User:Mjuhanso

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Marek Juhanson

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

See õppeaine meeldis mulle ning aitas laendada silmaringi IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata esinejaid, kellel on nii suur kogemus, millega nad võivad meile jagada.

• Esimene loeng ehk sissejuhatav loeng

Jutustajad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer

Esimeses loengus räägiti IT-kolledži elust, olukorrast, reeglitest ja erinevatest faktidest. Räägiti ka sellest, mida on vaja ja mida ei tohi teha, kui on soov kooli hästi lõpetada. Oli päris huvitav osaleda selles loengus, muidugi mul oli juba palju asju teada, sest uurisin seda varem, kuid mõned faktid olid mulle päris uued. Olin isegi imestanud, et meie koolis kõik loengud salvestatakse, et pärast saaks neid üle vaadata. ECHO360 on väga vajalik asi.

• Teine loeng “Arhitekti lugu”

Jutustaja: Andres Kütt

Ta tuntus mulle väga loogiline, tark ja huvitav inimene. Lapsepõlvest oli huvitanud arvutidest. Loengu käigus tekkis mul koguni arvamus, et ta õpib ja töötab kogu oma elu kestel - nii käituvad inimesed, kes tahavad oma valdkonnas kõige paremaks saada. Arhitekt peab väga hästi aru saama kuidas asjad töötavad. Kuna mitte keegi ei taha saada pikki instruktsioone - siis arhitekt peab väga lühidalt arendajatele seletama, kuidas on vaja tegutseda. See on ilmtingimata raske töö ja vajab palju kogemusi.

• Kolmas loeng “Testimine ja startupid”

Jutustajad: Kristel & Marko Kruustük

Kõige elavam ja huvitavam loeng. See loeng oli sellest, kuidas inimesed pürgivad oma elu eesmärgi poole ja saavutavad seda. Mõlemad jutustajad on minu arust väga andekad ja sihikindlad inimesed. Marko oli kaasa löönud 10 startupile ja oskab kõike alustades disainist kuni andmebaasi arhitektuurini. Kristelil oli suur huvi testimise vastu. Platvormis, kus ta töötas oli vigane kontseptsioon, ning otsustas ta rajada oma ettevõtte ja sellest otsusest algas nende koostöö nimega Testlio. Oli väga huvitav kuulata nende uue tee kohta, mis veel jätkub. Startupi rajamise probleemid ja raskused on väga hästi kirjeldatud, mis annab laia visiooni ja isegi inspireerib.

• Neljas loeng “Süsadminnimisest”

Jutustaja: Lembitu Ling

"Hea süsadmin on küll laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk" - loengu tsitaat. Pärast seda loengut, minu mõistmine adminide kohta muutus väga. Enne seda mõtlesin, et adminid on alati tööpostil, kõik juhtmetega kokkuseotud ja aina remondivad servereid. Oli huvitav kuulata, et adminil on tihtipeale raskusi töötasu saamisega, kuna enam osa tema tööst ta võib kodus teha selle asemel, et kontoris käia. Mõnede arvates kui inimene ei käi tööl, siis ta ei tegele tööga ega pea selle eest töötasu saama.

• Viies loeng “Karjäärikäänakud”

Jutustajad: Andres Septer ja Einar Koltšanov

Selles loengus Andres rääkis Eesti tööturust ja kuidas ta töötab. Minu arvates peaidee tema jutust on see, et Eestis on väike turg ja sunnitud mobiilsus ja kui tahame tõusu, siis on vaja liiguta. Oluline, et ülikoolis on vaja häid sidemeid luua, et oleks lihtsam tööd leida. Oli huvitav kuulata, et kui sa oled hea spetsialist ja tahad palka tõusu - siis kirjuta lahkumisavalduse omal soovil. “Ärge olge naiivsed!” - ütles Andres loengu lõppus. Iga ettevõtte peamine eesmärk on raha teenima ja midagi muud. Teine jutustaja Einar on SCRUM master. Ta rääkis oma elust, miks ta alustas arstina ja praegu töötab absoluutselt teises valdkonnas. Enamasti ta jutustas sellest, et maailmas on selline probleem, nagu “IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem”. Tal oli paar huvitava näiteid, kuidas see probleem mõjutab ettevõtjaks ja kuidas seda lähendada.

• Kuues loeng “Andmed ei allu analüüsile”

Jutustaja: Ivar Laur

Järgmine jutustaja töötab EMTA-s (Eesti maksu- ja tolliametis) ja töötab ta seal juba 14 aasta. Ta rääkis, kuidas nad koguvad andmebaasid, kuidas neid analüüsivad ja miks see üldse vaja on. Mulle oli huvitav kuulata, et meil tegelikult ei piisa andmeid ja need, mis meil juba olemas ei kasuta saja protsendiks, sellepärast ei ole inimesi ja vahendeid. Veel, pärast loengu ma päris hästi saan aru milleks selline valdkond on nii vajalik.

• Seitsmes loeng “Eesti Vabariigi küberkaitse”

Jutustaja: Jaan Priisalu

Loengu teema tekitab uhkust, sest Eesti kuulub maailma enim küberkaitstud riikide hulka. Minu arvates, põhimõte on selline - kui lihtsam, siis on parem. Pole vaja valja mõelda pikad ja keerulised susteemid, on vaja üks ja elegantne lahendus, aga väga hästi tasakaalukas. Huvitav loeng, see mees on tõeline spetsialist.

• Kaheksas loeng “IT ja turundus”

Jutustaja: Hedi Mardisoo

Oli väga asjalik jutt turundust, brändingust, PR-st jne. Minu jaoks kõige tähtis mõtte loengus oli see, et ei ole ettevõtet, kes täna ilma IT või turunduseta läbi lööks. Oli väga huvitav tutvustada Simon Seneki teooriaga ja PPPPP teooriaga, kus viimane “P” tähendab “People”, sest tänapäeval inimesed on väga suur osa turundusest. Praegu, Amazon-i CEO mõtte “Bränd on see mis inimesed räägivad kui sa lahkud ruumist” on mul on mul alati meeles.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kõik loengud mõjutasid mõnes mõttes mulle. Iga loeng andis mulle midagi uut ja aitas mul paremini mõista IT-maailma. Oluline ka see, et kõige jutustajate lood baseerub nende endi kogemuste peal. Jutustajate hulgas oli ka IT-Kolledži lõpetajad ja mul hea meel mõelda, et mõne aja möödumisel minust võib saada sama hea ja osav spetsialist IT-valdkonnas.

Kõige loengute üleskutse paneb meid õppima veelgi usinamalt ja aktiivselt ennast arendama Infotehnoloogia valdkonnas. Loengutes esinenud inimesed motiveerisid mind IT-valdkonna uurimisele ning tekitasid minus suremat huvi edaspidise kolledžis õppimise vastu

Soovituseks tahan lisada, et ainuke asi, mis pani mind muretsema, Skype-i esindajate puudus. 
Kuna Skype on Eestis sündinud ülemaailma populaarne asi, siis oleks loogiline neid kaa ära kuulata.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui üliõpilane on eksamil läbi kukkunud, tal on õigus kordussooritamiseks kuni järgmisi semestri punase joone päevani. (Õppekorralduseeeskiri 5.2.12. ).

Eksami kordussoorituse tegemiseks on vaja õppejõuga kokku leppida. (Õppekorralduseeeskiri 5.2.12. ).

Iga tudeng saab kordusooritusele ÕIS-is registreeruda. (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Tähtis et, registrerimise ja soorituse vahele jääb vähemalt kaks tööpäeva.

RF õppekohal tudengidel on kordussooritused tasuta.

Kordussoorituse tasu OF tudengitele on 20 eurot. (Õppeteenused ).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Et tudengil oleks võimalus saada vajaduspõhise õppetoetuse, tal on vaja:

1. Astuda kõrgkooli 2013/14. õa või hiljem

2. Et tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta oleks alla 329 eurot.

3. Õppida täiskoormusega ja täita õppekava nõudet täies mahus.

Toetuse suurus sõltub iga pereliikme keskmisest kuusissetulekust. Mida väiksem sissetulek, seda suurem vajaduspõhine õppetoetus. (Vajaduspõhine õppetoetus ).

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks tuleb esitada taotluse digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile (oppetoetused@hm.ee) või posti teel (haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu). (Eesti.ee ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna IT Kolledži õppekava järgi on minimaalne ainepunkide arv täies mahus semestri täitmiseks 27 EAP, siis arve mulle ei esitata. Arve on 0 eurot. (Kõrgharidusreform (KKK) ).