User:Mkivisil

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Kivisild

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli tutvustada Eesti kõrgharidussüsteemi, IT Kolledži akadeemilist struktuuri, õppekavasid, -vorme, hindamissüsteemi ja õppematerjali kasutamist. Põhirõhk aga oli suunatud tudengite silmaringi avardamine ja tutvumine tulevaste töökohtadega ja nende ülesannetega. Seda saavutati erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest inimesi loenguid andma kutsudes[1].

Esimeses loengus tegeleti peamiselt põhieesmärgi saavutamisega, mis minu arvates ka juhtus. Kuigi loeng ise oli võrdlemisi igav, oli seal esiletoodud palju olulist informatsiooni, mida peaks iga tudeng IT Kolledžis õppides teadma. Samas peab tõdema, et kogu esitletut olin ise enne uurinud kolledži kodulehelt, mistõttu oli käsitletud materjal äratuntav ja kordav. Olenemata sellest, et mina olin antud teemasid enne kooli tulekut uurinud, olen üsna kindel, et loengut kuulas nii mõnigi tudeng, kes ei omanud ettekujutust õppetöö ülesehitusest. Võib öelda, et loeng oli igale tudengile kasuks, ka nendele, kes varemalt olid eeskirjade ja muude juhistega tutvunud, sest eks kordamine ole tarkuse ema. Loengu tegi huvitavamaks asjaolu, et inimesed, kes seda läbi viisid, teadsid, millest räägivad, ja oskasid seda võimalikult huvitavalt esitleda.

Teises loengus esitles Margus Ernits teemat „Õppimine ja motivatsioon“. Loeng oli minu arvates üsnagi huvitav ja sisaldas palju informatsiooni ja juhiseid, kuidas õppimisega hästi toime tulla. Õpimotivatsiooni olulisus sai hästi välja toodud. Seda minu arvates eelkõige näitega, kus tudengite ja õppejõu motivatsioon töö tegemiseks on omavahel lõppematus ahelas, kus motivatsiooni puudumine ühel poolel viib lõpuks selle puudumiseni mõlemal pool. Sama moodi pean vajalikuks ka seda, et õppejõud selgitas akadeemilist petturlust ja sellega seonduvat. Eeldan, et nii mõnigi tudeng vaatab spikerdamisele ja etteütlemisele pärast seda teise nurga alt. Loengu miinuseks pean seda, et esitlus oli hüplik. See tähendab, et loengus käsitletavat materjali oli liiga palju, mille tagajärjel ei olnud võimalik erinevaid loengu osasid sidusamalt ette kanda.

Kolmandas loengus, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, käsitles õppejõud Linnar Viik innovatsiooni erinevaid külgi. Loengut oli huvitav kuulata, sest õppejõud rääkis sidusalt ja tõmbas erinevate küsimustega tudengid teemaga kaasa. Minu arvates oli juba alguses püstitatud küsimus „Mis on innovatsioon?“ üks põhjusteks, miks see loeng tudengitele võiks meeldida. Veelgi olulisem ilmselt oli see, et sellele küsimusele ei toodud koheselt vastust, vaid arusaam innovatsioonist kujunes terve loengu vältel ning iga järgneva osaga täiustus see veelgi enam. Miinuseks võib-olla minu arvates oleks see, et erinevate osade selgitamiseks toodud piltlikud näited venisid kohati liiga pikaks ja hoidsid tähelepanu üldplaanis liiga kaua eemal. Näiteks kaldun arvama, et näide jalgrattaga sõitma õppimisest oleks võinud olla lühem, suutes siiski piisavalt hästi anda edasi loengus väljatoodud fail fast printsiipi. Üldplaanis aga arvan, et loengu mõte sai edukalt edasi antud ja kindlasti avardas nii mõnegi tudengi maailmapilti ideedest ja innovatsioonist.

Neljas loeng oli oma olemuselt minu jaoks rohkem informatiivne ja kordav. Silmaringi see oluliselt ei avardanud, kuid huvitav oli kuulata sellegipoolest. Nimelt käsitles Tarmo Randel oma loengus, mille pealkirjaks oli „IT-profid küberpätide vastu!“, erinevaid küberkuritegudega seotud aspekte. Kõige rohkem jäid meelde skeemid sellest, kuidas nakatunud veebilehe kaudu jõuavad salastatud andmed kurjategijate kätte ja kuhu nad sealt edasi liiguvad. Lisaks oli välja toodud ka erinevad asutused, kes selle vastu tegutsevad. Esitleja jagas ka loengu lõpu poole näiteid elust enesest, mis illustreerisid teemat väga hästi. Üldplaanis arvan, et antud teema on IT maastikul vägagi asjakohane ja sellele suunatud loeng oli selles õppeaines vägagi teretulnud.

Järgmises loengus (see on siis viies) jagas Andres Käver teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“ õppimise olulisusest ja ettevõtlusest oma elul põhinevate näidetega. Minule isiklikult meeldis see loeng kõige rohkem. Huvitav ja inspireeriv oli kuulata, kuidas Käveri valikud õppimise osas olid suunatud tulevikku. Väga mitmel korral nentis ta, et tänapäeval on väga levinud „tudengisündroom“ (st tööde tegemine lükatakse võimalikult tähtaja lähedale). Kuigi kohati andis tunda asjaolu, et peaaegu iga näitega kiitis ta enda tegevusi, siis ei saa seda aga pahaks panna, sest tegelikkusest on näha, et ta ei paisuta üle, vaid esitab fakte ja oma elu põhjal tehtud järeldusi. Ise tundsin ära endas seda sündroomi ja loeng tekitas tahtmist sellest haigusest mööda pääseda. Lisaks oli huvitav kuulata, kuidas toimib väikeettevõte Eesti IT maastikul. Loengus ei ilustatud midagi ja toodi tudengi ette karm reaalsus, mis minu arvates oleks pidanud mingilgi moel raputama igat tudengit. Kui seda ei juhtunud, siis ei pea ma seda esitleja süüks, vaid pigem kirjutaks selle üliõpilase laiskuse arvele.

Loeng „Skype NOC Monitoring“, mida esitlesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, oli minu arvates sellest loengusarjast kõige igavam. Seda võib-olla sellepärast, et antud teema oli rohkem suunatud administreerijatele ja ma ise olen huvitatud pigem arendusest. Samas aga arvan, et loeng täitis oma eesmärki, sest selle loengu abil sai suhteliselt hea ettekujutuse sellest, millega puutuvad kokku IT süsteemide administreerijad oma igapäeva töös.

Eelviimaseks loenguks oli Ats Albre ja Helen Piirsalu esitluses „Kuidas saada superstaariks?“. Albre ja Piirsalu olid ettevõttest Nortal ja tutvustasid selle ülesehitust ja projekte. Loeng ise oli informatiivne ja üsnagi huvitav oli kuulata. Ma kaldun arvama, et loengu pealkiri ei olnud päris tabav. Olgugi, et oli aru saada, mida sellega öelda taheti, ei andnud see päris seda mõõtu välja. Samas aga ei langetanud see loengu kvaliteeti. Minu jaoks väärtuslikuks informatsiooniks oli erinevate projektide tutvustamine, millega Nortal tegeleb. Samuti oli väga teretulnud ka teave antud ettevõtte poolt korraldatava suveülikooli kohta. Seda kuulates tekkis endalgi tahtmine sinna kandideerida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas Albre rääkis praktilise kogemuse mõjust õpimotivatsioonile.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma teemal „Life is an Attidude“. Teema ei olnud otseselt küll IT-ga seotud, kuid hõlmas see-eest õppetööd ja tööd üldiselt. Esitluse eesmärgiks oli minu arvates tudengile arusaama andmine sellest, kuidas kujunevad inimese väärtused ja suhtumine. Näiteks väide „sa oled see, mida sa mõtled“ annab igaühele tagasisidet selle kohta, missugune inimene on. Kui seda arvesse võtta, siis peaks olema võimalik oma mõtteviisi korrigeerida. Üks kõrvujäävaid lauseid loengust oli selline: „Mulle see ei sobi.“. See tähendab, et inimene peaks olema aus enese vastu ja julgema välja öelda ka töökohas, kui talle mingid lahendused/otsused ei meeldi. Lihtsalt teistsugust eelistust ei sa kellelegi ette heita. Veel tõi Lindma välja 10-10-10 printsiibi, mis tähendab seda, et iga otsuse korral peaks ette mõtlema, mida see muudab 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta lõikes. Põhipunktid mida loengus käsitleti olid suhtumine ja väärtused, mõtlemine, olemine, muutuste aktsepteerimine, sotsialiseerumine, enesekindlus, common sense, töö, õppimine tegutsedes, GROW mudel (goal, reality, obstacles/options, way forward), usaldus, meeskonna töö. Kõikidest neist siin kirjutada ei ole otstarbekas, seega tõin välja endale meeldejäävama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis oma eesmärki ja tõesti avardas tudengite (sh minu enda) maailmavaadet ja inspireeris tegutsema produktiivsemalt oma õpingutes. Mis silma paistis kõikidest loengutest oli see, et kõik esitlejad suutsid tekitada üsnagi vaba ja sõbraliku õhkkonna, mis tegi kohalviibimise meeldivamaks. Veel võib mainida seda, et selgelt oli näha kuivõrd oluline on suhtlemine IT maailmas. Olles nüüd pärast kõiki neid loenguid veidi mõttes, leian, et need on mulle suuresti kasuks tulnud ja, olenemata minu algsest pessimistlikust suhtumisest antud ainesse, on mul hea meel, et selline aine esimesel semestril üliõpilastel on.

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Üldkirjeldus

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Vastava aine õppejouga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.[1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordusarvestusele tuleb registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust ÕISis.[2]

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab vastavat ainet õpetav õppejõud. [1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi. [3]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks(kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [1]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda üheks või rohkemaks semestriks. [3]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb esitada rektorile avaldus. [2] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimsele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [4]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [5]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [6]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.4.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.5.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.