User:Mkoidust

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Marko Koiduste | ISd 12. rühm

Juhendaja: Margus Ernits

Essee

Õpingukorralduse aine eesmärk on tutvustada uutele tudengitele õppekorraldust ja üldist tudengielu. Ma ei ootanud ainest midagi huvitavat, kuna õppekorraldusega saab väga kergelt tutvuda kooli kodulehel ning muu tudengieluga saan end kurssi viia koolis. Küll aga osutus aine huvitavaks külalisloengute ajal. Seinast seina teemadega loengud tõestasid, kui lai valdkond on infotehnoloogia. Ameteid, mida saab pärast eriala lõpetada on tohutult palju ning minujaoks oli väga huvitav ning ka oluline tutvuda erinevate ametitega.

Esimene loeng[1] oli primitiivne ning vägagi suunatud just neile, kes varem kõrgkoolis käinud ei olnud. Tudengid viidi kurssi õppekorraldusega ning sellega, mis hakkab saama edaspidi. Minujaoks oli uudne asi videoloeng. Ma olen varem minimaalselt sellega kokku puutunud, kuid seekord ma vaatasin esmakordselt informatsiooni saamiseks peaaegu täies mahus videoloengut, kuna mul ei olnud võimalik algul tervislikel põhjustel koolis käia.

Teises loengus[2] räägiti rohkem igapäevasest õppetööst ning -ainetest. Üheks läbivaks teemaks oli see, kuidas teha õppimine endale huvitavamaks. Iga õppeaine on mingi osatähtsusega sinu karjääris, kui sa ei tea kelleks sa saad ning mis teadmisi sul selleks vaja on, siis ei saa suhtuda ükskõikselt õppeainetesse. Mida aeg edasi, seda rohkem saab tudeng ise oma õppeaineid valida, vähenevad üldised kohustuslikud õppeained ning tekib aina rohkem ja rohkem valikuvõimalusi. Kui sul on raskusi keskendumisega mingidele õppeainetele, tuleks just siis valida omale huvitavad ja südamelähedasemad ained.

Kolmanda loengu[3] teemaks oli robootika ja häkkimine. Teema pealkiri oli väga väljakutsuv ning huvipakkuv, minule isiklikult pakub huvi rohkem just häkkimine, kuid kuna ma tahan end täiendada rohkem ka automaatika ja mehaanika valdkonnas, pakub mulle huvi piisavalt ka robootika. Kuigi ma hetkel käin kooli kõrvalt monitoorijana tööl, tekkis mul soov liituda tulevikus robotiklubiga.

Neljandas loengus[4] sain ma lõpuks füüsiliselt kohale tulla. Olin küll karkudega, kuid kuidagi komberdades jõudsin hilinemata kohale. Loengu külaliseks oli Janika Liiv, kes on EIK vilistlane. Loengud said külalisesinejatega uue näo, nüüd räägiti rohkem enda kogemustest ja teekonnast selleni, kus nad hetkel olid. Janika julgustas eriti neid, kes polnud varem programmeerimise või üldse infotehnoloogiaga kokku puutunud. Kuna ülikoolid ja kõrgkoolid võtavad tudengeid vastu keskhariduse baasil, on loomulik, et arvestatakse ka nendega, kes varem näiteks pole IT valdkonnaga kokku puutunud. Jänni võivad jääda ka need, kes tunnevad end programmeerides mugavalt ning teevad algul asju ülekäe ning viimasel minutil. Rutiini ja järjepidevust tuleks endale sisse harjutada kohe kooli algusest, sõltumata sellest kui hea sa parasjagu oled. Kes alustab õppimist nullist, siis võtke teadmiseks, et ainuke määrav tegur õppeaine läbimiseks ongi tahtejõud.

Viiendat loengut[5] viis läbi EIK vilistlane Carolyn Fischer, kes parasjagu töötab Skypes. Ma olen käinud töövarjupäeval Skypes ning pean tõdema, et tulevikus tahaksin näha end töötamas just säärases avatud töökeskkonnas. Carolyn on süsteemiadministraator. Esialgu ma arvasin, et nüüd tuleb üks igav loeng, kuna see pole minu õppekavaga seotud, kuid mulle pakkus huvi Carolyni karjäärikäik, see kuidas ta liikus aina edasi, kuni Skype lõpuks ta endale tööle kutsus. Meeldejääv oli just see, kuidas Carolyn ülistas Skype tööpõhimõtet, et tööd tuleb teha mõistlikuse piires. Kui ma kunagi Skypes käisin, siis mulle jäigi eelkõige meelde see, kui mugav on nende töökeskkond ning kui suur rõhk on pandud puhkeruumidele ning kui vaba on tööaeg. Puhkus ja vaheldus ei tohi töö kõrvalt ära kaduda.

Kuuenda loengu[6] külaliseks oli Kristjan Karmo. Tema tööalaks on testimine ning ta propageeris selle olulisust ja tahtis lükata ümber mitmeid müüte ja väiteid testimise ebaolulisuse ning tühisuse kohta. Ma pole varem testimisega kokku puutunud, kuid mul puudus ka negatiivne arvamus selle kohta. Karmo loeng oli kergelt humoorikas, informatiivne ning huvitav. Ma sain palju, palju rohkem teada testimise kohta, olgugi et see valdkond mind vähemalt täna nii palju ei huvita, et ma sooviksin tulevikus testijana töötada.

Seitsmendas loengus[7] räägiti IT tööturust ning toodi välja erinevusi erinevate suurustega firmade plussidest ja miinustest. Külalisena esines Andres Septer. Kuigi väikefirmades on töö mitmekesisem, tunnen mina end suurettevõttes turvalisemana, olgugi, et töö võib olla rutiinsem ning pikemas perspektiivis igavam. Praegu ma töötan ühes suuremas ettevõttes monitoorijana ning tunnen, et minu töökoht on püsiv ja vajalik ka raskematel aegadel. Lisaks ma näen seda väga hea võimalusena end arendada IT valdkonnas, mis tulevikupespektiivis on kindlasti väga positiivne. Kuigi minu kaalukauss on kallutatud suurettevõtete poole praegu, olen ma enam, kui kindel, et tulevikus arvan ma teisiti, eriti sellepärast, kuna mul on sisemine soov kunagi alustada oma ettevõtet, sest mul on juhtimiseks head isikuomadused.

Kaheksanda ja viimase loengu[8] külaliseks oli Elar Lang, kes rääkis meile õppimise olulisusest ning veebirakenduste turvalisusest. Haridus on karjääri vundament. Eduka karjääri eelduseks on tugev haridus. Lisaks sellele, kombineerides erinevate loengute ja ainete sisusid, tuleb välja, et IT arendaja peab õppima terve elu, sest tehnoloogia areneb pidevalt ning edukas arendaja ei tohi jääda maha.

Inimene õpib vigadest, tark inimene õpib teiste vigadest. Mida rohkem ma tean teiste kogemustest ning saavutustest, seda lihtsam on mul teha endajaoks sobivaid otsuseid karjääri osas. Ma suhtusin kergelt negatiivse eelarvamusega antud õppeainesse, kuna ma lihtsalt pidasin seda ajaraiskamiseks, kuid tutvudes erinevate inimestega, nende kogemustega, laiendasin ma oma silmaringi ning minu arvamus paljudel teemadel muutus või täienes. Minu essee eesmärk ei ole mitte täita kohustuslikku sõnade arvu, vaid anda edasi oma visioon sellest õppeainest, infotehnoloogiast ning õppimisest. Õppimine ei ole ainult koolis käimine, sa õpid midagi uut igal oma sammul.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Küsimus
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui oled arvestuse läbi kukkunud, on sul õppekorralduse eeskirja[9] kohaselt võimalus arvestust järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida IT Kolledži Õppeinfosüsteemis(ÕIS)[10]. Registreerima peab vähemalt kaks ööpäeva enne sooritust ning soorituse tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonna koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) tudengil on kordussooritus tasuta, Riigieelarve välisele(REV) tudengile maksab kordussooritus 20€.

Küsimus 2

Küsimus
  1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
  2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus 2.1
  • Enne punase joone päeva tuleb koostada endale soovitud õppekava Õppeinfosüsteemis.
  • Alates teisest õppeaastast on võimalik võtta akadeemilist puhkust[11], avalduse peab esitama enne punase joone päeva.
  • Akadeemilise liikumise[12], ehk õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemine tuleb teha enne punase joone päeva.
  • Akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus tuleb teha enne punase joone päeva.
Vastus 2.2
Eksamil saadud positiivset hinnet on võimalik parandada ühel korral kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelnevat. Tulemuseta korduseksami korral jääb kehtima endine hinne.

Viited