User:Mkaart

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö

Autor: Mari-Liis Käärt

Rühm: DK14

Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2013

Essee

Nähes tunniplaanis õppeainet "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvasin esialgu, et antud kursus kätkeb endas neid teemasid, mida tegelikult käsitletakse õppeaines „Sissejuhatus informaatikasse“. Olin meeldivalt üllatunud, et erialatutvustuse õppeaine koondas endas rea huvitavaid ettekandeid IT valdkonnaga seotud inimestelt ning andis detailse IT-alase info asemel hoopis avarama pildi antud valdkonnast ning sellega seonduvast.

Õppeaine esimeses loengus rääkis Margus Ernits muude asjade hulgas motivatsioonist. Kaugõppijale on motivatsiooni lausa topelt vaja, et töö ning perekonna kõrvalt leida aega õpinguteks. Uudne mõte oli aga minu jaoks see, et tudengid peaksid tähelepanu pöörama ka sellele, et nad oma käitumisega õppejõu motivatsiooni alla ei tõmba. Samale teemale pööras oma ettekandes tähelepanu ka Andres Käver. Pean kurbusega tunnistama, et varasemate õpingute raames polnud ma eriti mõelnud sellele, kuidas minu, kui tudengi, käitumine mõjub õppejõu motivatsioonile. Samas, olles ise teinud töö käigus erinevaid ettekandeid, on väga hästi meeles, kuidas juba kümnendat ettekannet kuulav publik enam mõelda ei suuda ning kuidas selline suhtumine mõjus mulle, ettekande esitajale. Õpetaja motivatsiooni teema tuleb kaugõppe puhul eriti päevakorda pühapäeva viimastes praktikumides, kui pea on kolmepäevasest infoüleküllusest paks ning mõte liigub teosammul. Ja siis näen kuidas õppejõud klassi ees üritab meid motiveerida ja kaasa mõtlema panna ning tuleb meelde, et temal on ka juba ei-tea-mitmes praktikumi tund ning kuidas mõjub see tema õpetamisele, kui kõik lihtsalt tuima näoga otsa vaatavad. Ning see paneb ennast kokku võtma ning kaasa rääkima.

Sissejuhatus õppekorraldusse andis hea ülevaate, kuidas IT Kolledžis õppimine üles on ehitatud, mida tudengitelt oodatakse ning mida tudeng teadma peaks. Kuna olin juba varasemalt kuulanud kaugõppe infotundi, Margus Ernitsa loengut ning osa võtnud tuutoritunnist, siis väga palju uut infot antud loengus minu jaoks ei olnud. Meelde jäi aga Inga Vau soovitus, et kui tudengil on plaanis minna magistriõppesse, siis tuleks tähelepanu pöörata ka teoreetilistele loengutele, mitte keskenduda ainult 100% praktilisele. Oli tore, et kõnelejate suhtumine tudengitesse oli väga soe ning julgustav.

Linnar Viigi loeng innovatsioonist oli ülimalt kaasahaarav, mõtlemapanev ning seda ilmestasid värvikad näited. Üllatav oli kuulda, et innovatsiooni nähakse tihti kui midagi kauget ning võõramaist ning innovatsiooniga tegeleva ettevõtte töötajad tihti ei taju, et nad on osa innovatsioonist. Lisaks jäi kõlama IT-maailmas kasutusel olev sõnapaar „fail fast“, mis tõi välja, kui kasulik ning oluline on eksimine, sest just läbi eksimise ongi võimalik õppida. Mina, ning ma usun, et ka paljud teised, aga kardavad eksimist, sest meid on õpetatud eksimist võrdsustama läbikukkumisega ning antud suhtumine on kahjuks väga levinud paljude organisatsioonide juhtide hulgas – kui midagi ebaõnnestub, siis hakatakse kohe süüdlast otsima ning „süüdlasele“ ei anta tihti uut võimalust.

Tarmo Randeli loeng andis informatiivse sissejuhatuse küberkuritegevuse ning -kaitse maailma. Küberkuritegevuse mastaabid tänapäeva maailmas pani paika loengus kuuldud fakt, et küberkuritegevusest saadav tulu ületas narkootikumidest saadava tulu juba paar aastat tagasi. Veidi hirmutav oli see, et tegelikult ei ole me keegi küberkuritegevuse ohtude eest kaitstud ning et hästi kirjutatud arvutiviirust ei pruugi isegi kõige parem programmid alguses tuvastada. Samuti ei teadnud ma varem, kui struktureeritud küberkuritegevus õigupoolest on – tegemist on väga hästi läbi mõeldud ökosüsteemiga, kus igal inimesel või inimeste grupil on oma kindel funktsioon. Eriti kurvaks tegi aga loengu algusepoole kuuldud fakt, et iga nädal sooritab üks teismeline enesetapu sellepärast, et on olemas Facebook. Küberkiusamine on järjest enam tähelepanu nõudev teema ning on oluline teadvustada seda kui küberkuritegevuse üht osa ning sellele vastavalt ka reageerida.

Andres Käveri loeng sisaldas palju huvitavat ning praktilist informatsiooni, mis põhinesid nii tema kogemustele IT Kolledži kaugõppe tudengina kui ka pikaaegse eraettevõtjana IT vallas. Meelde jäi võrdlus kooliprojektide ja päriselu IT projektide vahel, mille tõi välja ka Nortali esindaja Ants Albre – päriselu projektid on üldiselt väga pikad ning ei sisalda endas ainult lähtetülesande lahendamist ehk koodi kirjutamist vaid pidevat kliendiga suhtlemist, alustades sellest, et välja selgitada, mida kliendil üldse vaja on, ja lõpetades kasutajatoe pakkumisega veel pikalt pärast projekti valmimist. Väga oluline oli ka meeldetuletus selle kohta, et tuleks vältida n-ö tudengisündroomi ning hakata õppimisega tegelema koheselt ja mitte asju viimasele hetkele jätta. Kõneleja ise tundus olevat musterõpilane, kes alustas õppimisega juba enne kursuse algust, tegi kõik kodutööd varakult ära ning lõpetas kaugõppe 2 aastaga.

Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi ettekanne nende tööst Skype'st oli kahtlemata väga teemakohane, aga kahjuks minu kui kuulaja jaoks oli see liialt spetsiifiline, eriti võrreldes teiste antud õppeaine loengutega. Tundus veidi, et ettekande tegijad olid küll valmis teinud slaidid, aga polnud väga läbi mõelnud, mida, kuidas ja kellele nad räägivad. Samas üritasin läbi detailide-rägastiku ikkagi enda jaoks midagi kasulikku leida ning kõlama jäi kiitus Skype'i kui tööandja aadressil, kus töötaja ettepanekuid ja vajadusi üritatakse arvesse võtta, et hea meeskond aitab eemale hoida töörutiini ning et kõike ei ole võimalik monitoorida vaid tuleb paika panna prioriteedid.

Nortali töötajate Ants Albre ja Helen Piirsalu ettekanne andis ülevaate Eesti ühest suuremast IT-firmast ning sellest, kuidas toimub uute algajate töötajate värbamine ehk suveülikool. Kõlama jäi see, kui oluline on omavaheline suhtlemine ning Ants Albre soovitused, kuidas saavutada IT sektoris edu, mis olid väga asjakohased ning mõtlemapanevad. Vaieldamatult on praktika antud valdkonnas ülioluline, kuid oli tore, et noori ei julgustatud kohe täiskohaga tööturule tormama vaid toodi välja ka teisi mooduseid, kuidas saada praktilisi kogemusi: praktikumid, töörühmad, open source projektid, suvised tööpraktikad jne. Toonitati ka seda, et oluline on kirg ning huvi IT valdkonna vastu, pidev soov end täiendada ja edasi arendada.

Kirest, elust ja suhtumisest rääkis ka Merle Liisu Lindma Skype’st. Tegemist oli väga huvitava ning mõtlemisainet pakkuva loenguga, kuigi ei räägitud konkreetselt ITst vaid n-ö pehmetest väärtustest. Merle Lindma esinemisstiil oli ülimalt kaasahaarav ning energiline. Oli näha, et tegemist on inimsega, kes järgib oma ettekandes toodud soovitusi ja oli oma positiivse hoiakuga suurepäraseks tõestuseks, et antud ideed ka päriselus toimivad. Käsitletud teemad (suhtumine iseendasse, oma tulevikku, väärtustamine, meeskonnatöö, jne) olid väga elulised ning kutsusid kaasa mõtlema ja ennast analüüsima. Kodus videot vaadates kuulasin mõnda kohta lausa mitu korda üle, et räägitu mõte kinnistuks. Kui ma peaksin valima antud loengute hulgast oma lemmiku, siis selleks oleks just Merle Lindma oma.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli tegemist väga huvitava ja asjaliku loenguseeriaga. Kaks teemat, mis jäid minu jaoks kõlama enamikest loengutest, olid järgmised: 1) suhtlemine ja koostöö on ülioluline ning kuigi oskused ja kogemused jäävad IT valdkonnas alati keskset rolli mängima, siis nendest üksi enam ei piisa vaid tuleb arendada ka sotsiaalseid oskusi 2) hea IT töötaja panustab järjepidevalt enesetäiendusele ja õppimisele.

Vastused küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Eksamist läbi kukkumise korral on korduseksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Korduseksam tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, sest järeleksami aja tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] Korduseksami ajakava avaldatakase ÕIS-i rubriigis „Minu asjad“ ja õppehoone 2. korruse infostendil. [2] Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis. [3] Korduseksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Korduseksam riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka. [2] Korduseksami tasu suurus tasulise õppekohal kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4] Kordussoorituse tasu OF õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20€. [5]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Õppekava vahetamise taotlemiseks peab tudeng esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ning lisama avaldusele nimekirja õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [6] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Kolledži lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. [7] See tähendab, et üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [8] Üle nominaalmahu deklareeritud ainepunktid on tasulised. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastavalt minu üliõpilaskoodile: X = 19 ja Y = 21. 2013/2014 õppeaastal on EIKis õppekulude osalise hüvitamise kohustus neil tudengitel, kes saavad semestris vähem kui 27 EAP. [10] Seega, esimese semestri eest esitatakse mulle arve 8 EAP eest ning teisel semestril 6 EAP ning lisandub ka esimese semestri 8 EAP ehk et kokku peaksin maksma esimese õppeaasta lõpuks 22 EAP eest. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [10], seega oleks EIKi poolt mulle esitatava arve suurus 1100 EUR.