User:Mkunnapa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Künnapas
Esitamise kuupäev: 20.10.2013

Essee

Aineprogrammi kohaselt on õppeaine "Õppekorraldus ja erialatutvustus" üldistatult kahe väljundiga: 1)teha tudengile selgeks, kuidas käib õppimine IT kolledžis, milliseid juhiseid järgida ning kelle käest vajadusel abi küsida. 2)tutvustada tudengitele IKT valdkonda üldisemalt, tekitada arusaam IT valdkonna kohast ühiskonnas.

Veidi laiemalt vaadates oli kindlasti aine üheks väljundiks veel õppimise õpetamine - ehk kuidas peaks käituma, et õpingutel veedetud aeg oleks „kulutatud“ optimaalselt ja sellest reaalselt nii õppurile kui ka tema hilisemale tööandjale kasu oleks.

Esimene aine loeng tegeles just IT kolledžis õppimise erinevate juhiste selgitamisega. See loeng on kindlasti väga vajalik just neile, kelle jaoks on tegemist esimese kõrgharidusega – selgitati üldisemaid teemasid, stiilis „mis on kõrgkool“ ja „kuidas käib õppimine kõrgkoolis“. Kuna ise olen eelnevalt ühe bakalaureusekraadi juba omandanud, siis oli selle loengu raames minu jaoks kindlasti palju sellist, mida olin juba eelnevalt kuulnud. Sellegipoolest oli minu jaoks kasulik näiteks selgitus selle osas, mille poolest erineb rakenduslik kõrgharidus bakalaureuseõppest. Sain teada, et ka rakendusliku kõrghariduse põhjal on võimalik otse edasi liikuda magistriõppesse. Lisaks sai selle loengu põhjal endale ka hea lihtsustatud pildi IT kolledži poolt pakutavatest võimalustest ning ka kõikvõimalik info erinevate koormustega õppimise osas ning nendega kaasnevatest kuludest.

Kriitikana jääb minu jaoks õhku küsimus, kas see info, mis antud loengu raames jagati, peab kindlasti just õppekavas olevaid ainepunkte tagama .Pigem kujutaksin ette, et selline sissejuhatav info jagamine on igas ülikoolis ja iga eriala juures loomulik ning ei vajaks omaette „erialaaine“ staatust.

Teine loeng, teemaga „Õppimine ja motivatsioon“ oli selle aine raames minu jaoks ehk kõige huvitavam. Lähenemine oli mõnus, lihtsasti jälgitav ning sisu mõistlik ja paljudele kindlasti väga vajalik. Positiivne oli reaalse ülesande jagamine – sumoroboti liikumiskiiruse välja arvutamine jääb kindlasti ülesandena meelde ja sellega seotud juhtmõte, et oluline on aru saada mida ja kuidas meilt tahetakse – kõrgkooli puhul kipuvad olukorrad olema lihtsustatud – st antakse ette konkreetsed algandmed, eelnevalt on omandatud lahendamisalgoritm ja selle põhjal lahendatakse ülesanne. Reaalses elus ei pruugi „algandmed“ ja ka soovitav tulemus niivõrd selged olla, seda olen ise kogenud ka eelneva töökogemuse raames. Teoreetiliste teadmiste vajalikkusest ja praktika olulisusest selle kõrval räägiti loengus veel, selle raames tahaksin eraldi ära mainida, et IT kolledžis esinev praktika rohkus on minu arvates suurepärane – st selline õppekorraldus sobib mulle hästi ja aitab minu arvates erinevaid teadmisi palju tõsisemalt omandada.

Akadeemilise petturluse ning viitamise teema minu jaoks uut infot ei andnud, samad põhimõtted on mulle juba ka varasemalt selgeks tehtud.

Linnar Viik edastas innovatsiooni olemuse selgelt ja arusaadavalt, samas pean mainima, et tervikuna mingit tugevat muljet või uusi teadmisi see loeng minu jaoks ei andnud. Kõlama jäi siiski just see, et innovatsioon ei ole millegi uudse välja mõtlemine, vaid ka selle reaalne rakendamine, tööle panemine. Lisaks jäi meelde innovatsiooni jaotumine inkrementaalseks ning radikaalseks. Meelde jäi ka näide sellest, mida toob endaga kaasa intellektuaalomandi liigne „kaitsmine“.

Loengu „IT-profid küberpättide vastu!“ sisu oli minu jaoks üldiselt uudne ning seega ka huvitav. Sain selle loengu abil endale selgema pildi sellest, mida üldse küberkuritegevus endast kujutab, millised on selle erinevad vormid ning millised motiivid võivad olla ühe või teise illegaalse tegevuse taga. Veidi šokeeriv oli ehk isegi see, kuivõrd lihtne on tegelikult suvaliste igapäevaste tegevuste juures kogemata mõnda „ämbrisse astuda“ – eelkõige jäi meelde näide krediitkaardiandmete vargusest. DoS rünnaku ohvriks olen kunagi ka ise sattunud, seega oli huvitav veidi laiemat pilti näha, ka ühe nakatamisjuhtumi case-study oli selge näitlikustav vahend probleemi kirjeldamiseks. Tekkis selge arusaam, et küberkuritegevust on palju ja selle vastu võitlemine ei ole lihtne. Küberkurjategijad ei ole üldjuhul rumalad, pigem vastupidi ning nad on pidevalt teadlikud kõikvõimalikest turvaaukudest ning nende ärakasutamise viisidest. Seetõttu tuleb ka antud probleemiga tegelejal hoida ennast pidevalt kursis kõige uue IT vallas toimuvaga, et osata reageerida uut tüüpi rünnakutele, mille puhul ei ole ehk võimalik kelleltki küsida, kuidas sellega toime tulla, kuna sarnast lähenemist varasemalt kordagi kasutatud ei ole.

Loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ minu jaoks positiivset muljet ei jätnud. Minule jäi mulje, et tegemist oli lihtsalt lektori lõputu enesekiitusega, mingit positiivset mõju minu motivatsioonile või üldisematele teadmisele IT vallas see loeng ei omanud. Lektor mõjus mulle ebasümpaatselt ja seetõttu ilmselt ka olulisi tarkuseterasid mulle meelde ei jäänud, mõistlike mõtetena jäid siiski kõlama enda tehtud koodijuppide kommenteerimise vajadus (et tuleviku-ennast aidata) ning see, et tudengisündroomist üle saamiseks tuleb tihti lihtsalt n-ö „jõuga peale minna“.

Skype NOC monitooringu loeng jäi minu arvates viletsaks. Põhjendaksin seda sellega, et loengupidajate esinemisoskus saaks kindlasti areneda, lisaks jäid nad oma jutus tihti tehniliseks, mistõttu oli kuuldut kindlasti paljude tudengite jaoks (või vähemalt minu jaoks) keeruline mõista. Sain teada, et skypes on eraldi monitoorijad (ning ka seda, et on üldse eraldi olemas veel selline tegevus nagu monitoorimine), sellega uued omandatud teadmised kahjuks ka piirdusid.

Nortali esindajate loeng „Kuidas saada superstaariks“ jättis positiivse mulje. Arvan, et edaspidi võiks antud aine raames üritada veelgi just tarkvaraarendusega tegelevate ettevõtete esindajaid esinema kutsuda, kuna just nemad oskavad hästi kirjeldada seda, milline ühe tudengi esimene töö taolises ettevõttes välja võiks näha. Meelde jäid üldised eeldused heaks soorituseks IT-vallas: huvi, pidev enesetäiendamine, ootuste ületamine. Kõige olulisem on kokkuvõttes kogemus – seega tasub igasugustest praktikavõimalustest kindlasti kinni haarata.

Viimane loeng teemaga „Life is an attitude“ minule väga ei mõjunud. Samas leian, et esineja oli väga adekvaatne ja ka tema räägitud jutt oli mõistlik, küsimus on pigem ilmselt maailmavaate erinevustes. Palju millest Merle Lindma rääkis, oli mulle ka eelnevalt tuttav, kuna eelneva töökogemuse raames olen sügavamalt kokku puutunud coachingu teemaga.

Kokkuvõtteks ütleksin, et aine iseenesest on kindlasti silmaringi laiendav. Kindlasti on just selle aine raames eriliselt oluline esinejate pädevus, see on üks neist ainetest, mille loengud PEAVAD olema huvitavad ja seda on võimalik tagada ainult juhul, kui esinejad on korraga nii suurepärased esinejad, kui oma valdkonna eksperdid.

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on ÕKE punkt 5.3.6. kohaselt võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Järeleksamile tuleb ÕKE punkt 5.2.8.1. kohaselt registreeruda ÕISis, lisaks tuleb täita võimalikud lisaülesanded, mida õppejõul on õigus ÕKE punkti 5.3.6. põhjal korduseksamisele pääsemise tingimuseks seada. Oluline on arvestada, et kordussooritusele registreerimise ja soovituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (ÕKE punkt 5.3.6.). ÕKE punkti 5.2.7. kohaselt tuleb korduseksami sooritamise eest tasuda vaid tasulisel õppekohal (OF), RF õppekohal korduseksami sooritamise eest tasuma ei pea. Tasu määrab rektor oma käskkirjaga, KKK kohaselt on REV õppekohtadel kordussooritustasu hetkel 20€, kuigi seda ei ole eraldi välja toodud, kehtib sama tasumäär ilmselt ka OF õppekohtadel.

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.

1. Punase joone päevaks tuleb ÕISis kinitada oma selleks semestriks valitud (ja kohustuslikud) ained (ÕKE punkt 3.2.1.).

2. Juhul kui on soov minna akadeemilisele puhkusele, tuleb avaldus esitada punase joone päevaks (ÕKE punkt 6.1.3.).

3. Akadeemilise liikumise soovi korral, tuleb avaldus esitleda samuti enne punase joone päeva (ÕKE punkt 7.).

4. Hiljemalt 10 päeva enne punase joone päeva, tuleb soovi korral esitada ÕISis VÕTA taotlus (KKK küsimus 6.).

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

ja arvestuste korraldus ÕKE punkti 5.3.11 kohaselt on võimalik eksami positiivse soorituse puhul taodelda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulud tuleb sellisel juhul hüvitada 1+(1+6) ehk 8 EAP ulatuses. Seega on esitatud arveid kaks, esimese semestri arve suuruseks 50€ ning teise semestri eest esitatud arve suuruseks 7*50 ehk 350€, kogu aasta peale kokku tuleb tasuda seega 400€.