User:Mmartins

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marvin Martinson

Rühm: 11

Esitamise kuupäev:22.10.2015

Essee

Aine oli huvitav, sai näha oma ala spetsialiste rääkimas sellest, mis nendele endale ka meeldis. Igakord oli keegi uus oma erialast rääkimas. Kokku oli kaheksa esinemist, räägiti erinevates aladest IT valdkondadest. Eesmärgiks on esmakursuslasetele selgemaks teha mida see IT endast kujutab, kui vaja siis isegi murda müüte ja mõnele selgemaks teha, et kas tahab ikka õppida seda. Kindlasti ka motiveerida. Järgnevalt räägikski loengutest.

Esimeses loengus räägiti õppimisest koolis, kuidas ellu jääda koolis. Tähtis on suhelda ja kui tekib probleem, siis seda kohe lahendama hakata, mitte edasi lükata. Ainekavast pole ka mõtet teha ussi, teed endale elu lihtsalt raskemaks. Leida igava aine puhul see huvitav osa mis sind huvitab, sest kindlasti igas aines on midagi huvitavat.

Teises loengus rääks Tiina Seeman projektijuhtimisest. Laia töökogemusega inimene, mis minu arust on tänapäeval hästi oluline, sest haldad erinevaid teemasid. Mõned toovad seda jälle miinuseks. Põhiline mis mulle meelde jäi oli see, et projektijuhina ei tohi paika panna väga pikki ja kindlaid plaane. Suure tõenäosusega plaanid muutuvad projekti käigus ja sa pead suutma muutuda. Kindlad üksikud skoobid peavad olema paigas, sest muidu ei tule asjast midagi välja. Projektijuhi amet on raske amet, tuleb osata inimressursse jagada ja kuna kliendid alati ei tea mida nad ikkagi tahavad siis tähtaegadest minnakse üle.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang õppimisest, sest ta ise on ka IT-Kolledži lõpetanud ja TTÜ magistri Cum laude. Põhitöö temal on veebirakenduste turvalisuse testimine ja koolituste andmine. Õppimise koha pealt andis soovitusi kuidas paremini õppida. Panna paika sihid ja leida motivatsiooni. Õpid ju ikkagi enda jaoks mitte teistele. Ülikoolis ei tehta sinust spetsialist vaid siin sa saad sissejuhatuse ja ülejäänud tuleb sul endal teha. Endale ei tohi luua eelarvamusi vaid ennem ikka tutvuda ise olukorraga ja teha üks asi korraga, mitte võtta ette mitu asja. Ülikoolis õpid õppima ja analüüsima. Pead suutma leidma ise selle tõe enda jaoks, sest tänapäeval on informatsiooni väga palju ja seda toodetakse koguaeg juurde.

Neljandas loengus rääkis Taavi Tuisk süsteemishaldusest. Töötanud erinevates firmades: Skype ja hetkel GrabCadis ja paljudes muudes. Tõi näiteid, et kuidas on adminni elu läbi aja muutunud. Kunagi olid realsed arvutid firmades, tänapäeval on „pilved“ kusagil Amazoni juures ja mõne sekundiga pannakse uued serverid tahad, kui on vaja rohkem jõudlust. Mõnedes asutustes on ka kindlasti füüsilised serverid alles. Tooted olid siis kallimad ja dokumentatsioon oli kehv ja koolitusi ka ei olnud , tuli palju ise õppida. Tuli olla selline „hacker“ tüüp Tänapäeval peab administraator oskama programmeerida, et teha automaatikat, vilets administraator teeb käsitööd. Tuleb olla ka valmis selleks, et tööpäevad võivad kesta 48h, sest kui süsteem on maas, siis sina vastutad ja asi tuleb tööle saada. Kuna sul on ligipääs kõigile andmetele, siis ei tohi nuhkida teiste andmetes, sest see võib lõpetada karjääri. Kuna süsteemid koosnevad paljudest erinevatest toodetest, siis on ikka midagi katki kusagil. Minule oli seda huvitav kuulata kuna õpin ka seda eriala.

Viiendas loengus käis meile rääkimas testimisest Kert Suvi. Ta tõi välja mis on testimise müüdid: testimine on kallis, väike palk, vastik amet jne. Tõi välja mis peaksid olema testija iseloomuomadused, et testija ei tohiks eeldada või arvata vaid peab olema kindel. Kindlasti peab suutma testija kastist välja mõtlema aga see on IT alal eeldus paljudes alades. Testimisele kulutatakse kahjuks liiga vähe aega. Müüt, et testimine kallis on vale, sest kui midagi katki läheb on kahjud kindlasti suuremad, kui testimine maksma oleks läinud. Minule see loeng meeldis, sest see on teistest ametitest kõige erinev.

Kuuendas loengus rääkis meile ellujäämisest Targo Tennisberg. Minu jaoks oli loeng väga huvitav, esineja oskas rääkida ja esineda. Ta rääkis paljudest asjadest ja väga kahju oli, et tal jäi ajast puudu, sest oleks tahtnud teda väga edasi kuulata. Meelde jäi ja mida ma ka ennem natuke teadsin on see, et kahjuks tarkvaraarenduses on projektide läbikukkumise protsent väga suur. Peamiseks põhjuseks on inimeste vahelised suhted, mida suurem on projekt seda suurem on läbikukkumise tõenäosus. Esineja oli hea näide, et IT inimesed peavad oskama väga hästi suhelda teiste inimestega ja esineda, sest muidu ei tule lihtsalt midagi välja. Tulevikus ei piisa vaid lihtsalt ameti õppimisest, sest tulevikus paljud ametid kaovad ja sa pead teadma paljusid erinevaid valdkondi. Matemaatika, füüsika, majandus annavad sulle arusaama ja loogika kuidas see maailm töötab.

Seitsmendas loengus rääkis meile ettevõtete loomisest Tanel Unt ja oma ettevõtete näol. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta iga ettevõttega mis ta lõi midagi uut teada sai. Oma firma annab otsustus vabaduse. Võrreldes kusagil firmas töötades. Miinuseks on aga see, et õnnestub üks kümnest ettevõttest. Alguses pead ise tegema palju tööd mitte lootma teistele ja samal ajal ise tegelema juhtimisega. Sain kinnitust, et IT’s peab olema hea suhtleja, sest kui tekivad pinged firmas, siis peab olema keegi kes neid maandab. Tavaliselt juht suhtleb kõikidega, siis temale jääb see amet. Mis mulle väga ei meeldinud oli see, et kui tal oli hetk firmas kus käis läbi palju programeeriijaid. Kuna nad ei suutnud hakkama saada tema ja töökaslase koodiga, kuna see oli raske ja kommenteerimata. Alati on rõhutud, et dokumenteerimine on väga tähtis.

Viimases loengus käis meil külas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes rääkisid põhiliselt andmekaevest ja mida kõike sellega teha saab. Loeng oli väga huvitav, sest mulle pakub huvi see valdkond. Ala on kindlasti keeruline, sest siin pead teadma kuidas maailm töötab. Saab kinnitust mis eelnevatest loengutest läbikäinud, et tuleb omanda erinevaid oskusi ja tegeleda ka teiste valdkondadega. Edukaks saab siis kui oled teistest ees umbes viis aastat. Peab julgema tegeleda aladega mis tunduvad täiesti ulmelised, kus teised firmad väga ei tegele.

Kokkuvõttes ütleks, et tegemist oli väga hea ainega, kuna olen ise IT taustaga kutsekoolist, siis vaatasin eelmine aasta ka eelmise aasta esinemisi.Peamine mis ma õppisin ja kinnitust sain, et tähtis on sinu suhtumine, meeskonnaga töötamine ja õppimis võime. Aine oleks võinud olla mitte hommikul kuna hommikul pea on kinni ja ei tulnud heasid küsimusi, kuigi küsida oleks palju.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kokku tuleb leppida aine õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Registreerimine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel kordussoorituse tasu 20 € REV/OM kohal. RF kohal on tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

ei, üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Tuleb tasuda 54-(23+19)=12 EAP eest

Arve on: 12*50€=600€