User:Mmeizner
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Merike Meizner
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016
Essee
Esimene loeng[1] andis ülevaate õppetöö korraldusest ja koolis toimuvast. Tutvustati võimalusi õppetöö väliseks tegevuseks, mis tunduvad küll väga huvitavad, kuid millest osavõtt võib paraku kauguõppijate jaoks keeruliseks osutuda. Palju kasu oli ka õppetöö reeglite tutvustamisest, nagu näiteks nõuded ainete deklareerimisele ja stipendiumite saamise tingimused.
Teise loengu[2] pidas Andres Kütt, kes rääkis oma teekonnast IT juurde ja arhitekti tööst. Muuhulgas tuli ka välja kui oluline on laiapõhjaline haridus. Hoolimata sellest, et ta töötas IT alal, tuli ühel hetkel välja, et vaja on ka suurendada oma teadmisi majandusalal, mistõttu Andres Kütt läks vahepeal ka EBS-i õppima. Veel üks mõte seoses õppimisega, mis mulle sellest loengust väga meelde jäi, on see, et igal õppeainel on ka sügavam sisu. Aine nimetus ei pruugi alati peegeldada selle sügavamat sisu, vaid on nö "silt". Selleks, et õppimine enda jaoks huvitavamaks teha, tulebki leida igast õppeainest see sügavam sisu. Huvitav oli kuulda ka arhitekti tööst ja tööülesannetest. Nagu ka loengus öeldi, on see töö, mis tavaliselt välja ei paista ja seetõttu keegi ei mõtle, et kusagil on ka arhitekt olemas. Loeng pani aga ka selle peale mõtlema.
Kolmas loeng[3] oli teemal testimine ja startupid. Nad rääkisid nii enda ettevõttest Testlio kui ka üldisemalt startupidest. Väga positiivne on kuulda nende kiirest eduloost. Aga nagu ka loengus välja tuli, siis kõigi startupide edulugude taga peitub palju rasket tööd, mis tavaliselt välja ei paista.
Neljanda loengu[4] teemaks oli süsteemiadministraatorite töö. Uudne oli ka see, et loengu pidajal Lembitu Lingil ei ole sel alal ametlikku haridust, vaid on iseõppija, kuid hoolimata sellest kaugele jõudnud. Loengust jäi kõlama mõte, et õiget süsadminni ei ole näha. Ehk siis kui asjad toimivad, ei pandagi teda tähele. Paralleele võib tuua varasematest loengutest arhitekti tööga või suure tööga, mis tuleb teha enne startupi käimasaamist. Huvitav oli kuulda ka adminnide, arendajate ja arhitektide omavahelisest koostööst.
Tööturu teemaline loeng[5] oli minuarvates üks kasulikemaid. See andis hea ülevaate, mida pärast kooli lõppu tööturult oodata, millega arvestada ja kuidas paremaid valikuid teha. Väga oluline on luua endale suhtevõrgustik, sest kõik paremad töökohal liiguvad nö tagatubades ja avalikesse tööportaalidesse jõuavad alles need tööpakkumised, kuhu keegi muidu minna ei taha. Sellise võrgustiku loomist on hea alustada juba praegu koolis olles. Erinevatel ettevõtte vormidel (riigiettevõte, suuretevõte, väikeettevõte, startup) on omad head ja vead, mida ka loengus tutvustati. Selle põhjal saab igaüks ise endale sobiva valiku teha.
Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist pidas loengu[6] andmeanalüüsist. Loengu pealkirjaks oli küll "Andmed ei allu analüüsile", kuid nagu välja tuli, siis alluvad küll. Probleemiks on ainult see, et tihtipeale ei ole andmeid piisavalt, need ei ole sobival kujul või neid ei saa või ei osata õigesti kasutada.
Küberkaitse teemalises loengus[7] räägiti nii ID-kaardi loomisest, küberkuritööstusest kui ka Eesti vastu toimunud küberrünnakutest ja küberjulgeolekust. ID-kaardi puhul pole nii oluline mitte selle funktsioon isikut tõendava dokumendina, vaid võimalus anda digiallkirju. Sarnased küberrünnakud nagu meil Pronksöö ajal hakkasid hiljem toimuma teistes riikides organiseeritult koos sõjategevusega. Praeguseks suudetakse juba küberrünnakute põhjal päris sõdu ette ennustada.
Viimases loengus[8] tutvustati turunduse põhitõdesid ja räägiti turunduse ja IT seostest. Turunduses on kõige olulisem endalt küsida "Miks?". Läbi selle pannakse paika bränd, eesmärk ja väärtused. Sellele järgneb "Kuidas?" ehk müük, turundus ja organisatsioon. Alles viimasena tuleb "Mida?" ehk toode ise. Huvitava valdkonnana tutvustati ka Growth hackingut, mis on kombinatsioon turundusest, programmeerimisest ja andmeanalüüsist.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[9] Kordussooritused toimuvad esimesel õppeaastal aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal vähemalt kahel korral. Teisest õppeaastast alates toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal, kokku kohal korral. [10] Kordussooritus sooritatakse kokkuleppel õppejõuga, registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, omafinantseeritaval tasuline.[9] 2016/2017. õppeaastal on tasulisel kohal õppijale kordussoorituse hind 20 eurot. [11]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Enne punase joone päeva tuleb:
- Kinnitada ÕIS-is individuaalne õppekava,
- Akadeemilise puhuse avaldus (muudel põhjustel) tuleb esitada hiljemalt punase joone päevaks,
- Kui akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on lubatud osaleda õppetöös, tuleb enne punase joone päeva esitada õppeosakonda kirjalik avaldus ainete deklareerimiseks,
- Akadeemilised liikumised (õppekava või õppevormi vahetamine, külalisõpingute sooritamine EIK-is). Avaldus tuleb esitada 1 tööpäev enne punase joone päeva.[9]
Positiivset hinnet on võimalik parandada üks kord. Arvesse läheb kõrgem hinne.[9]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP-d semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr 50 eurot 1 EAP kohta[12]. Kahe semestri kohta tuleks seega sooritada 2*27=54 EAP. Tegelik sooritus on 19+21=40 EAP. Seega on täitmata 54-40=14 EAP ja aasta lõpus tuleb maksta 14*50=700 eurot.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24.august 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus
- ↑ 9.0 9.1 9.2 9.3 IT Kolledž. Õppekorralduse eeskiri
- ↑ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused
- ↑ IT Kolledž. Õppeteenused
- ↑ IT Kolledž. Finantsinfo
