User:Mjarvpol

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Järvpõld

Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015

Essee

Esimeses loengus anti ülevaade, kuidas toimub õppekorraldus IT Kolledžis, millised on kooliväliste tegevuste võimalused IT Kolledžis ning kuidas käib vastava aine läbimine. Anti erinevaid soovitusi, kuidas enda koolitee läbimine võimalikult lihtsaks teha, et mitte varieerida liiga tugevalt ainete võtmistega teistelt kursustelt ning raskemad ained esimesel võimalusel ära teha.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman, kelle erialane taust hõlmab töökogemusi mitmetes erinevates tuntud Eesti firmades, kus ta on juhtinud suuri ja väga varieeruvaid meeskondi, IT projektide juhtimisest. Tänu väga laialdasele tööbaasile oskas ta tuua näiteid nii IT poole ja ka ärijuhtimise valdkonnast väga elulistele näidetele tuginedes. Tehes kenasti selgeks, millele peab projketijuhtimises tähelepanu pöörama ning miks on kliendi poolsetest soovidest aru saamine väga oluline. Vastasel korral võib juhtuda, et räägitakse teineteisest mööda ja seeläbi ei saa ka tooted soovitud tähtaegadeks valmis. Olulise aspektina tõi ta välja meeskonna hea klapi, meeskonna motiveerimise ja ajaplaneerimise tähtsuse.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest, tuginedes enda kogemusele Tallinna Polütehnikumi, IT Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli baasil. Antud teemakäsitlus oli ilmselt olulisem otse gümnaasiumipingist ülikooli tulnutele, kes ei ole harjunud tegelema ajaplaneerimisega ning enda tundma õppimisega. Olulise oskusena, mida inimene ülikoolist kaasa peaks saama, on õppima õppimine, sest nagu ta nimetab, et kui elu on raamat, siis ülikool ainult sisukord, mis aitab selle raamatuga tutvuda. Kooli eduka läbimise tähtsa eeldusena tõi ta välja suhtumise, sest kui suhtumine töösse/kooli ei ole paigas ja sinu soov areneda pole siiras, siis on raske ka edukalt kooli läbida või tulevikus erialases töös kaugele jõuda.

Neljandas loengus oli kutsutud rääkima Taavi Tuisk, kes töötab süsteemiadministraatorina ettevõttes GrabCad, kuid varasem töökogemus hõlmab endas ka Skype suuruse tehnoloogiahiiu juures töötamist. Ta rääkis lähemalt süsteemihaldurina töötades tarvilikust omadustest nagu võimekus jääda pinge all rahulikuks ning väikse tervisliku paranoia kasulikkusest, mis aitab suhtuda kriitiliselt erinevate lahendustesse ning seeläbi enda töö resultaati ka parendada. Ta tõi huvitavaid näiteid eelmise sajandi lõpust, mil produkti arendamine oli palju vaevalisem ja koosnes mitmest erinevast etapist, samas kui nüüd on koos töövahendite paranemisega viidud tootmine üle tiimidesse, kus kõik omavad projekti staatusest paremat ülevaadet ja seeläbi muutub ka töö stressivabamaks ja kiiremaks.

Viiendas loengus rääkis Kert Suvi tarkvara testimisest ja selle tarvilikusest ning põhjustest, miks ettevõtted testivad liiga vähe. Peamisteks põhjusteks on möödalaskmised ajaplaneerimises ning erinevate koolkondade vaadete erinevused. Pahatihti testitakse vähe ka testijate vähese hulga tõttu, mida omakorda võimendab haridussüsteemi puudulikkus, kus ainsaks taste näitavaks paberiks tänapäeval ongi erinevate sertifikaatide tegemine. Lõppkokkuvõttes võib kõiki rakenduste kasutajaid ja tootmises osalejaid nimetada ka testijateks, sest kõik peavad kasutama mingitki osa antud projektist. Sisuliselt rääkis väga laiast valdkonnast IT maailmas, kus on töökäsi tugevalt vaja, kuigi motivaator palganumbri ja huvitava töö näol on kindlasti olemas.

Kuuendasse loengusse oli kutsutud Targo Tennisberg, kes rääkis kuidas tarkvara maailmas ellu jääda. Ta rõhutas olulise osana IT maailmas hakkama saamise juures olla hea tiimitöötaja, omada silmapaistvaid saavutusi ja võime õppida. Lihtsa viktoriini näitega selgitas ta kui raske on tarkvara arendajal enne projektiga peale hakkamist ennustada ükskõik mis projektile kuluvat aega ning seeläbi ongi tarkvara maailmas raske prognoosida töödele kuluvat aega ja seeläbi ka projektile kuluvat ressurssi.

Seitsmendas loengus rääkis Tanel Unt IT ettevõtte loomisest ja takistustest, mis eduka ettevõtte kujundamisel ette tuleb oma ettevõtte Navirec näitel. Ta rääkis ka sellele eelnenud ettevõtmistest, mis ei osutunud niivõrd edukaks, nagu Navirec, aga mis andsid ettevõtte arendamiseks väärtuslikke kogemusi ning meeskonnatöö oskuski. Meeskonna moodustamine ja meeskonna omavaheline klapp olid olulisteks pidepunktideks, mis taaskord välja toodi. Lisasoovitusena tõi ta välja, et mida hiljem ettevõttesse võõrast raha sisse tuua, seda parem, sest siis jäävad omaniku käed vabamaks ning hilisemalt saab soovi korral ettevõtte kasumlikumalt maha müüa.

Kaheksandas loengus olid kohal Oleg Bogdanov ning Oliver Kadak, kes rääkisid andmekaevest ning analüütikast. Tuues elulisi näiteid kuidas statistika ja turu-uuring on tänapäeva ettevõtlusmaailmas väga olulise tähtsusega, andes kõiksugu toodete ja pakkumistega väljatulekule oma sisendid. Mida, kus, millal ja kas üldse toota või pakkuda selgitatakse lõviosal juhtudest välja pikaajalise eeltöö tulemusena, millest lihtsal tarbijal ei pruugigi aimu olla ning mille tagamaade mõistmine nõuab tugevat süvenemist.

Aine avardas kahtlemata silmaringi ning nii mõndagi loengu oleks meelsamini kuulanud ja vaadanud kohapeal kui hiljem videoloengu näol kordust, aga kaugõppe auditoorse töö mahu juures ei olegi kõik võimalik. Oli mitmeid huvitavaid rääkijaid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussoorituse õigus kehtib aine toimumise semestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussooritus lepitakse kokku vastava aine õppejõuga. Sooritusele registreerimine toimub ÕISis või viibides akadeemilisel puhkusel, tuleb selleks esitada avaldus õppeosakonda. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. RE tudengi jaoks on kordussooritused tasuta.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks, peab tudeng olema sisse astunud 2013/2014. õa või hiljem ning tema perekonna kuusissetulek ühe liikme kohta ei ole suurem kui 329€. Õppetoetuse suurus on kas 75€, 135€ või 220€ ning sõltub kuusissetuleku suurusest ühe perekonna liikme kohta. 25. aastane ja vanem tudeng moodustab eraldi leibkonna ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust ei sõltu. Toetuse taotlemiseks peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus ning õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne, seega peab semestrite keskmiseks punktisummaks olema 30EAP-d. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. X= 22 EAP Y= 27 EAP

Vastus

Esimese semestri lõpul esitatakse arve väärtuses (27-22)*50€=250€ Teise semestri lõpul esitatakse arve väärtuses (27*2-27-22)*50€=250€ Kuna kevadel täidetakse nominaalkoormuse miinimum, esitatakse kevadel arve ainult sügisel tekkinud puudujäägi eest.

Märkused

Vormindamisel kasutasin näitena õppejõud Kristjan Karmo näidislehte.