User:Mkask

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marje Kask

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Noored kurdavad sageli, et suurem osa materjalist, mida erinevates kooliastmetes õpitakse, on tuim ja elukauge. Eriti kaheldakse just selliste ainete vajalikkuses, mis on mõeldud avardamaks õppurite silmaringi. Samas traditsioonilised väljundid nagu raamatute lugemine pole samuti noorte inimeste seas kuigi populaarsed. Õpingukorraldus ja erialatutvustus on just selline aine, mis seob oma vahel reaalselt vaja mineva ja silmaringi laiendava teabe.

Esimest loengut võib pidada üliõpilaste jaoks vast kõige tähtsamaks, sest teemaks oli esmaseim teave selle kohta, mis puudutab kõrgkoolis õppimist nii üldisemalt kui ka IT Kolledži korralduse kohta. Äsja gümnaasiumi lõpetanute jaoks toodi välja peamised erinevused kesk- ja kõrgkooli õpetamismeetodite vahel ning tutvustati tasuta kõrghariduse reformi, mis sellest õppeaastast rakendub, ja kuidas see meid mõjutab. 5. septembril peetud loengus rõhutas Margus Ernits, kui oluline on tudengite aktiivne osavõtt õppetegevusest. Nii saab lektor aru, mis läheb tegelikult üliõpilastele korda, ja oskab oma õpetatavat ainet muuta huvitavamaks, et tudengid tunneksid reaalset huvi tudeeritava vastu. Samas rääkis Ernits, et nüüdisaja õpilased on üsna skeptilised tuima aktitundmiste vajalikkusest, mitte nagu aastakümneid tagasi, kui õpilased kartsid, et kui nad õpitus teooriat ei tunne, siis läheb nendega halvasti. Minu arust pole mida halba, kui juba noortena julgetakse arukalt kahelda ja pärida küsimusi, kuid harilikult „ollakse skeptilised“ sellepärast, et lihtsalt ei viitsita asjasse süüvida. Samas päris palju arukaid pärijaid läheb kaotsi sellesse halli massi, kes ei üritagi kaasa mõelda, sest ümbritsev keskkond mõjutab selles viibivaid indiviide. Seega on oluline, et kõrgkooli minnakse õppima seda, mis tudeng ise tahab, mitte seda, mida vanemad, sõbrad ja tuttavad või ühiskond neilt ootab. Vastasel juhul võivad lämmatada nad oma apaatsusega inimesed, kellele tõeliselt asi korda läheb. Samamoodi röövib ausatelt õppuritelt indu see, kui keegi kasutab ebaausaid võtteid oma saavutuste parandamiseks. Võib ju jääda ootama karma kättemaksu, aga tegelikult maksab karma kätte meile kõigile, kui me selliste rikkumistele vastu ei hakka. Nimelt juhtis Ernits tähelepanu sellele, et kui vassijad saavad spikerdamise või plagiaadi abil diplomi kätte, aga tööturul selgub, et neil pole tegelikult selliseid oskuseid või teadmisi nagu paber väidab seda, siis kannatavad kõik IT Kolledži lõputunnistuste omanikud.

Kuna karma tuli juba jutuks, siis oleks siin paslik hüpata viimase loengu juurde, mida esitles Merle Liisu Lindma. Tema loeng oli küll vaheldust pakkuv, äärmiselt positiivne, innustav ja tore, kuid hilisematest vestlusest kaastudengitega jäi mulje, et märgatav osa loengukuulajatest ei võtnud seda teemat kuigi tõsiselt või oli see lihtsalt mingi veider New Age’i sugematega inspiratsioonikõne. Ehk oleks pidanud kuidagi loengu vormiga mängima, et räägitu oleks olnud ka atraktiivne peamiselt parema ajupoolkeraga tegutsejatele. Minu jaoks loengus käsitletu polnud küll midagi uut, aga oli siiski kenaks punktiks õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine loengusarjale. Samas tajusin ma kerget vastuolu Andres Käveri teemaga „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Lindma pidas oluliseks oma töö nautimist, kui Käveri ettekandest jäi kõlama mõte, et esmane on siiski raske töö ja pidevad pingutused. Mõlemad ideed on olulised vaatenurgad, mida õppetöös tuleb arvestada. Siit kerkibki esile probleem: kuidas balansseerida mõlemat aspekti? Selle küsimuse lahendus jääb igale tudengile ise välja nuputamiseks. Nii Linnar Viiki kui Merle Liisu Lindma loengud innustasid mõtlema „kastist väljapoole“. Viik käsitles nii ebaõnnestumise kui ka innovatsiooni vajalikkust. Ta tuletas meelde, et üldiselt ei õpita edulugudest, vaid isiklikest möödalaskmistest, sest kellegi teise õnnestumised ei aita meil tegelikult oma vigu parandada. Kuidas saamegi midagi korda teha, kui me ei ole teadlikud vääratustest? Eksituste silumine ongi tegelikult progress ning vigu tuleb lasta teha. Lektor juhtis tähelepanu ka sellele, et peale iga edusammu ei tasu rahule jääda vaid edasi arendada, sest vastesel juhul muutub tõusutendents hoopis languseks.

Kõige kaugemaks jäi minu jaoks loeng teemal „Skype NOC Monitoring“. Ilmselt oli põhjuseks minu enda võhiklikkus, sest ettekanne oli väga spetsiifiline. Siin võiks mulle ette heita tuimust ja seda, et ma midagi loengupidajatelt ei pärinud. Ehk oleks huvi olnud suurem, kui mul oleks toona olnud mingeid varasemaid teadmisi või kogemusi sel teema ning kogu eritine jutt oleks mulle arusaadavam olnud. Samas Tarmo Randeli loengu „IT-profid küberpättide vastu!“ kohta ma ei saa ka öelda, et oleksin enne ettekannet selle teemaga kuigivõrd kursis olnud, kuid see loeng oli palju köitvam. Vahest oli see nii sellepärast, et Randel tõi välja ka praktilisi soovitusi, kuidas kaitsta oma arvutit pahavara eest, või see, et oma seletustes kasutas ta ka võhikutele arusaadavaid näiteid. Üheks kõige motiveerivamaks loenguks pean ma Ats Albre ja Helen Piirsalu oma. Nad tutvustasid Nortali Suveülikooli projekti, mis kaasab noori IT-alastesse projektides ning ei eelda tudengitelt eelnevaid programmeerimis- või analüütikuna töötamiskogemusi. Nad võtavad vastu küll alla 30 inimese, aga seda sellepärast, et kõigile kandidaatidele pole neid lihtsalt tööd pakkuda. Palju noori, kes Suveülikooli sisse saavad, töötavad ka hiljem Nortalis. Samas ei soovitanud loengupidajad kohe esmakurslastel sellest osa võtta ja nii Nortalis edasi töötada, sest see võib häirida edukaid õppinuid. Üldiselt tundus Suveülikooli projekt olevat midagi, mille nimel tasub pingutada.

Varvara Guljajeva ja Mar Canet’ avalik loeng „Unexpected Ways How IT Meets Art“ oli õrritav, sest ma oleks eelistanud selliseid installatsioone oma silmaga näha linnaruumis (või ka muusemi saalis). Tutvustatavad projektid olid huvi äratavad, mõtlema panevad ja oskuslikult teostatud, kuid minu jaoks ei olnud ootamatu, et nende taieste juures või üldse kunstis kasutatakse infotehnoloogilisi lahendusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengusari oli hea viis tudengite silmaringi laiendama nii IT kui ka teistel teemadel, nagu eetika ja motivatsioon. Ehk ärgitas ning julgustas see ka üliõpilasi rohkem küsima ja probleeme tõstatama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1] Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕISis.[2] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta ja tasulisel õppekohal peab maksma 20 € HITSA kontole. [3]

Küsimus 1

   Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
   Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? 

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[4] Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.[7]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeaasta lõpuks on 47 EAP-d, mida on nõutust 3 EAP-d vähem ning need 3 EAP-d peabki hüvitama.[5] Esitatav arve on 150€. [6]

Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele?

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik 7.2.1

[5] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?