User:Mehrlich

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Ehrlich
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Aine eesmärk oli tutvustada tudengitele, kuidas toimub õppetöö koolis ning erinevaid IT sektoreid ning valdkondi, kuhu saab tulevikus õppima minna. Väga kasulik õppeaine, sest aitab äsja tudengiks saanul näha, kas see ala on temale või siiski mitte ning aitab elada sisse õppetöösse.

Algas see kõik 29. augustil. See oli õpingukorralduse osa. Räägiti kuidas koolis õppetöö toimub. Tutvustati õppetööga seotud asju, ÕIS-i ja Moodlet, ning tudengieluga seotut (üliõpilasesindust, robootikaklubi jne). Kõik väga vajalik teadmine.

Esimene erialatutvustuse loengu pidasid kaks Peetrit, Peeter Uustal ja Peeter Raielo, Skype kasutajatoest ehk helpdesk-ist. Nad rääkisid ja näitasid kuidas käib töö kasutajatoes (kuidas tuleb ticket-i ehk probleem ning kuidas seda lahendatakse). Püüti purustada ka müüti, et kasutajatoe töö on paha ning tüütu, sest küsitakse väga palju rumalaid küsimusi . Tehti selgeks, et nii mõeldes pole sellisele tööle mõtet minna, sest sa ei sobi sinna . Kasutajatoe nõuab kasutajast arusaamist, mitte suhtumist „kuradi thumb-user ei oska kasutada“. Samuti näidati, kuidas käib Skypes töö üldisemalt. Ma leian, et Skype oli esimeseks loenguks väga sobiv, sest seda peetakse Eesti üheks (IT) suursaavutuseks.

Teisese erialatutvustuse loengu pidas naisprogrammeerija Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest teise külje alt, programmeerimisest kui loovkirjutamisest. Igal programmeerimiskeelel on palju erinevaid võimalusi teostamiseks ja probleemide lahendamiseks ning igal programmeerijal on oma stiil nagu kirjanikul või luuletajal . Tema arvates ongi programmeerimine loovtöö. Ma olen temaga täiesti nõus. Tema üks peateema oli programmeerimiskeel nimega Ruby, mis tundus väga huvitav. Kahjuks ei osanud ta öelda, mis on selle eelised teiste keelte ees. Tema teine peateema oli, et naine IT alal ei ole midagi eriskummalist, programmeerijad või IT spetsialistid ei ole ainult mehed.Samuti rääkis kogukonnast nimega Tech Sisters. Selle mõteks on grupeerida naisi kelle huviks on IT ja tehnoloogia ning populariseerida seda huvi rohkem naiste hulgas. Sellest ettekandest ei saanud tuge mitte ainult neiud (et IT valdkonnas ei pea olema mees, et seal töötata) vaid ka noormehed, kõik need kes tulid ilma eelneva kogemuseta, sest ta tõi välja, et tema enne kooli tulekut ei teadnud arvutitest eriti midagi ning siin koolis ning tööl õppis.

Anders Septer Playtecist oli kolmas inimene, kes rääkis IT tööturust Algul rääkis ta kahte tüüpi inimestest, kes on ITs, lipsuga mehed, need kes müüvad, ehk äripool ning patsiga, need kes teevad, ehk arendav ning hooldav pool. Samuti rääkis ta riigiasutuste IT poolest. Põhiliselt tegi seda maha, kuidas kõik on väga bürokraatlik ning ei soovitanud sinna tööle minna. Esimeseks tööks ta soovitas mõnda startup firmat, sest seal on inimesed kelle on visioon ning tavaliselt on need väiksed ning siis saav harjutada ning harjuda tööga. Riigiasutustes pidavat aga olema vanad ja tuimad inimesed. Samuti ta rääkis spetsialistidest ja generalistidest. Esimesed on need kes mingist kindlast valdkonnast teavad kõike, teised need kes teavad kõigest natuke. Samuti ta kiitis Linuxit (ja tegi Windowsi maha) ning ütles, et enamus rahast liigub seal (hooldus, tugi jne). See loeng oli kindlasti informatiivne, aga riigiasutuste IT poolest sai teada ainult negatiivset. Positiivsena ta tõi ainult välja, et aega oli palju ja sai kooli ära lõpetada.

Neljandal korral oli meil külas Martin Paljak. Temal ei ole IT alast kõrgharidust, aga tal on 12 aastane töökogemus freelancerina, põhiliselt spetsialiseerunud kiipkaartidele (teinud Linuxile toimivad ID kaardi draiveri). Ise ütles ta, et palgatöö talle väga ei meeldi. Ta ei kasutanud oma ettekandes Power Point slaide, kus oli midagi kirjutatud, vaid pilte Reddit ist ja mujalt, mis läks kokku tema jutuga. Selline lüke meeldis mulle väga. Tema rääkis sellest, kuidas ise õppides on ka võimalik saada spetsialistiks. Samuti tõi ta välja freelancer-i plussid ja miinused. Plussiks on see, et sa oled ise enda peremees, sa võtad selle töö mida sa tahad ning planeerid ise oma tööaega (samas tähtaegadest tuleb kinni pidada). Miinusena tõi ta välja, et kuud ei ole vennad, ühel kuul on tööd ja raha, teisel mitte nii väga. Ta soovitas proovida nii kontoritööd kui ka vabakutselise oma ning selle põhjal teha otsus, millega tegelema hakata. See oli kindlasti väga hea, et freelancer tuli rääkima, sest tema puudutatud teemad olid väga huvitavad.

Viienda loengu tegi meile firma nimega Ignite. Üle poole ajast nad reklaamisid end, et millega nad tegelevad ja kuidas nende meeskond toimib. See tüütas isegi natuke ära. Nende asja tuum oli tegelikult koostöö ja meeskonnatöö. Õpilased said ka ise proovida, et kuidas meeskonnatöö sujuvust parandada. Kokkuvõtlikult pean ütlema, et see oli üks väga kasulik ja põnev loeng, aga enda firma tutvustust ja reklaami nad tegid liiga palju. Kuuendat loengut andis värske ITK vilistlane (X lend) Kristjan Karmo. Ta on töötanud väga paljudel erinevatel IT aladel, aga hetkel töötab ta testijana, mis oli ka tema teema. Alguses püüdis ta purustada müüti, mida testija tööst arvatakse (et testija töö on igav ning testijaks saavad need kes on programmeerimises saamatud). Ta tõi ka näite kuidas tal sõber, kes testijaks läks oli väga negatiivselt meelestatud, arvas täpselt sama moodi, et igav, aga iga päevaga ta suhtumine muutus. Samuti rääkis ta miks on testimist vaja ning tõi välja erinevaid tarkavavigu ning palju need maksma läksid. Nagu paljud teised tõi ka tema välja oma töö positiivseid ja negatiivseid küljed. Positiivsena ta tõi välja, et saab lõhkumise ja vigade eest palka ning samuti on see kõige parem viis IT valdkonnaga tutvumiseks ning sellest ülevaate saamiseks. Negatiivse poolena tõi ta välja, et testimist peetakse tihti tühiseks ning sellest tekivad hädad nagu testija oleks arendajate vaenlane, kes tuleb halbade uudistega ja ütleb, et ta on kehva tööd teinud. Samuti tuleb tihti mõne päevaga terve kuu töö ära teha. See loeng oli kindlasti väga informatiivne, sest varem ei teadnud mida testija amet endast täpsemalt kujutab.

Seitsmendas, ja ühtlasi ka viimases, loengus rääkis ITK esimese lennu vilistlane Siim Vene, kes rääkis IT-st haiglas. Ta töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Ta rääkis kuidas on muutunud töökorraldus haiglas ning mis süsteemid seal kasutusel on. Töökorralduslikult on näiteks muutunud see, et varem oli kõik käsikirjaline või mappides siis nüüd kõik kolinud arvutitesse. Arst ei kanna enam kaasas vihikut vaid iPad-i ning õde ei pea haigusloo otsimiseks tegema midagi enamat kui andmebaasist otsima isikut. Süsteemide poole pealt tõi ta näite nende tehtud kiipkaardist, mis annab ligipääsu nii ruumidesse kui ka IT süsteemidesse (andmebaasi näiteks). Samuti oli seal peal pilt mis muutis ta ka ühtlasi töötõendiks. Samuti rääkis ta kuidas nad läksid üle terminal süsteemile ning see investeering tasus end ära üheksa kuuga. Minu arvates oli kõneleja väga hea, oskas teemasid väga hästi siduda ning teema, kuidas IT on muutnud tööd haiglas, oli ka põnev.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõik teemad tutvustasid erinevaid IT valdkondi. Purustati müüte (kliendiabi ja testija ei ole igavad ametid), näidati meeskonnatöö vajalikust, räägiti milleks mõnes valdkonnas üldse on vaja IT-d (näiteks haiglas). Need kes eriti ei teadnud, mis ameteid IT-s on said kindlasti selgema pildi ning need kes teadsid said kindlasti veel rohkem sügavuti sellest teada. Minu jaoks oli igas loengus mõte ja sisu, ükski teadmine ei jooksnud mööda külge maha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Teisel õppeaastal on võimalik võtta akadeemilist puhkust vabamalt kui esimesel. Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda antud juhtudel: Tervislikud põhjused, ajateenistusse teenima asumisel, lapse hooldamisel, muudel põhjustel. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg sõltub puhkusele mineku juhust. Lapsehoolduspuhkus kestab kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, tervislikel põhjustel saab võtta akadeemilist puhkust kuni kaks aastat, teistel juhtudel on puhkuse aeg maksimaalselt üks aasta. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid kui tudeng on lapsehoolduspuhkusel. Eksameid ja arvestusi saab teha puhkusest olenemata.

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Korduseksamile saab registreerida õppeosakonnas ja aja selleks määrab õppejõud. Korduseksamit saab sooritada kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni (seda sügissemestril) ning sügissemestri alguspäevani(kevadsemestril). Riigieelarvelisel kohal kordussoorituse eest maksma ei pea, riigieelarvevälisel kohal peab ning tasu määratakse rektori käskkirjaga.