User:Mharm

Autor: Martin Härm

Esitamise kuupäev: 19. Oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Inimesed arenevad eostamise hetkest surmani, mingi areng toimub pidevalt. Areneda on matemaatiliselt võimalik x-telje positiivses või negatiivses suunas. Erinevatel inimestel võtab mööda x-telge liikumine aega erinevalt. Tahavad inimesed seda või ei, arenemisest ei pääse keegi. Mõned suudavad areneda väga kiirelt, teised aga veidi aeglasemalt. Üks väga tõhus viis enda teadmisi arendada on käia koolis ja õppida.

Eestis on õppeasutusi Kalle Tammemäe arvates, isegi liialt palju. Näiteks Soomes on õppeasutusi vähem, samas rahvaarv on Soomlastel suurem. Sellel teemal arutles Kalle Tammemäe päris põhjalikult ja püstitas ka mõned huvitavad küsimused, näiteks: „Kas Eesti koolid peaksid veelgi ühinema?“, „Kas õppureid huvitab rohkem mõni kindel eriala või soovivad nad laialdasi teadmisi paljudest erialadest“ jne. Margus Ernitsa arvates on paljud õppekavad aegunud ja õppejõud vanamoodsad. Näitena lasi Margus Ernits paaril õpilasel arvutada roboti liikumise kiirust vähese info põhjal, selle, suhteliselt lihtsa ülesande lahendamiseks, kulus bakalaureuse kraadi tagaajavatel tudengitel omajagu kaua aega. Sellega tõestas IT Kolledži õppejõud Margus Ernits, et õpilased oskavad lahendada kindlaid etteantud ülesandeid, mille raskusaste on tunduvalt raskem kui etteantud robootika ülesanne, aga kui on tarvis neid keerulisi ülesandeid päris elus rakendada, siis jäävad paljud õpilased hätta. Margus Ernits rääkis ka huviringidest, milles IT Kolledži tudengitel ja ka paljudel teistel on võimalus osaleda ja mis annavad võimaluse rakendada matemaatikas ja füüsikas õpituid teadmisi päris elus. IT Kolledž paneb üsna palju rõhku tudengite mõttemaailma arendamisele. Ühes erialatutvustuse loengus, rääkis Agu Leinfeld sellest, kui oluline on enda mõttemaailma arendamine ja pani tudengeid mõtlema sellest kui palju võib muuta üks indiviid IT valdkonnas. Maailm on Agu Leinfeldi sõnul muutunud nii sõltuvaks IT süsteemidest, et ka suhteliselt väikese infosüsteemi kokkukukkumine võib põhjustada väga palju kahju inimestele, mõnel halvemal juhul isegi surma. Infotehnoloogia on väga lai mõiste ja hõlmab endas väga palju tehnoloogiat ja teenuseid, sellepärast peavad paljud inimesed tähtsaks enda iga idee „patentimise“. Patentimne või litsentsimine tagab idee autorile autoriõiguste kaitse. Selline kaitse võib osutuda üsnagi oluliseks, kui autori leiutis muutub rahva hulgas populaarseks. Patentimine võib olla hea võimalus rikastumiseks, aga samas võib see olla ka raha raiskamine. Paljud firmad peavad patentimist ja litsentsimist üsnagi oluliseks, näiteks maailmas väga kuulus IT firma nagu Appel. Appel omab paljusi litsentse ja käib seetõttu ka üsna tihti kohtus. Appel on üsnagi edukas IT ettevõte ja paljud tudengid unistavad kunagi juhtida mõnda sama kuulsat IT ettevõtet. Tänu sellele seisavad paljud tudengid silmitsi valikuga, kas hakata tulevikus palgatööliseks või ettevõtjaks. Sellel teemal arutles erialatutvustuse raames päris põhjalikult Mart Mangus, tuues välja algajatele ettevõtjatele mõned nipid ja trikid. Kuna Mart Mangus on tegelenud mitme ettevõttega, on tal juba mõningad päris asjalikud kogemused, kuidas ja mida on vaja teha, et ettevõte oleks edukas. Valik, kas hakata tulevikus palgatööliseks või ettevõtjaks, on minu arvates suhteliselt lihtne. Tudeng peaks ennast ettekujutama, milline ta oleks ettevõtjana ja milline palgatöölisena. Kui tegemist on vaikse ja nohikliku inimesega siis on üsna võimalik, et temast ei saa head ettevõtjat. Nii palgatöötaja kui ka ettevõtja kes tegutseb IT-alal peaks olema väga hea arenemisvõimega, sest IT areneb tohutu kiirusega. Pidevalt peab ennast koolitama ja arendama - elukestev õpe. IT-s on lihtsam olla innovatsiooniline kui mõnes teises valdkonnas, nii rääkis Linnar Viik erialatutvustuse loengus, sest IT võimalused on tohutud. IT muutub igapäevaga üha rohkem ja rohkem kättesaadavamaks ja inimestele tekib uusi võimalusi pidevalt. See, et IT võimalused on tohutud loob aga hoopis uued probleemid. Näiteks tekkis tänu IT-le tohutul hulgal vajaliku infot ja samas ka kaks korda nii palju rämpsu. Inimesed hakkasid igasugu asju reklaamima ja tekkisid ka sotsiaalvõrgustikud, tänu millele peab ka pidevalt uuenema tehnoloogia, mida kasutatakse. Tehnoloogiast, mida IT-maailm kasutab ja kuhu IT areneb, arutas pikalt NetGroup’i tööline Jaan Feldmann. NetGroup’i arvates on tulevik „virtualiseerimine“, tänu virtualiseerimisele kasutatakse ära rohkem IT-süsteemi ressursse ja hoitakse kokku elektriarvetelt. Tulevikus on NetGroup’i arvates üsna tõenäoliselt suur osa meie tänapäeval kasutatavast arvutusvajadustest „pilves“. Fakt, et IT-süsteemid arenevad tohutul kiirusel, tekitab ka palju turvalisuse ja kuritegevuse probleeme. Anto Veldre, kes töötab andmeturbeeksperdina, rääkis enda loengus muuhulgas ka sellest, mis toimub küberkuritegevuse maailmas. Inimesi petetakse lihtsate asjadega, kasutades ära infotehnoloogia kiiret arengut ja inimeste teadmatust uusimatest rünnetest. Juttu oli ka sellest, kes peaks tegelema küberkuritegude lahendamisega. Kas küberkuritegude lahendamisega peaks tegelema politsei, kapo või üldse mõni kolmas asutus? Anto Veldre sõnul on vahel probleemiks ka lihtne loogika, mis firma IT-süsteemil puudub. Näitena tõi ta kasutajate loomise loogika. Kellel peaks olema IT-süsteemis õigus luua uusi kasutajaid? Kes üldse millega tegeleb?

Kokkuvõtvalt ei muutu minu arvates IT-maailmas midagi enne, kui ei tõsteta inimeste teadlikust IT-probleemidest. Selleks, et tõsta tudengite teadlikust ja juhtida neid teisiti mõtlema ongi erialatutvustuse loengud tehtud. Olen omandanud palju uusi teadmisi erialatutvustuse loengutelt ja üritan ka edaspidises elus saadud teadmisi kasutada. Loodan, et ka minu kaastudengid on nendest loengutest nii mõndagi kõrva taha pannud ja üheskoos aitame lahendada IT-maailma muresi. Leian, et kõik loengud täitsid enda eesmärki väga hästi ja kõikide loengute ühiseks eesmärgiks oli minu arvates tudengite teadlikuse tõstmine paljudest IT-maailmas eksisteerivatest võimalustest, ohtudest, probleemidest ja nende lahendustest.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik uuesti sooritada 2 kuud peale õpetatud aine semestri lõppu. Tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida end Õppeosakonnas . Riigieelarvelistel kohtadel on kordus sooritamine tasuta aga riigeelarvvälistel tudengitel tuleb tasuda tasu, mis on kehtestatud rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.