User:Mmand

Essee

Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.

• Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer

Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.

• Esimene loeng: Andres Kütt

Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.

• Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)

Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.

• Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman

Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.

• Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole varemat töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.

• Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.

• Kuues loeng: Jaan Priisalu

Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.

• Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS

Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)

Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.)

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)

Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)

Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.)

Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017)

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: (1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; (3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3)

Mida tuleb selleks teha: (1) Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; (3) Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3)

Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.)

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)

Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: (1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga; (2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; (3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.)

Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed

X = 20 EAP ja Y = 24 EAP

Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)

Lahendus:

Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP

Puudu jäänud EAP'd 54-44=10

10*50=500€

Vastus:

Esitatav arve on 500€