User:Mlugus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Lugus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2015

Essee

Essee Erialatutvustuse loengud on mõeldud värsketele it-tudengitele, pakkudes neile vajalikku informatsiooni õppekorraldusest ning neid motiveerida. Iga nädal oli loengus uus külalislektor, kes on oma ala spetsialist ning kes rääkis endast ja sellest, millega ta tegeleb. Külalisloengute mõte on tuua tudengitele uut vaadet it erinevatest külgedest, lootusega, et mõnel tekib ettekujutus mille poole pürgida.(Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2015) - Eesti IT Kolledž Loengusalvestused ):

Esimeses külalisloengus oli Tiina Seeman, kes on it kolledži vilistlane. Ta on töötanud EMT’s, Eesti Energias, ning nüüd juhib ettevõtet Save Media. Loengus rääkis ta peamiselt projektidest ja projektijuhtimisest. Rääkis, et juhtival kohal olemine on raske ja vastutusrikas töö. Peab olema hea planeeria nii aja kui ka raha suhtes, ning peab oskama suhelda nii tiimiga kui ka klientidega. Juhtival kohal inimene peab looma tiimi, ning ka selle tööle panema nii füüsiliselt kui ka vaimselt, st ühtset mõtlemist ja koostööd. Ta rääkis ka sellest, et tihti tekib probleeme projektiga, ning nende lahendamine pole peaaegu kunagi kerge. Tihti tulevad juurde töötunnid ja muud pingutused, sellega kaasneb ka motivatsiooni langus. Juht peab suutma hoida tiimil motivatsiooni kõrgel. Tiina Seeman tõi selgust kui rasked võivad olla projektid, ning mida kõike peab juhtival kohal isik ära tegema selle jaoks. Kuna ma isiklikult pole ühelgi sellelaadsel projektil osalenud, siis oli kogu see informatsioon tohutult tähtis, kuna tulevikus on suur võimalus, et hakkan sellist tööd tegema, kuigi võib-olla mitte just juhtival kohal.(Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus)

Teiseks külalislektoriks oli Elar Lang, kes on veebirakenduste arendaja ja koolitaja. Loengus rääkis ta peamiselt, et kuidas õpppida. Ta tõi jutus näiteid oma elust ja seletas, miks on vaja õppida õppima. Ei tohi endale öelda, et „ma ei oska“ või „liiga raske“, see töötab laastavalt. Ta rääkis, kuidas peab endale looma eesmärgid milleni pürgida, sest ilma nendeta oled sa juba kohal ehk polegi liikunud. Ta soovitas meil luua oma õppetööle õppekava, mida sa millal õpid, tehes asjad varakult ära, jättes omale sellega nö puhvri kui peaks ette sattuma midagi ootamatut. Kokkuvõtvalt ma ütleks, et Elari loeng andis mulle tohutult motivatsiooni ja tahet teha, ning õppida. Ma tegingi omale järgnevaks nädalaks õppekava, mida ma üritan nüüd järgida, et luua endale õpiharjumus. Ülikool annab ainult algbaasi, ise peab kõik muu vajaliku selgeks õppima, looderdamine ei aita, peab pühenduma, ning andma oma panuse.(Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus)

Kolmandas loengus oli külalislektoriks Taavi Tuisk, kes on süsteemihaldur. Loengus rääkis ta millega tegeleb admin, ning mida tähendab olla admin. Ta rääkis kuidas oli kunagi olla admin, ning kuidas on nüüd. Kunagi oli adminite maine halb. Kui arendajad saatsid koodi testijatele, siis need omakorda saatsid selle adminitele, lootes, et küll nemad leiavad vea. Tänapäeval aga on kõik teisiti, tehakse koostööd, ning ilma selleta ei saa. Ta rääkis kuidas tänapäeval on töösüsteem lihtsam tänu „open source“-ile, saad lihtsamini kokku jupitada vajalikud asjad, et luua nõutav programm. Ta tõi selgust, milline on admini töö juhul kui keegi meist peaks selle valima. Loengust sai ka teada ühe väga tähtsa eetikareegli - ära topi oma nina kasutaja infosse ja andmetesse, mis on minu arust vägagi tähtis. See info ei ole sinule mõeldud, ning kes teab, sellest võib tulla ka suur probleem.(Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus)

Neljandas loengus rääkis meile külalislektor Kert Suvi testimisest. Loengus räägiti, mis on testimine, selle vajalikkusest, ning olukorrast mis praegu testimisega maailmas on. Selgus, et testijaid on vähe, ning pigem peetakse seda mõttetuks kuna see ei lisa tootele lisaväärtust. Tihti peavad testijad ülivähese ajaga, nö puusa pealt testima koodi, kuna tähtaeg on kohe tulemas, ning nemad said koodi viimasena kätte. Räägiti ka seda, et testimine on tohutult tähtis, sest siis leitakse vigu mis muidu jääks parandamata - lihtsam ja parem on kohe parandada kui hiljem järgi teha. Loengus räägiti mis omadusi peaks testijal olema, näiteks peab olema skeptik/pessimist, puuduma pimeusk, massidest teistsuguse mõtlemisega, tugev analüütik ja „out of the box“ mõtlemisega. See omaduste loetelu aga äratas minus huvi, sest nii mitmedki nendest on just minul, olen realist, kohe kindlasti teise mõtlemisega, ning ma tihti leian teiste ideedes vigu ja probleeme kuid enda omades mitte nii väga.(Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus)

Viiendas loengus rääkis Targo Tennisberg meile, kuidas ellu jääda tarkvaraarenduse maailmas. Loengus rääkis ta, miks paljud projektid ebaõnnestuvad. Mida suurem projekt seda suurem võimalus ebaõnnetumiseks, tihti sellest, et suhtlusahelad lähevad liiga suureks. Sain tarkuse, et sellisel tööl ei tohi olla sekretär, kes lihtsalt jagab infot edasi vaid tasub täiendada infot mis edasi annad. Lektor rääkis ka sellest, et tänapäeval programmeeriad ainult ei programmeeri, vaid tegelevad ka muude probleemidega ja tegevustega projektis. Programmeeria peab veel haldama, nõustama, aitama teisi, dokumenteerima, suhtlema ja õppima, et tööl edukas olla. Nii selles loengus kui ka Tiina Seemani loengus räägiti palju projektidest, kus Tiina Seemani loengus oli rohkem juhtimise osapoolest. Mõlemal loengul aga räägiti tiimist, kellega projekti tehakse, kus Tiina rääkis selle juhtimisest siis Targo rääkis seda, et sa pead ka valima omale hea tiimi kus igaüks suudaks panna projekti oma panuse. Sellest loengust sain ma endale nii mitmeidki mõtteteri, näiteks kuidas valida tiimi, olla edukas, ning milliseks muutub tulevikus it-maailm.(Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus)

Kuuendas loengus oli lektoriks it ettevõtja Tanel Unt. Ta oli juba noorest-peast programmeerinud ja ettevõtlusega tegelenud. Ta rääkis oma kogemustest olles ise ettevõtja, jagades nippe, kuidas ellu jääda, ning millega ettevõtja tööl tegeleb. Tema, nagu ka kaks teist külalislektorit, rääkis tiimi kokkupanekust, kuna tiim on see mida sa tegelikult investoritele müüd, idee on teisejärguline. Tasub kasutada oma resursse targalt, optimiseerides kõike, et ei oleks liigseid ja mittevajalikke lisakulutusi. Väga tähtsaks pidasin ma ka seda informatsiooni, et ei tohi kunagi liialt ainult klientide soovi järgi igasugu asju oma tarkvaras muuta, nii võivad jääda paljud eesmärgid täitmata, kuna tuleb lahendada teiste soove. Alati tuleks luua kõik sama loogika järgi ja rahulikult, sest muidu võib hiljem probleeme tulla, Tanel tõi näiteks nende firma poolt kiirelt loodud sõidupäeviku, mis oli kiirelt kokku löödud, ning mis ka seniajani probleeme tekitab. (Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus)

Seitsmendas ja viimases külalisloengus oli külalilektoriteks Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Loengus räägiti peamiselt andme analüüsist ja statistikast. Sain teada, et peaaegu kõik meie ümber on ülesse ehitatus tänu statistikale. Kõiksugu tooted ja teenused on ülesehitatud nii, kuidas oleks kõige optimaalsem, teeniks kõige rohkem raha, kõige kiirem lahendus jne. Lisaks rääkis lektor sellest, kuidas leida omale sobiv ala. Oliver Kadak soovitas leida it ja millegi muu äärealal asuv töö, mis oleks millegi reaalse asjaga seotud. See töö millele sa lõpuks süvened, peaks olema sinu jaoks lõbus, sest siis ei kipu töö olema tüütu hommikust-õhtusse. Andmete analüüs oli minu jaoks teine ala mis peale loengut mulle huvi pakkus, kuhu võib-olla pürgida, esimeseks oli Kert Suve loeng ja testimine.(Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus)

Kokkuvõtteks ütleksin , et need loengud olid väga asjalikud ja vajalikud. Ma sain uusi vaateid, nippe, tarkusi ja isegi motivatsiooni. It-ala on suur ja lai, ning tuleb leida enda jaoks õige suund, ning midagi ei juhtu ka kui paar esimest korda see ei õnnestu. Kindlasti panin kõrva taha ka selle, et kui tööks läheb, peab valima endale hea tiimi, ning kui juhtumisi valida ei saa siis peab oskama tiimiga suhelda, et koostöö laabuks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvates aine õpetamissemestrist.(Õppekorralduse eeskiri 5.2.13)

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.)

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu.(Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.)

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.(Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(Õppekorralduseeskiri 5.2.7.)

Sellel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 € REV/OM kohal. RF kohal on kordussooritus tasuta.(Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal)

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Eeldused vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on :

Üliõpilane kes on sisse astunud kõrgkooli 2013/2014 õa või hiljem, ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus.

Üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee](Eesti riigiportaal)

Toetuse saamiseks peab olema õppeaastas kumulatiivselt täidetud 60 EAP, semestris piiranguid pole.(Vajaduspõhine õppetoetus ):

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 19, Y = 27

vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP.

aastas kogutud EAP-d 19+27 = 46 EAP(Kõrgharidusreform)

seega esitatav arve on (54-46)*50 EUR = 400 EUR.