User:Mlukner

Erialatutvustuse arvestustöö 2014

Autor: Meelika Lukner

Esitamise tähtaeg: 07.november, 2014, kell 17:00

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille eesmärgiks on motiveerida õppurit ITK-s õppima ning tutvustada lähemalt nii õppekorraldust, aga ka õpitavat. Samuti on võimalus tudengitel kohtuda inimestega erinevatest IT valdkondadest, kes annavad parema ettekujutuse IT-st kui sellisest meie õpinguteel[1]. Selles essees kavatsen käsitleda iga loengut eraldi ning lõpuks ka leida sarnasusi ja erinevusi erinevates käsitlustes. Viimaks avaldan ka arvamust kogu kursuse kohta.

Esimene loeng oli konkreetselt õppekorralduse kohta. Saime teada, mida üldse õpetatakse IT Kolledžis ning missugused on tulevikuvaated enda täiendamisel, kuidas ainepunkte koguda, akadeemilisest kalendrist, mis on ÕIS, mis on Moodle, erinevatest klubilistest tegevustest jne. Loengu läbiviijad oskasid ilusti selgeks teha kõik kõrgharidusega seotud olulised punktid. Isiklikult midagi oluliselt uut teada ei saanud, kuid loeng pani mõtlema küll sellele, kuidas ITK pöörab väga teravalt rõhku õppekorraldusele (et selle jaoks on lausa eraldi aine). Olen õppinud ka Tartu Ülikoolis, kuid sellist ainet seal polnud, seega leian, et see on iseenesest väga tore, et tudengitelt nõutakse kursuse raames õppekorralduse tundmist, kuna selle teadmine on nii ehk naa vajalik.

Teine loeng oli suures osas sama, mida läbisid ka kaugõppe tudengid. Julgustati õppureid tegelema IT-ga ka koolitöödest eraldiseisvalt, et ennast arendada ja õppimine enda jaoks lihtsamaks teha. Tutvustati ka viitamist ning selle olulisust õpingute käigus, konkreetsemalt siis diplomitöö kirjutamisel (uskuda või mitte - see osa jäi millegipärast eriti teravalt meelde, kuna selle olulisust toonitati korduvalt). Üleüldiselt oli tegu väga motiveeriva ja julgustava loenguga. Lisaks sellele esines lõpupoole ka TTÜ Tarkvaraklubi Lapikud, mis on tegelenud mitmete huvitavate projektidega ning mis otsib nüüd ka ITK tudengitest endale liikmeid.

Kolmas loeng oli üsna huvitav, kuna selles loengus tutvustati mulle robootikat, millega ma kursis polnud. Samuti avastasin, et olen üks neist inimestest, kes ei teadnud, mida tähendab häkkimine. Kusjuures häkkimine ei ole võrku sisse murdmine (nagu on kräkkimine), vaid seda defineeritakse hoopis süsteemi süvenemise ja õppimatundmisega [2]. Toodi veel huvitavaid näiteid erinevatest projektidest ka EKA tudengitega, millest üks huvitavamaid ja nutikamaid oli vaip, mis hakkas soojenema, kui inimene sellele peale astus või istus, eeldusel, et väliskeskkonnas on vähem kui 20 kraadi sooja.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv meile, kuidas temast kui üsnagi IT-kaugest inimesest sai IT inimene. Muuhulgas oli üsna tore kuulda ka, et isegi ilma kogemuseta saab sellel alal endale üsna kergesti tööd leida, isegi kui sa alles õpid. Samuti sain teada, mis on Ruby programmeerimiskeel ja proovisin seda kohe ka omal käel järgi. Tõstatati üles ka oluline teema - stereotüpiseerimine. Ise, naisterahvana, leian, et IT valdkonnas on tegemist ikka veel probleemiga, kuid näen muutusi lähitulevikus. Üha enam ja enam naisterahvaid hakkab tegelema IT-ga. Seda näen ka enda kursuse näitel, mis üllatas mind ülikooli astudes - ma ei oodanud näha nii palju naisterahvaid enda kursusel. See on muidugi positiivne. Loeng aga võeti kokku mõttega, et selles valdkonnas ei tasuks jääda enda mugavustsooni ja kindlasse raamistikku. Tuleb olla avatud enda arendamise ja õppimise osas, mis on antud valdkonnas väga oluline.

Viies loeng tutvustas meile rohkem IT administreerimise eriala. Sain teada, millega täpsemalt administreerija tegeleb ning seda eelkõige Skype'is töötamise näite näol. Samuti mainiti ära, mis on Chef ja kuidas see töötab. Loeng ei olnud just kõige õpetlikum, kuna ei käinud kokku minu erialaga, kuid sellegipoolest avardav ja huvitav. Sarnaselt eelmisele loengule võeti teema kokku sellega, et IT valdkonnas peab olema õppimis-ja arenemisvõimeline.

Kuuendas loengus tutvustati meile testija tööd. Toodi näiteid selle kohta, kuidas ebaefektiivse testimise tagajärjed võivad kalliks maksma minna. Üks värvikamaid näiteid neist oli "Y2K" ehk "Millenium bug", mille käigus kulutati umbes 300 miljardit dollarit, kusjuures testimises ja ümberprogrammeerimises ei olnud kaasatud mitte ainult arvutid, vaid ka näiteks meditsiinilised seadmed ja liftid[3]. Kokkuvõttes täitis see loeng oma eesmärgi, mis oli testimise töö tutvustamine ja julgustamine proovida seda.

Seitsmes loeng äratas huvi kohe sellega, et mainiti ära, et antud loeng on huvitavam ja kasulikum ehk neile, kes on otse keskkoolist tulnud ning kes veel ei tööta, kuna ma ise justkui sobituks sellesse seltskonda. Ei tooks siinkohal midagi konkreetset välja, kuna loeng oli üsna üldine, aga samas, tuleviku perspektiivis, väga hariv. Oli nii mõnigi nõuaanne, mida kõrva taha panna, kui peaksin jõudma kunagi töövaliku tegemisele. Kõige olulisemana jäi meelde, et ennast tööturul pakkudes ei ole ainult oluline minu oskuste ja kogemuste pagas, vaid ka minu oskus ennast esitleda.

Viimase loengu esimeses pooles rõhutati seda, kui tähtis on suhtumine töösse ja sealjuures ka õppetöösse. Eriti nõustusin faktiga, et õpilase suhtumine õppetöösse näitab ka tema suhtumist oma tulevikutöösse. Teises pooles räägiti lähemalt veebirakenduste turvalisusest. Nagu olen juba eelnevaltki teadlik olnud, siis rõhutati seda, et ei tasuks usaldada "suurtele nimedele" (Facebook, Google, LinkedIn jne) oma infot. Seega, kogu info, mida endast veebi üles pannakse, on tegelikult koguaeg kõigile kättesaadav.

Kokkuvõttes oli kursus väga õpetlik ja huvitav, haarates endas kaasa mitmeid IT valdkondi. Kõige huvitavamana neist leidsin olevat neljanda loengu, mille viis läbi Janika Liiv. Kõige inspireerivamana leidsin olevat kuuenda loengu testijatest ja testimisest, mille viis läbi Kristjan Karmo. Kõige õpetlikuma loenguna tooksin välja seitsmenda loengu IT tööturust, mille viis läbi Andres Septer. Kuigi iga esineja ja iga loeng puudutas igaüks neist erinevat teemat, siis läbiva joonena võin tuua välja seda, kuidas julgustati tudengeid olema avatud ja õppimisvõimelised, kuna antud valdkond on kiiresti muutuv ning võime kohaneda tuleb suureks kasuks.

[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3861&year=2014

[2]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65

[3]http://www.britannica.com/EBchecked/topic/382740/Y2K-bug

Küsimused

Küsimus A

1)Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Mitte positiivse tulemuse saamisel on võimalik eksamit järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]

2)Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Õppejõuga, kes vastavat ainet õpetab ja kes määrab tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]

3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Registreerimine toimub ÕISis. [3]

4)Mis on tähtajad?

Korduseksamile registreerumise ja uuestisooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Ei maksa midagi.

6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasu suuruse määrab rektori käskkiri ja arve kuvatakse ÕISis. [6]

Küsimus 3

1)Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), aja-või asendusteenistuse läbimiseks (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [7]

2)Mis tegevused tuleb selleks teha?

Tervislike põhjuste puhul tuleb lisaks puhkuse taotlemise avaldusele esitada ka meditsiiniasutuse tõend, kus on kirjas arsti soovitus akadeemilises puhkuse osas ja periood akadeemiliseks puhkuseks.[8] Aja-või asendusteenistuse puhul tuleb lisaks puhkuse taotlemise avalduse lisada ka kutse aja-või asendusteenistusse asumiseks.[9] Lapse hooldamise puhul tuleb lisaks puhkuse taotlemise avaldusele lisada ka lapse sünnitõend.[10] Muudel põhjustel tuleb teha ainult puhkuse taotlemise avaldus.[11]

3)Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Tervislikud põhjused - kuni kaks aastat, aja-või asendusteenistus - kuni üks aasta, lapse hooldamine - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (3 aastat), muud põhjused - kuni üks aasta. [12]

4)Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Kas avaldusega lõpetada akadeemiline puhkus (avaldus esitada enne punase joone päeva) või lõpetatakse see automaatselt (kui õppur ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks). [13]

5)Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Jah, kui on tegemist kas: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja-või asendusteenistusega; 2013/14 aastal immatrikuleeritud üliõpilasega. [14]

6)Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

On võimalik enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud õpilasel. Samuti üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks. [15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Täiskoormuse korral kohustuslike EAPde arv vähemalt 45 EAPd õppeaastas. Nominaalkoormus täiskoormusel on 30 EAPd semestris. Tasuta õppimiseks on vajalik 27 EAPd semestris. EAP maksumus on 50€ ja selle kohta esitatakse arve järgmises semestris. Esimese semetri lõpuks on olemas 7 EAPd. Miinimummäär ühes semestris on 27 EAPd, seega on puudu 20 EAPd, mis tähendab, et selles semestris esitatav arve oleks 20x50=1000 eurot. Kevadsemestril lisandub 4 EAPd, mis teeb kokku terve aasta peale 11 EAPd. Miinimummäär terve aasta peale oleks 54 EAPd, seega puudu oleks 43 EAPd. Seega, järgmises semestris (uue kooliaasta sügissemestris) esitatav arve oleks 43x50=2150 eurot.[16]

[1]Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[2]Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[3]Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[4]Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[6]Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[7]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3, täpsemalt 6.1.3.1 - 6.1.3.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[8]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[9]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[10]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[11]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[12]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

[13]Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/