Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mari-Liis Kanter

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2013

Essee

Aine läbimine kaugõppes tähendas üht reaalset loengut ning ülejäänute läbikuulamist interneti vahendusel. Peetud loeng rääkis üldiselt ja kiirelt kõigest hädavajalikust ning andis mõningaid soovitusi, kuidas oma kooli toimetustega järjel püsida. Sain ka mõne idee, millest ehk abi võiks olla õppimise süsteemsemaks ja lihtsamaks tegemisel (nt mind mapping).

Kuna meile olid teised loengud interneti vahendusel kuulamiseks, siis kohe esimese asjana tahaksin välja tuua uue kogemuse – loengute vaatamise võimalus interneti vahendusel, mis on väga mugavaks tehtud. Pidades ise loenguid/loengutes käimist väga oluliseks, siis sellise lahenduse pakkumine üliõpilastele lisaks materjalidele, on väga tervitatav. Nagu esimeses päevaõppe loengus mainitud – on alati parem käia kohal, aga alternatiivina töötab see hästi.

Esimene loeng kuulamiseks oli natukene põhjalikumalt õppekorraldust tutvustav kui kaugõppe oma (nagu oligi oodata) - kooli tutvustus numbrites, omadussõnades, kooli korraldusest, klubilisest tegevusest, õpingute arvestamisest jne. Iseenesest on sellised loengud vajalikud ning seda praktiseeritakse üsna hoogsalt. Eriti vajalik alustamiseks ning süsteemi tundmaõppimisest ja esimeste sammude tegemiseks.

Teine loeng kattus kõige rohkem kaugõppe loenguga (suure tõenäosusega loengupidaja tõttu). See oli päris hea pilk koolielusse ning soovitustega, kuidas siis ikkagi õppimisele peaks lähenema just seisukohtadest eesmargid / soovid / võimalused. Ning kuidas motiveerida end asju sisukalt ja tulemuslikult tegema ning miks on see tähts nii õppijale endale kui kogu puudutatud kollektiivile – õppejõud ja kaasülipõilased. Kambavaimuga ning ühtlaselt kõrge motivatsiooni tasemega on tõenäosus õnnestuda oluliselt suurem.

Kolmas loeng Linnar Viigi esituses oli väga mõnus ja sujuv ning eluline. Suutsin seostada paljut õppejõu räägitut oma kogemuste ja nähtuga. Loengust jäi meelde ka mõttetera, mis vääris üleskirjutamist: „Fail fast, fail small“ – julge hundi rind on rasvane ja kukkumised teevad vähem haiget kui pidevalt proovida, katsetada protsessi käigus. Ning mugavus maksab kätte.

ng teema oli huvitav. Olles tööalaselt kokku puutunud nii pättide kui küberpättidega oli teema ekstra põnev. Huvitav oli kuulda carding'ust - see on Eestis ehk vähem probleem ja teema, kuid Euroopas vägagi levinud – nii palju kui on süsteeme, nii palju on ka võimalusi või isegi rohkem nende süsteemide õõnestamiseks. Loenguga seoses meenus film, mille võiks soovituslikus korras läbi vaadata. Küll veidi läbi huumoriprisma ning lihtsustatult, kui näitab hästi kui lihtne on halba korda saata (isegi kui ise ei ole halb) ja kuidas isegi selles võib ebaõnnestuda – „Office Day“ (http://www.imdb.com/title/tt0151804/).

Viies loeng elufilosoofiast ja ITst Eestis tekitas vastakaid tundeid: Andres Käver osales ka meie grupi tuutori tunnis ning jutt oli osaliselt juba tuttav. Kuna ta ise lõpetas kooli väga edukalt, siis ilmselt on üliõpilastele heaks eeskujuks. Vastuoluline oli lektorist rõhutada, et asju tuleb teha kohe, kohusetundega - ent väljaöeldule eelnevalt tuli ta loengusse ühe slaidiga, mida ta oli teinud koha peal. Ma ei arva, et slaidid on on kohustuslik osa loengust – aga selle serveering juba alguses tekitas natuke vastakaid tundeid. Inimene ise ilmselt on väga võimekas ning rääkis elukogemusest, mis aitab veel peal püsida. Lisaks tema tunniplaanile oleks päris huvitav näha ka tema päeva plaani – kuidas siis ikkagi mahuvad kõik need tegevused (on ta ju tööinimene) 24 tunni sisse ära. Kaugõppijatele ilmselt loeng suunatud päriselt ei olnud, kuna väga palju peegeldati just päevaõppijatele „külge kleebitud“ käitumismustreid. Loengust sai taaskord kinnitust vanarahva tarkus – kes palju teeb, see palju jõuab.

Ilmselgelt kõige keerulisem loeng jälgida oli Skype’i monitooringu tiimi oma. Ehk oli tegu ka kõige tehniliselt spetsiifilema loenguga – oli selle ülesehitus hüplik ning lektorite omavaheline koostöö ei sujunud päris hästi. Antav hinnang on subjektiivne – aga pakun, et isegi asjaga kursis olevatele inimestele on sellist loengut mitte liiga huvitav kuulata (lühike, katkendilt, hüplik ja ilmselt ettevalmistamata) ning palju teadmisi sealt ei saanud. Ehk vaid huvitava fakti, et see tiim ei olegi eriti suur – teadamata palju selle töö spetsiifikat (subjektiivne eeldus ja subjektiivne järeldus).

Superstaaridest ja muust rääkisid Nortali esindajad ning nende loeng oli samuti köitev jälgida, kui loengu kohta nii võib kirjutada – sujuv ning huvitav. Tundub, et riigisektor on igas eluvaldkonnas samasugune – ka ITs, kes määrab reeglid ning nendega tuleb leppida. Samas omades kogemust erinevates riikides paiknevate asutustega suhltemisel – siis Eesti IT areng kodaniku seisukohalt on super ning meile igapäevaselt kättesaadavaid teenuseid hindan väga. Loengu pidajatele ka kiitus – ilmselgelt motiveeritud ja oma töövalikutega rahul olevad inimesed. Just see peakski olema motivaatoriks üliõpilastele. Lisaks huvitav info Nortali poolt korraldava suveülikooli kohta – selle ülesehitus ning korraldus tunduvad olevat väga efektiivsed.

Loengusarjale pani punkti loeng „Life is an attitude“ – see teema oli ehk kõige klišee rikkam aga samas üdini positiivne ning kindlasti mitte igav. Vastupidi - lektor ise tundus ise uskuvat sellesse, mida rääkis ning oli väga päikseline – see peakski olema euliste tõekspidamiste edasiandmisel kõige tähtsam. Tagasimõeldes jäi ehk kõige enam meelde mõte, et loome ise endale takistused ja raskused teele – „mitte, miks ei saa, vaid kuidas saab“. Väga vääriline tarkus üliõpilasteele ning ehk ka igapäevaelusse. Rakendamine on alati keerulisem kui teooria, aga proovida ju võiks.

Loengute sari isenesest oli huvitav ning andis päris laia pildi praktikute poolt – nii IT alaselt, valdkonna nõudmiste alaselt kui ka enese sisse vaatamise ning motiveerimise osas. Kokkuvõtteks võib öelda – kõik uksed on lahti, ainult ise peab olema piisavalt tahet ning motivatsiooni. Esimene samm valikuga on tehtud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2] Korduseksamid ja -arvestused on omafinantseritaval õppekohal õppijatele tasulised [3]. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Riififinantseeritavatel õppekohtadel on korduseksam tasuta [3], sel õppeaastal maksab kordusarvestus OF õppekohal 20 EUR [4].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust

Vastus

1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. [5]

2. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas. [6]

3. EIK-välise akadeemilise liikumise vormiks on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase (külalisüliõpilase) poolt oma õpingukavasse EIK õppekavadest õppeainete valimine semestri/õppeaasta piires. Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.[7]

4. Üliõpilasel on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]

5. Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [8]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [9]