User:Mesna
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marko Esna
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016
Essee
IT ehk Infotehnoloogia on tänapäeval üüratult lai mõiste. Tootmisprotsessid, valvesüsteemid, nutimajade ventilatsioonisüsteemid – see kõik on tänapäeval IT.
Seega valikuid spetsialiseerumiseks on palju. Kuna aine nimetuses on sõna erialatutvustus, siis alustuseks oleks mõistlik rääkida erinevatest IT valdkondadest ning ametikohtadest, kus suunas üldse pürgida.
Süsteemiarhitekt on keegi, kes juhib süsteemi keerukust. Iga funktsioon, mis lisatakse toimivale süsteemile juurde, lisab sinna keerukust. Seetõttu on suuremate süsteemide puhul vajalik arhitekt, kes suudab seda kõik hallata.
Üldjuhul kutsutakse arhitekt tööle siis, kui süsteemi keerukus on juba üle pea kasvanud. Ja väga harva õnnestub sealt midagi päästa. Hea süsteemi arhitekti töö ei paista välja ning tema reaalne kogemus põhineb ainult halvasti või valesti läinud projektidel.
Siit järeldub, et kindlasti tuleb projekt algusest peale koos arhitektiga läbi vaadata. Arhitekti paremaks käeks võiks olla süsteemi administraator. Hea süsteemi administraator on samuti selline, kelle töö ei paista välja. Ehk kui kõik süsteemid toimivad.
Samuti on heal administraatoril kõik korduvtegevused ära scriptitud ning juba varases staadiumis on kasutusel haldustarkvara. Arendajatega läbisaamine oleks ka väga teretulnud, et mõlemil tekiks parem ettekujutus, kuidas asjad tegelikult on.
Andmeanalüüsiga puutub kokku meist ilmselt igaüks, olgu siis kas programmeerides või oma kulutsekke üle vaadates. Andmeanalüüsi on vaja, et välja selgitada prioriteedid ja ressursi suunamiseks vajalik info, mis omakorda muudab otsuste tegemise objektiivsemaks.
Suurt pahameelt tekitab aga just suuremahuline statistika, mis väga tihti ei peegelda tegelikku seisu. Selle põhjuseks ei ole mitte andmed ise, vaid nende puudulikus, tõlgendamatus ning vahendite puudumine nende analüüsiks.
Riistvaralises mõttes on tegemist ühe suurima ressursi vajadusega haruga. Seda nii serverites kui ka tööjaamades. Vajalike süsteemide väljatöötamisel tuleb eelkõige lähtuda sellest, et süsteem oleks paindlik ja kiiresti ümberkohandatav.
Üks näide on Eesti Maksu- ja Tolliamet. Nende jaoks on andmeanalüüs eelkõige majanduse monitooring, et leida muutuseid maksulaekumistes ja ennetada uute seaduste vastuvõtmise tagajärgi. Tulevikus oleks võimalik prognoosida ettevõtete edu ja majandusliku käekäiku.
Karjäärivalikul on võimalusi mitmed, kuid samuti ka ettevõtte valikul. Kuna Eesti on nii väike, siis kõige paremad töökohad liiguvad siiski tutvuste kaudu. Muudel juhtudel tuleks teha kindlasti kodutööd ning kontrollida ettevõtete tausta.
Põhiline valik taandub siis kas era või riigisektorisse. Riigiasutuse puhul on kindel, et eelarve on suur ja tehnika pealt kokku ei hoita. Kuid see ei tähenda ilmtingimata head palka. Erasektoris on omakorda mitmed valikud. Nimelt väikeettevõtted, korporatsioonid, startupid.
Startupide populaarsus on viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. Nende ülesandeks pole mitte suure kasumi teenimine, vaid võimalikult kiirelt oma valmistoodangu turule saamine. Head näited edu saavutamisest on näiteks GrabCAD[1], TransferWise[2] ning testlio[3].
Kui kuhugi startupi ise tööle minna, tuleks jälgida, kas on tegemist elujõulise ideega või mitte. Parem oleks muidugi ise oma idee leida. Tänapäeval ei pea oma ideega üksi vaeva nägema, vaid on spetsiaalsed inkubaatorid, nagu Mektory[4], garage48[5] jne kelle poole abi saamiseks pöörduda.
Siinkohal tasuks mainida, et alati ei ole startupi näol tegu lillelise eluga. Mõnikord saavad rahad lihtsalt otsa enne, kui suudetakse toode realiseerida.
Kui aga on eesmärk pigem asuda tööle riigiettevõttesse siis üheks võimaluseks on kindlasti küberkaitse valdkond.
Küberkaitse eesmärk on ühiskonna teenuste ja protsesside kaitse. Küberkaitset korraldab Küberkaitseliit. Kuna oleme nii väike riik, siis ei õnnestu meil kõiki stsenaariumeid läbi kogeda. Seetõttu oleme sunnitud ka oma küberkaitse teenust eksportima.
See omakorda annab meile tagasisidet teiste kogetud probleemide kohta ning saame seda rakendada enda tarbeks. Igas elu valdkonnas suureneb IT roll iga aastaga, seega tekib aina rohkem ohukohti, mida vaenlane saab ära kasutada.
Seetõttu on vajalik kübertube pidev areng. Viimast väidet sobib illustreerima just järgnev uudis[6]
Alati on ka võimalus rajada enda ettevõte ja olla ise enda peremees. Sellisel juhul tuleks luua oma bränd. Bränd kui selline peaks peegeldama , kuidas ja miks sa midagi teinud oled. Lisaks sellele tuleb ka tekitada selle brändi vastu huvi. Sellele tuginedes tuleb välja turunduse roll.
Kui toode on hea ja turundus on halb, siis ei saa sellest asja. Siin väärib mainimist nn „Growth hacking“[7]. Need on siis erinevad nipid, kuidas oma tootele põhimõtteliselt tasuta turundust teha.
Kõige läbivam probleem, mida nii mõnigi esinejatest mainis, on suhtlemise probleem äriosakonna ja IT-osakonna vahel. Äriosakond ei oska kirjeldada IT-le, mida nad täpselt tahavad ning IT ei suuda äriosakonnale arusaadavalt lahendusi välja pakkuda.
Selle lahendamiseks tõi Einar Koltšanov oma loengus[8] välja mitmed punktid. Näiteks peaks äripool väljendama oma ootused ja vajadused selgelt, ning mõistma IT võimekust ja piiranguid. IT aga omakorda võiks mõista äriprotsesse ja asendama oma tehnilised juhised ühiselt mõistetava tekstiga.
Analoogne probleem on ka IT-s sisemiselt. Nimelt ei suuda arendajad ja süsteemi adminstraatorid omavahel läbi saada. Põhjus selles, et arendajad ei pruugi alati näha nö „suurt pilti“. Sellest tingitult kirjutavad koodi nagu oleks neil piiramatult ressurssi koodi käima lükkamiseks.
Kõikides loengutes saadud informatsioon oli minu jaoks suuremal või väiksemal määral üsna uus. Ootuseid sellele ainele otseselt ei olnud, seega pettumust see kindlasti ei valmistanud. Kõik esinejad olid väga pädevad ja hästi valitud, et kajastada IT erinevaid valdkondi. Arvan, et minusugustele uustulnukatele tekkis kindlasti oluliselt parem arusaam, kuidas see tänapäeva IT maailm toimib. Samuti kattis õpingukorralduse loeng kõik põhilised punktid, mida uuel esmakursuslasel vaja on.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
5.2.12.[9] Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.
5.2.8.[9] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1.[9] korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.7.[9] Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
3.2.1.[9] Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
5.3.10.[9] Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
6.1.4.[9] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
6.1.3.4.[9] Akadeemilise puhkuse taotlemine muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
7.1.[9] Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
X=6 e. 25 EAP; Y=3 e. 22 EAP
Pärast 1. semestrit esitatakse arve 2 EAP ulatuses ehk 100€
Pärast 2. semestrit 7 EAP ulatuses ehk 350€
