User:Mkeerus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Essee

Esimene loeng [1] tutvustas, nagu aine nimigi viitab, õpingukorraldust. Lisaks jagati soovitusi, kuidas eelseisvad aastad võimalikult valutult ja edukalt läbida. Võttes siinkohal kokku ka arvamuse ülejäänud sarjast, siis tuleb tunnistada, et alguses suhtusin ainesse üsna suure eelarvamusega. Seda ilmselt põhjusel, et aine üldkirjeldust lugedes kujutasin ette sõna otseses mõttes akadeemilise maastiku, õppekavade jms. kuiva tutvustamist. Õnneks oli see ettekujutus vale ning järgnesid loengud, mis tutvustasid IT-d erinevatest külgedest ning vihjasid otse, millised inimesed on kuhu oodatud. Põhilised soovitused/mõtted, mis jäid nii esimesest kui ka järgmistest loengutest kõlama, on õppima õppimine, päheõppimise asemel lahenduste leidmine, ülesannetega varakult pihta hakkamine, asjade ära/lõpuni tegemine, planeerimise ja protsessi juhtimise tähtsus, paindlikkus ja valmisolek ootamatusteks.

Teise loengu [2] teemaks oli projektijuhtimine - mida see endast kujutab, kuidas edukalt läbi viia. Ise ei ole veel ühtegi niiöelda päris projekti juhtima pidanud, kuid kuna igapäevaste, sh eraeluliste, ülesannete tegemisel tavaliselt ei teadvusta endale, et kõik need on omamoodi projektid, mõned väiksemad, mõned suuremad, siis oli see minu jaoks päris omal kohal, pannes ehk natuke teadlikumalt suhtuma oma tegemistesse. Kuigi vahel võib tunduda, et projektijuht on segav tegelane projekti elluviimisel, siis läbikukkumise põhjuste edetabel näitab selgelt, kui vajalik see roll on. Miks projektijuht aga vahel segava elemendina paistab, on ilmselt lihtsalt konkreetse isiku sobimatus konkreetsele projektile. Nagu Tiina välja tõi, siis on selles rollis enamvähem võrdselt olulised nii juhioskused kui sisulised teadmised juhitava projekti kohta ning olen ise samal arvamusel: kui ikka üks neist kahest on nõrk, siis ei tule juhtimisest suurt midagi välja.

Kolmas loeng [3] haakus üsna palju eelmisega, rääkides põhiliselt sellest, et ka õppimine on lihtsalt üks projekt ning seda protsessi tuleb juhtida. Tegelikult võiks lausa öelda, et teine loeng oli mõningas mõttes eelmise loengu koopia, pannes selle lihtsalt ühte konkreetsesse konteksti. Mitmed samad teemad kordusid - plaani tegemine, ajakulu hindamine jms. See oli kolmandaks loenguks, kus rõhutati, et oluline on asjadega varakult pihta hakata, siis tulevad probleemid varem, ja loodetavasti õigel ajal, välja. Kui seda nii palju rõhutatakse, siis järelikult on see üsna probleemne koht. Hea võrdlusena jäi veel kõrva, et "kui teadmised oleks raamat, siis kool on sisukord." Kardetavasti pole paarikümne aastaga midagi väga oluliselt muutunud ning madalama astme koolid kipuvad meil endiselt olema kohaks, kus üritatakse tarkust pähe kallata, selle asemel, et õpetada, kuidas maailmas juba peituvat tarkust üles leida.

Neljas loeng [4] rääkis süsteemihalduri tööpõllust. Taavi tõi välja omadused, mis on vajalikud süsteemiadministraatorile, kuid võib öelda, et tegelikult on need vajalikud kõigile, kellele rohkem, kellele vähem:

  1. Stressitaluvus ja oskus kriisiolukorras säilitada mõtlemis-, suhtlemis- ja tegutsemisvõime. Tähtaegade lähenedes, kui ei ole just väga laialt ajaga priisata olnud, on see ilmselt ka projektis kõigile tiimiliikmetele vajalik.
  2. Leidlikkus lahenduste leidmisel, süsteemi ehitamisel.
  3. Tervislik paranoia - enne uuendust/reliisi võiks ka ise huvi tunda, kas kuskil võib olla mingi auk või viga, et leida probleemid enne kui keegi teine seda teeb. MÕnes mõtte haakub see järgmise loenguga, kus Kert rääkis sellest, et tegelikult on oluline, et projekti iga etappi testitaks. Nt analüütik laseb analüüsi testida, arendaja koodi jne.
  4. Oluline on ka eetika, ehk et ei lähe kasutaja andmetesse tuhnima. Siinkohal kujutan ette, et arendajal/testijal võib sellest tihtipeale siiski võimatu hoiduda olla, isegi kui kõige väiksemat huvi ei ole.

Olulisena nimetas Taavi ka dokumentatsiooni, ehk et ei tohiks lasta tekkida sellist olukorda, nagu tänapäeval veel mõnes kohas näha võib, kus keegi täpselt ei tea, mida mingi jupp teeb, kuid keegi ei julge puutuda, sest äkki läheb katki.

Viienda loengu [5] teemaks oli testimine ning selle olulisus. Vähene testimine on sisuliselt teatud riski võtmine: kas läheb õnneks ja ei juhtu midagi või mitte. Testimise pealt kokkuhoidmist ei saa kindlasti endale lubada väga oluliste teenuste pakkujad. Testimine seostub taaskord projektijuhtimisega kahest otsast vaadatuna: Ühest küljest tuleb projektijuhil endal planeerida õiges mahus ja õigetesse etappidesse aega testimiseks. Teisest küljest on testimine ise üks alamprojekt. Loen oluliseks ka seda, et testida tuleb kõiki faase - nii tellimust, analüüsi, koodi, lõppprodukti, eesmärgiga olla kindel, et tehtu vastab vajadusele ning töötab korrektselt. Sarnaselt Taavi loengule toodi ka siin välja niiöelda ametile vajalikud omadused: professionaalne skeptik, massidest erinev mõtlemine.

Kuues loeng [6] oli taas projektijuhtimisest, kuid pisut rohkem selle nurga alt, et miks ebaõnnestutakse. Inimestel on tihtipeale illusioon maailma lihtsusest, kuid see ei ole hoopiski nii. Seega edukas projektijuht on see, kes saab aru, et maailm on keeruline, oskab sellega arvestada ja planeerida ressursse ning aitab töötajatel probleeme ette näha ja ennetada ning luua tingimused, et neid edukalt lahendada. Projektide ebaõnnestumiseks olla peamiselt üks põhjus, mis ei ole mitte tehnoloogiline, vaid põhjuseks on inimestevahelised suhted. Võtmekoht on, kas inimestevaheline kommunikatsioon on efektiivselt lahendatud või ei.

Seitsmes loeng [7] andis pisut aimu sellest, mis ootab ees inimest, kes alustab ettevõtlusega ning millised on probleemid, millele mõnikord enne ei mõelda (kuigi peaks). Näiteks, kuidas meeskonda luua, kui suur on palgakulu, mille need inimesed peavad tulu näol tagasi teenima, igasugused personalikorralduslikud küsimused (a la puhkus). Kõrva taha tasub ilmselt panna soovitus julgeda kardinaalselt suunda muuta, ehk kui asi ei edene või ei ole päris "see", siis on parem otsast alustada kui kummi venitada. Oluline on paindlik lähenemine, kuna plaanidel ei ole kombeks täies mahus realiseeruda. Sellest rääkis eelmises loengus ka Targo, kes rõhutas vajadust olla valmis ootamatusteks (ja ka nende ennetamiseks). Veel oli teemaks, keda valida ettevõttesse tööle: üks A-inimene on parem kui kümme keskpärast arendajat. Samas jäi kõrvu, et antud ettevõtte A-inimeste poolt kirjutatud kood oli selline, kus ei harrastatud dokumentatsiooni/kommentaare, mistõttu võib pikas perspektiivis tekkida Taavi viidatud "tolmuse kasti sündroom" ning samuti oli seetõttu ülejäänutel keerulisem, kui mitte võimatu, sellest piisavalt kiiresti läbi närida. Ehk: leian, et asjakohane dokumentatsioon on päris mitmes mõttes oluline.

Kaheksas loeng [8] keskendus põhiliselt sellele, mida vajalikku/kasulikku/põnevat saab teha erinevate (suurte) andmehulkadega, kuid midagi universaalsemat ei oskagi selle loengu puhul välja tuua. Kui ehk, siis seda, et ei pea minema põhivooluga kaasa, vaid tasub otsida ka IT äärealadelt midagi sellist, mis kõnetab. Andmekaeve ja -analüüs on üks neist alatest, mis on nii-öelda IT ja "päris" maailma vahel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Õppekorralduse eeskirja [9] kohaselt on õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritusele registreerimine on kohustuslik läbi ÕISi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ning sooritus peab olema tehtud enne ülejärgmise semestri punase joone päeva arvates aine õpetamissemestirst. Tasu suurus REV/OF õppekohal kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal kordussoorituse eest tasuma ei pea, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.


Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Õppekorralduse eeskirjas [9] ei ole küll toodud tegevusi, mis tuleb igal tudengil tingimata enne punase joone päeva ära teha, kuid sellega tuleb arvestada järgmiste plaanide korral:

  • Õppimissoovi korral tuleb oma individuaalne õpingukava tuleb ÕISis koostada ja kinnitada hiljemalt punase joone päevaks (võib ka enne, kuigi tingimata ei pea).
  • Kui soovida minna akadeemilisele puhkusele muudel põhjustel kui tervislik, ajateenistus, lapse hooldamine, tuleb avaldus akadeemiliseks puhkuseks esitada enne semestri punase joone päeva.
  • Kui soovida akadeemiliselt liikuda, tuleb avaldus selleks esitada hiljemalt üks tööpäev enne punase joone päeva.
  • Kui soovida valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, siis on üliõpilasel selleks õigus (kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel), ning valitud ained tuleb registreerida õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Minu koodi, *****883, puhul on väärtused järgnevad: X=27, Y=22, mille tulemusena on õppeaasta lõpuks koos 49 EAPd. Finantsinfo lehelt [10] võib lugeda, et õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib kui semestris ei ole (kumulatiivselt) saadud vähemalt 27 EAP. Antud juhtumi puhul tuleb tasuda 5 EAP eest ning arve, mis esitatakse on 250€ (50€ 1 EAP kohta).

Viited