User:Mbusch

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Markus Busch

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 25.10.2015

Essee

Eriala tutvutus on aine, mis peaks õppurile selgitama, mis see IT tegelikult on ja kas see on tema jaoks õige valik. IT Kolledžis kutsuti, infotehnoloogia erinevate tahkude välja toomiseks, esinema mitmeid edukaid IT alal tegutsevaid külalisi.

Esimeses loengus [1] oli palju esinejaid, räägiti peamiselt õppetöö korraldusest, tutvustati õppetöö korraldamisega seotud personali ning jagati näpunäiteid ootamatustega toimetulekuks. Samuti tutvustati õppetöö väliseid projekte nagu robootika klubi ning Pythoni programmeerimise klubi. Loengu teises pooles räägiti täpsemalt erialatutvustuse õppeaine kohta, kuidas arvestus kätte saada, kust materjali otsida ning kuidas seda kõike vormistada.

Teises loengus [2] esines Tiina Seeman, kes rääkis IT projektide juhtimisest. Enesetutvustuses tuli välja, et Tiina on meeskonna juhtimisega tegelenud üsna noorest east ning juhtinud mitmeid suurprojekte. Lähemalt rääkis ta, milline peaks olema projektijuhi ülesanne, nägemus projektist ning millega projekti juhtimisel arvestada. Samuti mainis ta, et kõik meeskonna liikmed peaksid projekti nägema suures plaanis ning mitte ainult oma konkreetsele ülesandele keskenduma. Veel rääkis ta riskidest, kuidas neid ette näha, ennetada ning kuidas käituda, kui mõni risk tõepoolest realiseerub. Lisaks tõi ta välja, et olenemata valdkonnast on projektide juhtimine suures plaanis samasugune ning palju juhtimise võtteid annab üle kanda ühelt projektilt teisele.

Kolmandas loengus [3] rääkis Elar Lang õppimisest ning oma kogemusest. Elari loeng andis kõvasti motivatsiooni ning ärgitas asju ära tegema. Oma jutus tõi Elar välja, et kool mitte ei tee meid kohe ekspertideks, vaid õpetab õppima ning valmistab ette tööeluks, kus tuleb pidevalt uusi oskusi omandada ja asju juurde õppida. Veel rääkis ta, et millegi saavutamiseks peaks olema eesmärk, kuhu suunas pürgida ning väiksemad vaheetapid, mille järgi oma progressi hinnata. Samuti kõlas soovitusena oma asjad koha ära teha ning mitte jätta neid viimasele minutile, kuna nii tekib väike puhver, mis võib halbade asjade kokkulangedes, kasulikuks osutuda.

Neljandas loengus [4] esines Taavi Tuisk, kes on suurte kogemustega süsteemiadministraator ning rääkis täpsemalt süsteemiadministraatori tööst ja rollist. Paraku oli Taavi loengust kõige raskem aru saada kuna ta läks olukordade kirjeldamisel süvitsi ning kasutas palju spetsiifilisi termineid. Korduvalt rääkis ta, et varasematel aegadel tegelesid süsteemiadministraatorid väiksemate süsteemidega ning tegid palju tööd käsitsi, siis tänapäeval nii moodi asju enam ei tehta. Sellest tulenevalt peaksid süsteemiadministraatorid tänapäeval oskama programmeerida. Lisaks mainis ta, et see töö nõuab tugevat närvikava, kuna tõrgede ilmnemisel nõuavad ülemused kohest infot, kuid samal ajal peab tegelema ka vea leidmise ja kõrvaldamisega. Lisaks manitseti korduvalt ametieetika rikkumise eest - administraator ei tohiks toppida oma nina privaatsetesse kliendi andmetesse.

Viiendas loengus [5] oli kõnelejaks Kert Suvi, kes rääkis tarkvara kvaliteedist ning testimisest. Kert rääkis lähemalt testija ametist ning tarkvara testimisega seotud kitsaskohtadest. Laialt levinud arusaama kohaselt ei teeni testijad head palka ning nende amet ei ole ahvatlev. Samas tõi ta välja, testijate palganumbrid, kust tuli välja, et arusaam testijate madalast palgast on müüt. Samuti rääkis ta tarkvara testimisest üldisemalt ning leidis, et nii Eestis, kui ka mujal maailmas testitakse liialt vähe ning see toob kaasa tarkvara kvaliteedi langemise. Samuti on testimine esimene koht, mida projekti ajahätta jäädes kärbitakse.

Kuuendas loengus [6] rääkis Targo Tennisberg kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Targo sõnade kohaselt on terve IT eriala lihtsalt suhtlus inimeste ja arvuti vahel ning meeskonnatöö ja kommunikatsioon on väga tähtsal kohal. Ta tõi välja, et ükski inimene ei saa üksi kõike teada ning meeskond peaks üksteist abistama ja motiveerima. Samas tõi Targo ka näite, et projektide suurenedes ning inimeste lisandudes suureneb ka projekti ebaõnnestumise võimalus, kuna tekib rohkem möödarääkimisi ning erinevaid nägemusi kuidas asjad peaksid käima. Lisaks andis ta hulga näpunäiteid, kuidas toimib nõudluse ja pakkumise suhe ning kui palju peavad firmad töötajale palga maksmiseks tegelikult kulutama.

Seitsmendas loengus [7] räägiti oma IT ettevõttest GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ning esinejaks oli Tanel Unt. Tanel rääkis oma ettevõtte alustamise võludest ja valudest ning tõi väga ilmekalt välja, kui suurt panust nõuab üks alustav ettevõtte selle juhilt ja tema lähedastelt. Samas tõi ta välja nii otsustamise- kui ajavabaduse, mille annab oma ettevõtte juhtimine. Kuna alustava ettevõtte liikmete tööpäevad on väga pikad, siis peaks endale meeskonda valima sellised liikmed, kellega oleks hea aega veeta ka väljaspool tööd. Lisaks rääkis ta, et väiksemal ettevõttel puuduvad paljud probleemid, millega suuremad ettevõtted tegelema peavad ning nii on palju lihtsam alustada. Kliendibaasist rääkides, soovitas ta omada paljusid väiksemaid kliente, paari suurkliendi asemel, kuna siis on kliendi kadumisel tagasilöök väiksem. Veel rääkis nii Tanel, kui ka teiste loengute esinejad, et kõige kergem on teha tööd, mis on ühtlasi ka sinu hobi. Loengu lõpus rääkis ta huvitavaid seiku oma ettevõtte alguspäevilt ning lisas, et vajalik on julge pealehakkamine.

Kaheksandas loengus [8] oli kaks esinejat: Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov ja nad rääkisid analüütikast ja andmekaevandamisest. Enamuse loengu ajast rääkis just Oliver ning ta tõi välja analüüsi tähtsuse enne toote välja laskmist ning analüüsi jätkamise sellel ajal, kui toode juba väljas on. Lisaks tõi ta välja, mitmeid igapäeva toiminguid ja tooteid, mis on nõudnud põhjalikku analüüsi. Jällegi kordas ka Oliver, et kui sulle su töö meeldib, siis ei ole vaja raha teenimisega vaeva näha, kuna see tuleb ise.

Loengutes esinejad rääkisid enamasti IT erialast erinevate nurkade alt, aga palju oli ka sarnaseid jooni. Suur tähtsus on meeskonna tööl ja teistega suhtlemisel ning suurema pildi nägemisel. Samuti toodi korduvalt esile õppimise ja enesetäiendamise vajadust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1) Õigus kordussoorituseks [9](arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2) Kordussooritused [10] planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

3) Eksamile/ arvestusele [11] registreerumine on nõutav: *korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis

  • üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

4) Riigi finantseeritaval [12] õppekohal on korduseksamid tasuta.

5) Korduseksamid ja -arvestused [13] on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu suuruseks 20€ [14].


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) 6.1.3.1. Tervislikel põhjustel [15] – kuni kaheks aastaks;

  • 6.1.3.2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
  • 6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

2) 6.1.2. Akadeemilist puhkust [16] ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

  • Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
  • Lapse hooldamiseks akadeemilise puhkuse avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.

3) Maksimaalne puhkuse aeg [17] on Lapse hooldamiseks võetud akadeemiline puhkus, mis kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

  • Tervislikel põhjustel saab akadeemilise puhkuse võtta kuni kaheks aastaks ning
  • aja- voi asendusteenistuse läbimiseks, kuni üheks aastaks.

4) Puhkuse lõpetamine [18] toimub avalduse esitamisel puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.

5) 6.1.6. Alates 2013/14 [19] õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

  • 6.1.7. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete

6) Üliõpilasel on õigus [20] akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist

  • 6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga.
  • 6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.
  • 6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
  • Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. Minu kood: 10152744

Vastus

Miinimum koormus [21] tasutaõppes osalemiseks: 27EAP semestris 2*27=54 54-23-23= 8 EAP jääb puudu

Vastus: Kulutused tuleb hüvitada 8 EAP ehk 400€ ulatuses.


Viited

  1. ↑ [1] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. septembri videosalvestus
  2. ↑ [2] Loengu "IT projektide juhtimine" 3. septembri videosalvestus
  3. ↑ [3] Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." 10. septembri videosalvestus
  4. ↑ [4] Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" 17. septembri videosalvestus
  5. ↑ [5] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" 24. septembri videosalvestus
  6. ↑ [6] Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" 1. oktoobri videosalvestus
  7. ↑ [7] Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" 8. oktoobri videosalvestus
  8. ↑ [8] Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" 15. oktoobri videosalvestus
  9. ↑ [9] Õppekorralduse eeskiri - Õppuri Õigused
  10. ↑ [10] Õppekorralduse eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus
  11. ↑ [11] Õppekorralduse eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus
  12. ↑ [12] Õppekorralduse eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus
  13. ↑ [13] Õppekorralduse eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus
  14. ↑ [14] Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
  15. ↑ [15] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  16. ↑ [16] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  17. ↑ [17] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  18. ↑ [18] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  19. ↑ [19] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  20. ↑ [20] Õppekorraldus eeskiri - Õpingute peatamine ja katkestamine
  21. ↑ [21] Finantsinfo
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mbusch&oldid=95019"