega vähemalgi määral varem kokku puutunud ja väga kerge oli Janika jutuga samastuda, sest ka tema alustas ITK-d ilma varasema kogemuseta IT alal. Üks tema väiteid oli, et programmeerimine on pigem loovkirjutamine kui midagi muud. See tekitas esialgu väheke ebamugavust kuna ei pea ennast suuremaks asjaks loovkirjutajaks, küll aga sain hiljem aru, mida ta selle all mõtles. Koodi võib kirjutada mitut viisi, käed on vabad ja ühte ülesannet võib lahendada mitmel erineval moel.

Ma arvan, et Janika öeldu loovkirjutamise kohta haakus eriti hästi viimases loengus Siim Vene poolt esitatud küsimusega - “Mis on see mida iga IT inimene igapäevaselt teeb?” - vastus on – lahendab erinevaid probleeme. Seega, et heaks programmeerijaks/adminniks/kelleksiganes saada, on suureks eeliseks see, kui suudad asjale loominguliselt läheneda. Loominguline lähenemine programmeerimise seisukohast tähendab minu jaoks seda, et ollakse võimeline nägema ülesandeid mitmetahuliselt ja läbi selle ka võimalikult paljude erinevate lahenduste peale tulla.

Meeldejäävuselt järgmine esineja minu jaoks oligi Siim Vene, Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT juht, samuti ITK kasvandik. Tema esinemine oli kõige kaasahaaravam ja kõige rohkem uut, huvitavat ja kasulikku infot sisaldav. Ta rääkis natuke meditsiini ja IT seotusest, sellest kuidas tulevikus hakkavad nanorobotid meie sees diagnostikat tegema ning kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas käis infosüsteemide väljatöötamine – automaatselt tööle võttes genetakse arstile oma kasutajanimi ja muu vajalik ning sellega pääseb ta siis kõigele vajalikule infole ühe kasutajaga ligi ning töölepingu lõppedes eemaldatakse ligipääs andmete automaatselt. See oli suur asi, sest varem pidi seda kõike eraldi tegema, see võttis aega ja päädis endas riski – nimelt võisid töölepingu lõppedes kontod jääda avatuks ehk ligipääs patsientide haiguslugudele säilis – info lekib.

Siim Vene ettekanne oli põnev, sest ta haaras publikut kaasa, viskas aktiivsematele Snickersit ning rääkis nii spetsiifilistest asjadest, mis tema töös ette tulnud, kui ka üldistas ja andis häid nõuandeid tulevastele IT inimestele – enamus mida te siin koolis õpite, te ilmselt kasutama ei hakka, kuid olge valmis õppima ka peale kooli lõppu, sest vajalik on harjumus saada uusi kogemusi. Ma arvan, et see oli väga hea ja värskendav mõte erialatutvustuse esinemiste lõppu.

Veel üks huvitav esinemine oli Martin Paljaku oma. Tegemist siis vabakutselise IT inimesega, kes hetkel küll töötab CERT-EE-s. Huvitav oli see esinemine just sellepärast, et ta ise ei olnud IT alast haridust omandanud, küll aga vabal ajal ennast väga kurssi viinud. Lõi iseseisvalt tarkvara, millega sai kiipkaardi lugemine võimalikuks Linux keskkonnas. Temalt mõte, et helpdesk on nagu IT valdkonna tuletõrje – sinna pöördutakse siis kui kõik on väga katki. Ning protokoll vs paanika – reaalses elus kriitilises olukorras kaob protokoll ära ja asendub “fix it, anyway you can” mentaliteediga. Tema ettekanne haakus võib-olla kõige rohkem Playtechi Andres Septeri omaga, sest nad mõlemad rääkisid generaliseerumise ja spetsialiseerumise erinevatest tahkudest ja sellest, mis on mõlema plussid ja miinused. Kohati irooniline, sest oma nägemustelt olid nad väga erinevad - Martin Paljak pidas karmat tähtsaks ja mainis, et ta ei töötaks Playtechi suguses firmas, sest nende tarkvaraga võetakse inimestelt raha ära. Erinevad inimesed aga samasugune sõnum.

Andres Septer aga rääkis peale ülalmainitud teema ka IT nö köögipoolest – millised on tiimid ja soovitas ka meil mõelda, kus ja kellena me töötada tahaksime. Vertikaalsed tiimid vs horisontaalsed tiimid – kas üks inimene teeb kõik ära, rackide ühendamisest kuni kliendile üleandmiseni vs spetsialiseeritud tiim, kus üks inimene teeb ainult ühe lüli sellest ettevõtmisest. Tema ettekandest jäi ka meelde, et Eesti oludes ei ole väga sügav spetsialiseeritus alati otstarbekas, sest oma väikse suuruse töttu ei ole palju ettevõtteid, kellele oma teadmisi müüa. Meeldis, et ta oli oma ettekandes selge ütlemisega ja otsekohene, tühja juttu ei olnud.

Väga hea temaatika tema esinemises oli “lipsud” vs IT inimesed ehk äri-it vs infra-it vs bürokraatia it. Ma arvan, et selle temaatika üks hea mõte oli see, et “lipsudel” on IT inimesi vaja ja vastupidi – üks oskab koodi kirjutada, teine seda maha müüa. Näitena selle kohta tõi ta juhtumi, kui programmi müügihinna tõstmine 20% tõstis programmeerija palka 200%.

Eesti IT maastiku staarist Skype käisid meile esinemas Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Üks nendest tegeles väljapoole helpdeskiga ehk klienditoega, teine firmasisese helpdeskiga. Nad päris osavalt selgitasid meile helpdeskis töötamise tagamaid oma kogemuste kirjeldamisega ja video näitamisega. Kummutati väärarusaam, et helpdesk = helldesk. Meenub, et üks Peetritest ütles, et selleks, et heaks helpdeski töötajaks saada, võiks inimesel olla soov teisi aidata. Eriti meeldivaks kujunes aga küsimuste voor, mis oli vast kogu erialatutvustuste loengute seeria kõige aktiivsem.

Eelviimases loengus käis esinemas Kristjan Karmo ASA Quality Services-st. ASA Quality Services on tarkvara testimisele spetsialiseerinud ettevõte. Kristjan Karmo tõi oma esitluses mitmeid värvikaid näiteid juhtumistest, kus tarkvara testimine võinuks ära hoida hiigelsummades kahjusid. Näiteks Knight Capital Group'i kauplemistarkvaras tekkis viga, mis hakkas väärtpabereid ostma spreadi kallimast otsast ja müüma odavamasse otsa – ilmselge, et hetketega tekkivad kahjud on meeletud, antud juhtumi puhul tekitati alla tunniga 700m usd kahjumit.

Lisaks erinevatele huvitavatele näidetele selgitas Kristjan Karmo oma ettekandes, et mitmed väärarusaamad testimise kohta ei pea tegelikult paika – nendeks väärarusaamadeks oli, et testimine on igav, testimisega saab hakkama ka sekretär ja testimine on algaja arendaja töö. Mis mulle jäi veel meelde tema esinemisest oli see, et hea testija oskab süsteemselt ja loominguliselt probleemile läheneda ning suudab leida vigasid sealt, kust mitte keegi teine neid otsida ei oska.

Kokkuvõttes tahan öelda, et erialatutvustuse ettekanded on olnud suuresti silmaringi laiendavad ja valdkonnast väga hea esialgse ettekujutuse maalinud. Huvitavat ja kasulikku informatsiooni oli palju, kõige väärtuslikum mis kõrva taha suutsin panna on see, et IT valdkonnas peab aja ja muutustega sammu pidama ning areng peab toimuma ka peale kooli lõpetamist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kõigepealt peaks täitma õppejõu poolt määratud tingimused eksamile pääsemiseks:

5.3.3. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile õppurit, kes ei ole täitnud õppeaine programmis kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi ning kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Peale läbi kukkumist eksamil on aega 2 semestrit, et eksam uuesti sooritada: 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga: 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordueksamile saamiseks peab registreerime õppeosakonnas:

5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;

5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA saamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.

2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.