User:Mjaager
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Jääger
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015
Essee
On öeldud, et teiste vigadest on alati parem õppida kui enda omadest. Olen päris kindel, et see ütlus kehtib ka edulugude ja positiivsete kogemust kohta. Oma õpetusi ja nõuandeid jagavaid lektoreid oli antud aine raames kutsutud meile mitmeid. Selle näol oli tegemist suurepärase võimalusega kuulata oma ala professionaale ja mõned infokillud kõrvataha panna, mille olemasolust varem teadlik ei olnud. Järgnevalt püüan anda ülevaate enda jaoks olulisematest ja rohkem meelde jäänud mõtetest, mis meile edasi anti.
Aine sissejuhatavas loengus tutvustati meid IT Kolledži õppejõudude ja töötajatega ning anti kätte vajalikud suunised õppetöö korralduse ja kooli siseeskirjadega tutvumiseks. Kirjeldati ka käesoleva aine läbimiseks vajalikke eeldusi ja tegevusi. Muuhulgas saime teada stipendiumide jagamise korrast ja IT Kolledžis toimuvatest õppetöö välistest tegevustest. [1]
Tiina Seemann kirjeldas oma varasemaid õpinguid ja tööd IT valdkonnas, seda eelkõige läbi projektijuhi prisma. Kõik eesmärgid, olgu need tööalased või eraelulised, saavad kiiremini täidetud kui teatud protsessid jaotada täitmist vajavateks projektideks. Tiina leiab, et koodikirjutajate kõrval on olulised ka head juhid, kes neid protsesse suunavad. Nende heade projektijuhtide töö ei ole aga alati kerge, nimelt tuleb õnnestumiste garanteerimiseks tegeleda mitmete aspektidega. Läbikukkumise põhjusteks on tihti liialt vähe läbimõeldud projekti lõpptulemus. Muuhulgas peab projekt lähtuma kliendi vajadustest. Oluline on pidada piisavalt tihti koosolekuid, kirjutada vajadusel jooksvalt projekti ümber ning valida tiimi inimesed, kellega oleks meeldiv oma tööpäevi koos veeta. [2]
Elar Lang pidas meile loengu õppimisest: kuidas läheneda sellele metoodiliselt ja südamega, et asjad tehtud saaksid. Oluline on seada endale õppimisega seotud eesmärke, muidu võid end avastada sihitult ringi hulkumast. Konkreetne soovitus oli õpiplaani koostamine: märgi ära tegemist vajavate asjade tähtaeg, prioriteet ja umbkaudne ajamaht ning tegutse vastavalt. Kui esmapilgul tundub aine keeruline, siis tuleta meelde Aafrika vanasõna elevandi söömise kohta: „Kuidas ära süüa elevant? Ikka tükk tüki haaval!“. Üks lektori suurepärane soovitus oli veel järgmine: „Tee oma hobist töö, siis ei ole vaja esmaspäevasid karta!“. Ja viimane tore meeldejäänud mõttetera oli, et edukus ei ole vaid juhus, see on sinu enda valik! [3]
Taavi Tuisk viis meid põgusalt süsteemiadministraatorite töömailma ja ellu. Ideaalis on süsteemiadministraator hea suhtleja ja suurepärase stressitalumise oskusega. Tema tööeetika ei luba toppida oma nina kliendi andmetesse. Ametialaselt tuleb kasuks „tervislik paranoia“, st huvi potentsiaalseid veakohti näha. Näiteks esineb veebis „veaauke“ skänneerivaid botte ning süsteemiadministraator peaks suutma sellest tulenevaid probleeme ohjes hoida. Lisaks mainis Lektor, et programmeerimisoskuseta on süsteemide administreerimisel raske hakkama saada ning administraatorid peavad tänapäeval mõistma teatud määral arendaja tööd. Ehk töö on nn „käsitöö“ pealt edasi liikunud. Lisaks peab süsteemiadministraator enda hallatavat süsteemi peensusteni tundma. Muuhulgas on ka süsteemiadministraatori amet paremaks muutunud. Paranenud on koostöö administraatorite ja arendajate vahel ning uuenenud on töövahendid. [4]
Milline on testija peakuju? Ta peab olema professionaalne skeptik ja pessimist. Tal puudub pime usk sellesse, mis teised ütlevad ning oskab mõelda teisiti, nö karbist väljaspool. Kert Suvi toonitas, et Eestis tehakse tarkvara testimist liiga vähe. See tuleneb mõneti ideest, et testimine on mõttetu, lisaks puuduvad spetsialistid ja üleüldse on see liiga kulukas! Spetsialiste on Eestis tõesti vähe ja mõneti on see testija ameti tajutava „prestiižsuse“ probleem. Testima peaks info saamiseks ja riskide maandamiseks. Testijate rollid on erinevad. Arendajad peaksid testima, et veenduda oma tarkvara vettpidavuses, tellijad aga selleks, et mõista, kas nad on saanud selle, mis neile oluline on. [5]
Targo Tennisberg pidas loengu kahe isikuna. Esmalt alkeemikukostüümis Targona ning sissejuhatava alguse lõppedes edasi puhtalt iseendana. Alkeemiku ameti omadusi saab üle kanda nii mõnelegi tänapäeva ametimehele. Kui vanasti valati pettusega vahele jäänud alkeemikule sulatina kõrri, siis tänapäeva kliendi – arendaja suhetes seda ette ei tule, vaatamata sellele, et soov võib iseenesest mõnel juhul olemas olla! Kui tänapäeval on tahtmist olla asjaette minev alkeemik tarkvaraarenduses, siis kaks sisendit, millega kindlasti arvestada tuleb, on raha ja kofeiin. Muuhulgas tasub meeles pidada, et IT on võrreldes teiste tööstusharudega kliendirahulolu poolest üks madalamaid. Et aga ebaõnnestumisi vältida, tuleb väga hoolikat tähelepanu pöörata inimestevahelisele suhtlusele ja selle kvaliteedile. Kliendile tuleks ka selgeks teha tema ootuste realistlikud tulemused, see aitab valearusaamu vältida. [6]
Nagu esimene külalislektor, mainis ka Targo, et edukas projektijuht on see, kes suudab aidata programmerijatel probleeme ette näha ja ennetada. Iga uus projekt on tiimiosaliste jaoks teatud määral täiesti uus. Veel jõudsime lihtsustatud näidete abi loengus järeldusele, et pealtnäha lihtsad igapäevased operatsioonid arvutil on tegelikkuses piisavalt keerulised, et kogu tegevuse olemuse detailidesse süübimine on üksikisiku või ettevõtte jaoks liialt keeruline ülesanne. Vahetevahel võib kogu IT maailm meenutada Eduard Wiiralti vasegravüüri „Põrgu“. [7]
Tanel Unt on IT-ga kokkupuutes olnud juba varakult. Esimene startup-üritus lükati käima juba keskkoolis. Hilisem Navirec sai hoo sisse vaid asjaosaliste endi kapitalile toetudes, investoreid otsustati mitte kaasata. See sundis neid olema väga kokkuhoidlikud juba algusest peale, mis lõi paremad eeldused kasumisse jõudmiseks. Tanel leiab, et eelkõige peaks ülikool õpetama õppima ja seda seetõttu, et IT maastik on nii kiires ja pidevas muutumises, et koolil kõike õpetada ei ole võimalik. Vali eesmärk ja isegi, kui see tundub esmapilgul keeruline, tee see tükk tüki haaval ära – see langeb kokku Elar Langi soovitustega. [8]
Ülisuure tähtsusega on ettevõtte puhul ka tiimi valik. Nendega hea läbisaamine on ülioluline. Üldiselt on ettevõtja elu katsumusi täis. Tuleb otsida investoreid, läbi elada ebaõnnestunud projekte/ettevõtteid jne. Kui lähed enda ideed investorile ette kandma, siis tegelikult müüd hoopis oma meeskonda! Nemad on olulised, ideid on miljoneid. Soovitus pöörata erilist tähelepanu tiimikaaslaste valikule langeb kokku Targo Tennisbergi ja Tiina Seemanni mõtetega. Põgusalt mainis lektor ka testimist ja selle olulisust, mis on vastavuses Taavi Tuiski poolt välja tooduga. Ning viimaks veel arenduse põhiline mõte: kõigepealt pane asi tööle, järgmisena tee kiireks ja alles siis ilusaks! [9]
Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov pidasid ettekande ja arutelu andmetöötluse ja analüütika olulisusest. Kui sul on olemas laiapõhjalised andmed ja sa oskad neid korrektselt analüüsida, oled sa uuritavas teemas tugevas eelisseisus. Andmeanalüütiku eesmärgiks on andmetest nn „kulda kaevandada“, mida ettevõtte huvides ära kasutada. Kui sa andmeid piisavalt ei analüüsi, jäävad paljud asjad kahe silma vahele. Siinkohal tõi lektor välja Herman Simmi näite. Oleks õigel ajal õigeid andmeid analüüsitud, oleks tema tegevustele ehk varem piir suudetud panna. Veel üks näide elust, kus andmete analüüs kulusid kokku hoiab, on pangaautomaatides sobivate summade hoidmine. Tasakaalus peavad olema kliendirahulolust saadud tulu ja liigse sularaha automaadis hoidmisest tingitud kulu. Kusjuures sellise analüüsi läbiviimiseks vajaliku eksperdi palkamine on säästlikum kui vastavate kulude kandmine ilma analüüsita! Oleg leidis, et väga huvitav on tegeleda IT ja mingi teise ala „äärealal“. Näitaks sõitis Oleg 10 aastat merd pidades laeva programmeerija ametit. [10]
Kõik esinejad olid IT maailmast ning jagasid valdkonna kohta enamasti vaid julgustavaid sõnu. Loengutel kuuldu aitas valdkonnast paremat pilti luua ning õpetlikke ja mõtlemapanevaid ideid võis leida iga lektori ettekandest. Kindlasti peab ära mainima ainet läbiviinud õppejõudude hea töö loengute pidamisel, kes alati selgitasid tabavaid ja tudengile huvitavaid teemasid ning kui vaja, täitsid külalisesinejate mõttepause oma ideedega.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kaua on võimalik arvestust järele teha? Mis on tähtajad?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [11]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [12]. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [13]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [14]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [15]. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda [16].
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [17] Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengi jaoks 20 € [18]. Kusjuures ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [19]. Aine korduv deklareerimine on tasuline [20].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva [21]. Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist [22]. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [23]. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva [24].
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused [25]. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [26].
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [27]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [28]
Y = 20 X = 23
Arve suurus lähtub konkreetsel juhul järgmisest arvutuskäigust: 50€ *((27EAP * 2) – 23EAP – 20EAP) = 550€.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" ( Inga Vau, Marje Meenov, Juri Tretjakov, Andres Septer ) 26. augusti loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" ( Tiina Seeman ) 3. septembri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." ( Elar Lang ) 10. septembri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" ( Taavi Tuisk ) 17. septembri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ( Kert Suvi ) 24. septembri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" ( Targo Tennisberg ) 1. oktoobri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" ( Targo Tennisberg ) 1. oktoobri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" ( Tanel Unt ) 8. oktoobri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" ( Tanel Unt ) 8. oktoobri loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" ( Oleg Bogdanov, Oliver Kadak ) 15. oktoobri loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppeteenused, 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.15., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.3., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.6.1., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 3.1.8., kinnitatud 12. märts 2015
- ↑ Õppeteenused, 2015/2016 õppeaastal
