User:Mkildema

Erialatutvustus

Markus Kildemaa

Grupp 15 | 10161955

Essee

Õpingukorraldus essee

Õpingukorralduse aine on olnud minu jaoks meeletult hariv ja silmaringi avardav, võib-olla siiani isegi kõige rohkem minu praeguse tunniplaani ainetest. Ma tulin siia kooli väga piiratud pildiga, mida tähendab üldse IT maailm (vähemalt nüüd ma sain teada kui vähe ma teadsin). Olin väikesest saati nokitsenud oma vb.NET programmeerimiskeele kallal ning võib-olla vanaemale uue piraat windowsi peale installeerinud, kuid see on ka kõik, ma ei oleks kunagi osanud ette kujutadagi kui suur ja varieeruv see kõik tegelikult olla saab. Ma ei teadnud enne mingitest arhitektidest ega sysadminnidest midagi ja kogu selle kuu-kahe õpingukorralduse aine loengusarja vältel olen ma saanud rohkem targemaks kui TTÜ-s äriinfotehnoloogia erialal kogu esimesel aastal. Hakkan IT Kolledži praktilisusesse iga päevaga järjest rohkem kiinduma. Järgnevalt toon välja minu kõige meeldejäävamad osad loengutes.

Sissejuhatav loeng

Andis palju vajalikku informatsiooni kooli kohta - punane joon, EAP-d jne Poleks ma seal osalenud, oleksin tänaseks arvatavasti palju rohkem pea laiali otsas.

Esimene loeng (31.08) - Arhitekt

Külaline rääkis kuidas ta sai IT alal arhitektiks, mis see endast kujutab ning milline see elu on. Ma polnud sellisest asjast varem kuulnudki ning tänu sellele oli loeng nii põnev, et võtsin kõike infot endale suure õhinaga sisse. Isegi kui olin ainult 2-3 tundi öösel magada saanud, jäi kõik kohe meelde. Rääkis kuidas arhitekt peab oskama asju inimestele selgeks teha ning olema hea lüli arendajate, süsteemiadministraatori, juhtkonna jne vahel.

Teine loeng (07.09) - Testlio

Selles loengus sain ma päris hea üldise pildi startup-idest ning selle mõistest. Ma olin millegipärast enne veendumusel, et startup ja igasugune alustav firma, kes on alles oma toote/teenuse valmimisjärgus või pole veel korralikult turule asunud, on sama mõiste. Kuid tuleb välja, et see on hoopis alustav firma, kes võtab väga suure riske ning kellel on suur kasvuplaan ning on potentsiaal saavutada väikese ajaga väga suur hüpe käibes, kasutajakonnas või mingi muu ressursiga. Mulle meeldis kuidas nad mitte ainult ei rääkinud oma edulugu algusest peale, vaid andsid seda ka suhteliselt üksipulgi edasi, oli toodud välja väga palju detaile. Olen kuulnud ja lugenud päris mitmeid selliseid edulugusid, kuid enamik tunduvad rohkem sellised pealiskaudsed ja enesekiitlevad. Positiivse tunde tekitas veel see fakt, et mõlemal esitlejal ei olnud oma IT Kolledži ajal enda tuleviku osas ühtegi ettekujutust vaid lihtsalt sukeldusid IT maailma ning vaatasid mis saama hakkab. Kartsin juba enda puhul, et kui selleks ajaks pole kindlat eesmärki paigas, siis on väga kehvasti aga see tõstis lootusi. Kuid midagi selle esitluse juures ikka häiris ka, nimelt mees-osalise juures seda õnneks nii palju ei esinenud, kuid naisel oli peaaegu igas lauses vähemalt üks sõna inglise keeles, mis oleks saanud väga hõlpsalt ka eesti keelse vastsega asendada ilma, et jutt kaotaks tähendust. Võib-olla see on ainult minu kiiks ja ma saan aru, et välismaal elades see lihtsalt jääb külge aga kuna enda arvamust võis siia esseesse kirjutada siis siin see on. Kokkuvõtteks aga oli see esitlus üpriski valgustav ja igati väärt poolteist tundi kuulamist ja mis mulle kõige rohkem meelde jäid olid mõtted, et startupis on kõige tähtsam fookus ning ühe õpilase küsimuse peale vastamine, et mõtle kuidas sa kliendilt raha oma taskusse saad ning alles siis mõtle selle finantskonteerimise peale.

Kolmas loeng (14.09) - Sysadmin

Kolmanda loengu külaline tõestas minu jaoks, et ka ilma väga kõva akadeemilise taustata on võimalik olla päris edukas mingil spetsiifilisel alal IT maailmas ning mis jäi veel kõrva, et huvid võivad väga drastiliselt muutuda. Kõigepealt meeldis talle koolis keemia, siis jättis üldse kooli pooleli, läks erinevatele töökohtadele sealhulgas katuse plekksepa amet jpm. Hiljem alles suundus süsteemiadministraatori teerajale. Mõned asjad, mis veel huvipakkuvad olid 3-e reegel, mis tähendab, et kui teed mingit tegevust 3 korda järjest, siis oleks mõistlik see hoopis automatiseerida/scriptida, siis et hea süs. admin on see keda ei ole eriti töökeskkonna pildis näha ning asjad töötavad (tundub nagu teda poleks vaja aga tegelikult teeb hoopis head tööd) ning et ei tohiks lasta endale pähe istuda vaid hoida oma aega. Lisaks veel n.ö. Sohilapsed, kes küsivad sult teenet ning pärast hakkavad väikeste probleemidega tülitama. Mis natuke nalja pakkus oli see kontrast, et sellest eelmisel loengul oli ühe väga eduka startupi lugu ning juba järgmisel loengul rääkis külaline, et töötas ühes startupis, millel sai raha otsa ning ta ei näinud oma palka mitu kuud.

Neljas loeng (21.09) - IT tööturg

See oli väga kasulik loeng noore tudengi jaoks, kes on vaikselt ühe jalaga (mõni juba täiel rinnal) sisenemas sinna tundmatusse ja vahel ka ohtlikusse džunglisse nimega tööturg. Mõtted, mis ma endal kõrva taha panin, oli “tagatuba”, millest ma juba tegelikult olin varem teadlik aga ei arvanud, et see nii radikaalne on. Mis oli veel huvitav oli see, et kui tahad oma isiklikul karjääriredelil üles ronida, pead olema mobiilne ning mitte lootma ühele firmale, et sind seal kõrgendatakse. Ma jäin natuke selle üle mõtlema ning ma arvan, et asi võib olla selles, et Eesti inimesed on juba nõukogude ajast olnud sellise mentaliteediga et “sina kuulud sinna ja sina sinna, ole nüüd vait ja tee oma tööd” ja selline “treipingi” traditsioon on raske surema ja liiguvad generatsioonidega edasi. Lisaks õppisin veel uue mõiste - granulaarne, kus inimesed on ühes projektis jaotatud laiali oma kitsate tööülesannetega. Ma tunnen, et need kõik mõtted tekitasid mul päris hea ettekujutluse ja n.ö. tunnetuse tööturul mis ma usun võivad mul anda võime ette näha ning pääseda paljudest halbadest otsustest tulevikus. Selliseid asju TTÜ-s sulle küll ei räägita…. Aitäh ITK!

Viies loeng (28.09) - Tolliametist

Selles loengus seletas külaline, mis on Maksu- ja Tolliameti tegelikud ülesanded ja mida seal täpsemalt tehakse. Ta juurdles teema üle „Kas andmed ei allu analüüsile või ei allu hoopis elu?“. Vastuseks sain, et tegelikult andmed alluvad aga reaalsuses ei ole piisavalt vahendeid ega inimesi, kes oskaks andmeid kasutada. „Ei tea ei saa ei oska“ mentaliteet on liiga levinud. Väga huvitavaks osaks loengus oli minu jaoks see, kuidas ta seletas kuidas maksupettureid teolt tabatakse, kasutatakse käitumismustreid ja selle järgi n.ö. ennustatakse.

Kuues loeng (05.10) - Eesti küberkaitse

Seekordne külaline on olnud andmeturvamise rajal üle 20 aasta. Tema ühtedest suurtegudest on Ühispanga kaardiserver ja NATO küber harjutusväljaku ehitamine (see viimane tekitas küll suure vau efekti). Põhjuseks miks ta sellega tegeleb tõi ta välja, et see teeb elu lihtsamaks ning paneb pidevalt õppima. Mis mulle siin hästi meelde jäi oli küberkaitse ja füüsilise maailma sõja analoogi toomine, mainis Sun Tzu-d ja rääkis kuidas sõja vahendid ajapikku muutuvad, kuid põhimõte jääb samaks.

Viimane loeng (12.10) - IT ja turundus

Loenguseeria viimases osas rääkis külaline, kes on IT maailmas juba aastast 1995, brändidest, nende olemusest, kuidas toodet kasutajatele edukalt müüa nt. tuleb esitada kolm küsimust miks, kuidas ja mida sealhulgas Apple, kes tahtis maailma drastiliselt muuta ja erines tänu sellele ning sai kuulsaks. Veel oli idee, et turunduses on 5 põhimõtet, toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed ehk see tähendab, et turundus paneb kokku sihtgrupid, tänapäeval on need asendunud inimeste huvideks. Lõpupoole mainis ta, et kunstik ja programmeerija on samasugused, ma jäin selle üle pikalt mõtlema ning see tundub tõepoolest nii, sest kui ma ise programmeerin siis tunnen nagu ma looks mingit loomingut ning tihtipeale seal tulebki loovalt mõelda mingisuguseid lahendusi keerulistele probleemidele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kordussoorituseks on vajalik registreerida ennast 2 tööpäeva enne sooritust õppeosakonnas ÕIS-is, kohas Minu Asjad.

Kordussoorituse aja määrab õppejõud arvestades õppeosakonnas koostatud ajakava.

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, kuid tasulisel õppekohal on maksumuseks ÕIS-i ja õppeteenuste tasumäärade nimekirja järgi 14,2 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minemiseks saab minna:

-Tervislikel põhjustel

-Aja- või asendusteenistuse läbimiseks

-Lapse hooldamiseks

Selleks, et minna tuleb taotleda avaldus rektori nimele.

Maksimaalne puhkuse aeg on kaheks aastaks või kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.

Puhkuse lõpetamiseks tuleb teha sama toiming, mis puhkusele minemisegagi.

Puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid ega teha järele eksameid ning arvestusi juhul kui tegemist ei ole:

-keskmise, raske või sügava puudega isikuga,

-alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga,

-isikuga , kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X=24

Y=24

Esimene + Teine semester = 24+24 = 48

Vajalik EAP-de kogum ühes õppeaastas = 54

54-48=6

EAP hind = 50€

6*50 = 300

Vastus: Arve suurus on 300€