User:Mjaama
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Meri-Kris Jaama
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
Essee
Semestri alguses oma tunniplaani silmitsedes võitis aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" konkurentsitult kõige igavama aine tiitli. Ei tea, kas maksab üldse kohal käia: õpingukorralduse eeskirja saab kodus iseseisvalt ka ju veerida. Siis juba mitmendat neljapäeva järjest end õigeaegselt läbi kõleda sügishommiku kohale vedanud, pidin tõdema, et aine ei vastanud mu ootustele. Heas mõttes.
Proovida neid somnambuulseid hommikuid sõnadesse panna on isegi üllatavalt raske. Minu jaoks oli loengute sisust tunduvalt olulisem üks tunne. Ja tunnet ongi raske sõnadesse panna. Kui ma oleksin meesterahvas 18. sajandil, siis võiksin seda kõrvutada naisega, kes aeglaselt, kuid sihikindlalt kergitab oma maani seelikut ja juba ma peagu näen ta pahkluid ja ohh... Aga ma pole meesterahvas 18. sajandil. Võib-olla oleks parem metafoor kiri Sigatüükast: “Olgugi, et sa midagi veel ei oska, oled sa nüüd üks meist. Teised on mugud.”
Lektoreid ühendas salateadmine ja nad kõik ütlesid: ”Hello, World!” (Tegelikult siiski “Tere!”).
Emotsionaalselt kütkestavaim hetk oli vast siseneda auditooriumisse ja näha loengu pealkirja “Elufilosoofia ja IT Eestis”. (Tegin isegi pilti.) Need kaks terminit on alati olnud väga lahus, otsekui oleks neil samamärgiline laeng. Pähe kerkivad mitmed interneti meme-d paksust häkkerist, kes küsib: “Real life, where can I download that?” Tuleb välja, et see pole üldsegi tegelikkus, vaid üks paljudest müütidest, mille aine minu jaoks ümber lükkas. Lektor Andres Käver oli ise ka täitsa ootamatu tegelane – oma kompromissitu täiusepüüdlusega pani ta mitmed õpilased toolil nihelema. Ma omamoodi naudin, et IT Kolledžis ei kvalifitseeru laiskus vooruste alla, kuid Käver oli väga äärmuslik vastand. Keskmine hinne 5,0 on küll väga stiilne (olen ka ise seda vormi kandnud), kuid kellele see tegelikult oluline on? Väljastpoolt tulevat heakskiitu ja vormililist täiust lähevad üldjuhul otsima need, kes ise katki on. Tegemisest tuleb eelkõige tunda rõõmu. Tugevale ideele on väga kerge vormi leida, jäigale vormile hinge sisse puhuda on peagu et võimatu.
Tahaksin paralleelina rääkida loengust, mis küll rangelt aine osa ei olnud, kuid mulle oma temaatika ja olemuse tõttu kõige rohkem korda läks – Varvara Guljajeva ja Mar Caneti külalisloeng. Kalev Pihl tõstatas oma esimeses loengus küsimuse, et kas informaatika üldse on päris teadus. Siit võiks tuletada kauni sõnademängu ja küsida, et mis on info ja teadmise vahe. Infost saab tekitada teadmise, kui tema poole pöörduda probleemi või küsimusega. Ilma probleemistikuta on info abstarktsete bittide kogum, tal on vaja väljundit. Varvara Guljajeva ja Mar Caneti jaoks on selleks väljundiks kunst. Big data ümberformuleerimine tiksuvaks installatsiooniks suurlinna peatänaval omab peale ilmselge laheduse, veel kvaliteeti, mida nimetaksin olevikutajuks. Kusjuures see olevik on suunatud tuleviku poole. Juba aastakümneid on räägitud olevikust kui infoajastust ja sellest, kuidas kõik kohe-kohe pea peale pöördub. Teadlased markeerivad tendentse ja sõnastavad prognoose, kuid tulevik ei tule. Põhjus on see, et info tegelikult ei kõneta ühiskonda. Alles viimasel kümnendil on toimunud nihe, kus ettevõtted, valitsused ja loovisikud on hakkanud nägema big data-s võimalust objektiivsema olevikukuvandi loomiseks ja seeläbi muutustele kiirelt reageerimiseks. Ühiskonda ei haara selle meelestuse muutusega kaasa tulema hoopiski mitte IT spetsialistid, vaid pigem laiema silmaringiga inimesed, kes mõistavad ka infotehnoloogia olemust ja võimalusi. Selles tõdemuses, mõistan jälle, et ka IT valdkonnas ei seisne töötaja väärtus, mitte mehaanilistes oskustes, vaid loovuses. Kõik, mida saab automatiseerida, varem või hiljem automatiseeritakse.
Innovatiivsete ideede ja julge pealehakkamise olulisusest rääkis ka aine kõige karismaatilisem lektor Linnar Viik. Midagi otseselt uut, ma ei kuulnud, kuid seesuguseid ülendavaid loenguid on ikka hea iga natukese aja tagant kuulata, et jälle läbi mõelda oma eesmärgid ning siis kohendatud sihikuga edasi rühkida. Tundus, et tudengitel said patareid laetud. See loeng toimus väiksemas auditooriumis, sest samal ajal oli ruumis 314 mingi netiturunduse konverents. Poole loengu pealt sadas meie ruumi kümmekond netiturunduse inimest, kellel võttis ikka paarkümmend minutit aega aru saada, et nad ei osale mitte edeval konverentsil, vaid 1. kursuse tunnis (naerukoht). See räägib midagi lektori pädevusest ka.
Kihutuslikke tsitaate pisut teisel moel pildus Merle Liisu Lindma. Ta rääkis asjadest, mis talle endale on elus olulised ja ega vist muust väga polegi mõtet rääkida. Mulle mõjus see väga populistlikult. Meenus mu 5 aastat tagasi kirjutatud õnneteemaline kirjand, kus tõin samu näiteid ja tsitaate – õnnetu ja segaduses gümnasistina teadsin kümne kirjandi jagu õnne valemeid. Merle Liisu tundus päriselt ka õnnelik ja olgugi, et mind ta õnnelikuks ei teinud, mõjus ta loeng nii mõnelegi motiveerivalt: järgmisel hommikul end läbi paduvihma tusaselt praktikumi vedanud, soovis mu säravalt naeratav lauanaaber mulle head “Pariisi ilma”. No tõesti.
Lisaks Merle Liisule kohtasime me veel teistki õnnelikku personalijuhti. “Staarielust” tulid meile rääkima personalijuht Helen Piirsalu ja projektijuht Ats Albre Nortalist. Rääkisid oma tööst ja Nortalist, staarielust mitte eriti. Olen pettunud, aga facebookis panin ikka “like”. Ats Albrelt siiski üks kasulik nipp tulevikuks – kui tahad, et sinult küsimusi küsitaks, siis tuleb käskida. Punnitatud küsimused täitsid meeleolukalt muidu piinlikku vaikust.
Minu jaoks oli kõige informatiivsem ja ainuke loeng, mida ma julgeks vaadata kui teistest erinevat valdkonda Tarmo Randeli “IT-profid küberpättide vastu!”. Küberkaitse, -sõda ja -kuriteod on valdkond, mille olulisust ei saa alahinnata. Natuke kõhedust tekitas teadmine, et mitte keegi pole kaitstud. Hiljem uurisin veel iseseisvalt kübersõja tehnoloogilisi ja kultuurilisi aspekte. See on kindlasti üks ala, millel võiksin tulevikus töötada.
Kokkuvõtteks, "Öpingukorralduse ja erialatutvustuse" iga loeng oli nagu siga kotis – ei tea, kas on siga või kapsas. Mõni loeng tekitas palju mõtteid, mõni mitte ühtegi. Iseenesest on see positiivne ja värske, kui loengud ei toimu sama rütmi ja meelestusega. Intelligentsus on ju kohanemisvõime.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kuna kõik kohustuslikud ained tuleb ikka positiivselt sooritada, siis tuleb arvestus kindlasti järgi teha. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[3]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Teise semestri alguses pean maksma arve 27-19=8 EAP eest, kolmanda semestri alguses pean maksma arve 54-(19+26)=9 EAP eest, ehk kokku siis 8+9=17 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kokku peab maksma 50*17=850 € .
Allikad
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
