User:Mmark

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Mark

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.

Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.

Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.

Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.

Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.

Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.

Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.

Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.

Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.

Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.

Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.