User:Mkivikin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marek Kivikink

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust, millest viis tutvustasid erinevaid infotehnoloogia töövaldkondi, üks õppekorraldust ja sisekorda, üks õppimist ja motivatsiooni ning üks robootikat ja häkkimist. Ainet läbiviivaks õppejõuks oli Margus Ernits ning aine eesmärgiks oli leida vastus igasugustele küsimustele, mis esmakursuslastel infotehnoloogia valdkonnas töötamise kohta võis olla.

Esimene loeng toimus enne õppeaasta ametlikku algust, eelnädalal, 27. augustil. Selles loengus tutvustati kõrgharidusruumi, õpiastmeid, IT Kolledžit üldiselt ja koolis töötavaid klubisid. Lisaks tutvustas lektor Margus Ernits kolledži wikit ja seda, kuidas essee tegemine välja nägema pidi. Põgusalt mainiti ka kooli stipendiumeid. Esimesest loengust midagi uut, peale klubide ja nende tegevuse, ma teada ei saanud, kuna olin juba eelnevalt selle informatsiooniga kooli kodulehel tutvunud.

Teine loeng toimus juba nädal aega hiljem 4. Septembril. Loengus tutvustas õppejõud Margus Ernits ennast põhjalikumalt ja selle läbivams teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Kiiresti sai selgeks, et oma keskkoolis kujunenud halbade õpiharjumustega enam hakkama ei saa ja peab kiiresti kohanema hakkama. Sai ka natukene rohkem teada Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvustusest ning loengu lõpus tutvustati TTÜ klubi Lapikud, mis otsivad liikmeid lisaks TTÜle ka IT Kolledžist. Esialgu puuduvad mul plaanid sellega liitumiseks.

Kolmas loeng keskendus robootikale ja häkkimisele. Loengu alguses propageeriti IT Kolledži robootikaklubi, mille eesmärgiks on teadmiste rakendamine praktilise tööga looval viisil. Rõhutati ka häkkimise ja kräkkimise erinevusi – kräkkimine on arvutidesse sissemurdmine ja muu sarnane tegevus ning häkkimine on sügavalt süsteemi tundma õppimine. See loeng motiveeris mind osa võtma robootikaklubi esimesest kokkusaamisest osa võtma, millega ma plaanin ka kindlasti edaspidi ennast siduda. Üleüldine loengu sisu kinnitas mulle, et ma olen tõepoolest teinud enda jaoks õige valiku.

Neljas loeng oli esimene, mida viis läbi väliskülaline. Lektoriks oli Janika Liiv, kes on lõpetanud IT Kolledži ja töötab veebirakenduste arendajana start-up’is toggle. Ta rääkis põhilistest infotehnoloogia maailma stereotüüpidest ja sellest, kuidas ta proovib populariseerida infotehnoloogia valdkonda naiste seas. Tegemist oli huvitava loenguga kuna toodi välja paralleele programmeerimise ja loovkirjutamise vahel. Loengus mainiti ka põgusalt programmerimiskeelt Ruby. Lisaks huvitavale teemale oli Janika ka enda esitluse teinud kõige interaktiivsemaks ning kaasahaaravamaks.

Viienda loengu väliskülaliseks oli samuti IT Kolledži lõpetanud Carolyn Fischer kes töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Carolyn mainis veel ka õppimise kõrval töökäimist ning ka seda, kuidas see paljude jaoks lõppeb kahjuks koolist väljalangemisega. Minu jaoks oli see väga aktuaalne kuna ka endal on plaanis mingil hetkel kooli kõrvalt tööle asuda. Seega tuleb enda aega kooli ja töö kõrvalt väga hoolikalt planeerima hakata.

Kuuenda loengu lektoriks oli Kristjan Karmo ning teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengu alguses mainis ta mõningaid müüte testijate kohta, näiteks, et testimisega tegelevad vaid algajad arendajad. Kuna mul endal mingit ettekujutust ei olnud, mida see testimine endast täpsemalt kujutab, ning kes on testijad siis oli see minu jaoks üks kõige huvitavamatest loengutest. Välja toodud testimise liigid paljastasid, et testimise puhul pole tegemist mitte ühe arendajate lisakohustusega, vaid päris omaette ametiga. Üheks loengu kõige huvitavamaks osaks oli vigade arvutamine rahaks, ehk kui palju on mõned suuremad vead tarkvara arenduses maksma läinud. Kuna temal oli ka kõige rohkem esinemisoskust, puudusid pikemad mõttepausid ja parasiitsõnad siis oli seda ka väga meeldiv kuulata.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis infotehnoloogia valdkonna tööturust. Lektor oli töötanud pea igat liiki ettevõttes ning jagas soovitusi millistele inimestele millist tüüpi ettevõtetes kõige enam töötada meeldiks. Näiteks suurfirmades ja riigiettevõtetes sobiks töötada inimestele, kes ei taha eriti mitte midagi teha ning inimesed kellele meeldib midagi korda saata peaksid töötama pigem väikeettevõttes või start-upis. Kuigi kindlasti oli loengu sisu kõvasti ülepingutatud oli see minu arvates kõige humoorikam ja põnevam loeng. Lisaks jõudsin just selles loengus järeldusele, et kui infotehnoloogia valdkonnas tööle asuda, siis suure tõenäosusega ei leia esimese korraga firmat, kus sa saad teha seda, mida sa teha tahad. Kahjuks ei oska ma veel öelda, millist tüüpi ettevõttega ma ennast tulevikus kõige enam siduda tahaks.

Kaheksanda ning ühtlasi ka viimase loengu teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus, millest rääkis Elar Lang. Loengu alguses tuli jutuks see, kuidas suhtumisest õppetöösse peegeldub hiljem ka suhtumine töösse ning sellest kuidas kursusekaaslastega tuleks hoolikalt suhelda, kuna infotehnoloogiamaailmas tuleb suuresti kasuks networking ehk suure suhtlusringkonna omamine. Mina isiklikult nõustun, et õppetöösse suhtumise ja töösse suhtumise vahel on seos, kuid leian ka, et on olemas mõningaid erandeid. Kahjuks oli loengu lühemaks osaks just minu jaoks huvitavam veebirakenduste turvalisuse osa. Saades teada, kuidas paroolide lahti murdmine toimib otsustasin endalgi nii mõningadki paroolidki ära vahetada, et igal veebilehel ning rakendusel oleks unikaalsed salasõnad. Lisaks meeldis mulle see, et esitlus oli ajaga kaasas käinud ning sisaldas ka hiljutisi sündmuseid. Lisaks paroolidele otsustasin peale loengut ka sotsiaalvõrgustikes vahetada privaatsusseadeid.

Üleüldiselt leian ma, et kursus õpingukorraldus ja erialatutvustus on esmakursuslastele tõepoolest hädavajalik ning aitab neil infotehnoloogia maailmast, selle põhitõdedest ja tööturust paremini aru saada. Lisaks tulevikule keskendus see ka olevikule ning sai teada nii mõndagi, mis aitab ka koolis paremini hakkama saada. Küll arvan ma, et tulevikus võiks aine kesta terve semestri, kuna siis oleks võimalik kutsuda rohkem väliskülalisi infotehnoloogia erinevatest valdkondadest rääkima.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.

Ühe õppeaine piires on riigifinantseeritaval õppuril õigus kolmele tasuta sooritusele.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril

tema perekonna keskmine kuu sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ületa 299 eurot. Vajaduspõhise toetuse suurus sõltub tema perekonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Õppetoetuse saamiseks on semestris koguda vähemalt 27 EAP.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Kui nii esimese semestri vältel on kogutud 19 EAP ja teise semestri vältel on kogutud 27EAP, siis kumulatiivselt on kogutud 46EAP, 54-46= 8 seega tuleb tasuda arve 8*50=400 Eurot

Viited