User:Mhalapuu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mardo Halapuu
Esitamise kuupäev: 3. november 2011

Essee

Õppeaine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” raames toimus 8 huvitavat loengut, mis kõik olid seotud eriala tutvustusega ja IT valdkonnaga üldisemalt. Loenguid viisid läbi erinevad inimesed erinevatest valdkondadest, mis tegi loengud huvitavaks ja informatiivseks. Loengute teemavalik oli lai, kuid siiski seotud IT Kolledž õppekavadega, läbiviijateks oli lisaks oma kooli inimestele ka väljaspoolt kooli tulnud külalislektorid. Loengute seeria andis hea ülevaate sellest, mida IT valdkond endast kujutab ja mis edaspidised õpingud endaga kaasa toovad.

Loengud olid korraldatud nii, et teemade valik oleks võimalikult lai ja tudeng saaks juurde uusi teadmisi ja avardada oma silmaringi. Esimene loeng oli kooli, kodukorda ja eriala tutvustav loeng. Selles loengus tutvustati õppekoralduseeskirja, räägiti kuidas IT Kolledžis asjad toimivad ja kuidas läbida aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus”. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskonda Moodle ja IT Kolledži Wikit. Kooli teemasid puudutati ka neljandas loengus “Robootikast IT Kolledžis” ja viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Neljandas loengus tutvustati IT Kolledži robootikaklubi ja Robotexi võistlust. Lektor Margus Ernits rääkis, kuidas saab liituda robootika klubiga ja kuidas osaleda robotite ehitamise võistlusel Robotex.

Viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” ei räägitud enam konkreetselt IT Kolledžist, vaid kõrgharidusest laiemalt. See loeng oli üldine loeng kõrgkoolidest üldisemalt ja mõeldud tutvustama tudengitele nende võimalusi ja valikuid pärast IT Kolledži lõpetamist. Loengus tutvustati erinevaid kõrgkooli vorme, kraade ja edasiõppimise võimalusi. Samu teemasid käsitleti põgusalt ka esimeses loengus.

Ülejäänud viies loengus ei käsitletud enam konkreetselt kooliga seonduvaid teemasid vaid räägiti infotehnoloogiast ja maailmast üldisemalt.

Kõige huvitavam ja informatiivsem oli 1. septembril toimunud Linnar Viigi loeng teemal “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” Selles loengus räägiti innovatsioonist üldiselt ja ettevõttepõhiselt. Loengus analüüsiti erinevate ettevõtete innovaatilisust ja õpetati, kuidas analüüsida oma toote või teenuse ideesid, et teada saada kas ja kui inovaatilised need on. Kolmandas loengus “Ideest teostuseni” räägiti oma ettevõtte loomisest, ettevõtete vormidest ja õpetati tegema SWOT analüüsi. Loengu käigus pidid üliõpilased tunnitööna pakkuma välja häid äri ideesid ja parimatest ideedest tegema SWOT analüüsi. Viies loeng pelkirjaga “Serverikeskuste võrguarhitektuur” oli kõige tehnilisem. Seda loengut viisid läbi spetsialistid firmast Net Group. Loengus tutvustati serverikeskuse tööd ja pakutavaid lahendusi Net Groupi näidete põhjal. Loeng oli väga tehniline, kuid samas ka väga huvitav ja informeeriv.

Kuues loeng “Kas sellist IT-d me tahtsimegi?” oli arutelu selle üle, kuhu tänapäevane Infotehnoloogia on oma arengus välja jõudnud ja kas sellisena me seda tahtsimegi või on toimunud muutused meile peavalu valmistanud. Loengust tuli välja muret tekitav tõik, et tänapäevane Infotehnoloogia on muutunud väga keerukaks ja mis peamine, keerukuse kasv on peidetud. Kui varem inimesed teadsid laias laastus, mis seal toimib ja vajadusel said sõna kaasa öelda, siis tänapäeva inimene ei taju, kui keeruline süsteem meid ümbritseb. Isegi enamik spetsialiste ei tunneta tervikpilti, vaid tunnetab ainult kindlat osakest.

Seitsmes loeng “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”oli kaasamõtlema panev ja silmaringi avardav arutelu teemal arvuteid ohustavatest teguritest ja neid kõrvaldavate inimeste tööst. Loengus käsitleti teemasid nagu viirused, viirusetõrje programmid, häkkerid jmt. Räägiti kuidas käib töö nn arvuti-ikaldus töörühmas, mille eesmärk on tegeleda arvuteid ja arvutikasutajaid ohustavate teguritega ja milliseid isiku omadusi on vaja, et töötada sellises rühmas. Lektor Anto Veldre töötab ise Eesti riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevas vastavas rühmas, mis tegeleb Eesti riigiasutuste arvutite turvamisega.

Kuigi kõik loengud olid erinevatel teemadel, oli ühine märksõna kõigi loengute juures elukestev õpe. Seda rõhutasid pea kõik lektorid. Tänapäeva arenevas infoühiskonnas ja eriti infotehnoloogiaga seotud erialadel ei ole võimalik korra õpitud teadmistega terve elu rahulikult läbi saada. Ennast tuleb pidevalt harida ja täiendada erinevate erialaste teadmistega. Anto Veldre mainis oma loengus, et tippspetsialist kulutab 1/3 oma tööajast enese täiendamisele, see näitab veelkord, kui tähtis on elukestev õpe. Koolist saadakse baasteadmised ja näidatakse kätte suund kuhu ja kuidas liikuda, ülejäänud oskused ja teadmised tuleb omandada juba ametipostil olles.

Erinevus loengute juures ilmnes nende läbiviimise korrast. Loengud jagunesid laias laastus kaheks. Esimene meetod oli traditsiooniline loeng, kus ettekandja kandis oma ainet ette ja auditoorium kuulas. Teine meetod oli auditooriumile läbi viidud praktiline tegevus (Näiteks SWOT analüüs “Ideedest teostuseni” loengus ja matemaatika ülesanded “Robootika” loengus).

Ma ei eelista ühte loengu läbiviimise varianti teisele, kuna üks või teine teema nõuabki erinevat lähenemist. Ainukeseks miinuseks auditooriumis läbiviidud iseseisva töö juures on see, et video pealt vaadates ei kuule ega näe, mida auditooriumis tehakse ja videosse tuleb ilma helita pilt, milles on näha üksnes auditooriumi seina.

Mulle isiklikult meeldisid antud loengud väga, kuna nad olid huvitavad, harivad ja silmaringi avardavad. Eriti meeldis mulle Linnar Viigi loeng teemal innovatsioon. Tema loeng tekitas peas nii mõnegi huvitava mõtte ja seose ning julgustas oma ideid ellu viima. Aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” juures on kõige suuremaks plussiks erinevad külalislektorid, kes aitavad oma erialaste teadmiste ja kogemustega avardada õpinguid alustava tudengi silmaringi. Erinevate vaadete ja arvamustega erinevaid esinejaid kuulates saab tudeng nii mõnegi hea teadmise võrra rikkamaks ja avardab oma silmaringi. Samuti saab tudeng kujundada spetsialistide jutu ja hoiakute põhjal oma arusaama ja hoiakud antud valdkonnast ja elust üldisemalt, mis ongi selle aine ja loengute eesmärk.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Korduseksamile registreerumine toimub hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust õppeosakonnas.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

--- Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus õppeosakonda enne punase joone päeva, vastasel korral õpilane eksmatrikuleeritakse.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.